Hüvasti, Betamax! Sony loobub lõpuks ikoonilisest kassetist
1. märts 2016 · 3 min· Uuendatud

Hüvasti, Betamax! Sony loobub lõpuks ikoonilisest kassetist

Veel samal teemal:

On tehnoloogiaid, mis kaovad ajalukku ilmselt igaveseks. Üks sellistest on salvestamine videokassettidele. Sony 1975. aastal esitletud revolutsiooniline kassetiformaat on paljude jaoks üllatuslikult poelettidel edasi elutsenud kuni praeguse ajani, kuid märtsis saabub sellele ajastule järsk lõpp, sest Sony lõpetab nende tootmise. Kirjutas Inseneeria kaasautor Kaido Einama. Sony tuli videokasseti populaarse formaadiga välja 1975. aastal ja nii […]

On tehnoloogiaid, mis kaovad ajalukku ilmselt igaveseks. Üks sellistest on salvestamine videokassettidele. Sony 1975. aastal esitletud revolutsiooniline kassetiformaat on paljude jaoks üllatuslikult poelettidel edasi elutsenud kuni praeguse ajani, kuid märtsis saabub sellele ajastule järsk lõpp, sest Sony lõpetab nende tootmise. Kirjutas Inseneeria kaasautor Kaido Einama.

Sony tuli videokasseti populaarse formaadiga välja 1975. aastal ja nii sai alguse koduse videovaatamise ajastu. Kuid Sonyl ei lastud kauaks loorberitele puhkama jääda – konkureeriv Jaapani elektroonikafirma JVC käis välja oma trumbi – VHS-kasseti, mis lõpuks halastamatus turuvõitluses võitis. Betamax jäi rohkem proffide eelistuseks, kuna pakkus veidi paremat pildikvaliteeti – 250 rida (pildilaotust mõõdeti ridades) VHS-i 240 vastu. Samuti loeti Betamax-kassettide mängijaid kvaliteetsemaks. Kuid Sony seadmed jäid kallimaks ja nii oli turuliidri positsioon 1980. aastate keskpaigas juba ammu kaotatud VHS-ile, mis sai „rahvaformaadiks“ videote kodus salvestamisel. Ka videolaenutused ja pornotööstus nihkusid VHS-i peale, sest sinna mahtus rohkem ja ka hind oli soodne.

Sony võitlus jätkus veel aastakümneid ja Betamax-kassetimängijate tootmine lõpetati 13 aastat tagasi. Kassette müüakse aga veel siiamaani. Pole ka ime (ehkki natuke ikka on ka) – näiteks hoiab BBC oma arhiivis veel suurt hulka Betamax-videoid ja pensionäri-ikka jõudnud kunagised kassetiajastu tarbijad pole tahtnud enam üle minna praegustele moodsatele formaa- tidele, mis nõuavad tihti ka arvuti kaasamist.

2002. aastal lõpetas Sony Betamax-kassetimängijate tootmise, kuna laseripõhised tehnoloogiad olid kasseti- ajastule juba kriipsu peale tõmbamas: 1995. aastal ka Jaapanis müügile tulnud DVD-video lõi vanamoodsaid kassette nii eluea, töökindluse, kvaliteedi kui salvestusmahu poolest. Lisaks oli lubaduste järgi kuni 70 aastat säiliv DVD kompaktsem ja lihtsam kasutada.

Vanad vinüüli-ajad

Kasutajatele meenusid vanad vinüüli-ajad ja taas hakati „plaate” koguma.

2006. aastal Jaapanis välja tulnud Blu-Ray tõi kodustesse videomängijatesse kinokvaliteedi ja mitme kanaliga heli ning videopildikandjate turul algas taas võitlus. Toshiba väljatöötatud HD-DVD standardile astus nüüd vastu Sony oma alternatiivse Blu-Ray tehnoloogiaga ja võitis seekord. Edu tagas Sony Playstation 3, mis oli taskukohane ja laialtlevinud mängukonsool mängides samas ka Blu-Ray plaate.

Kuigi praegu töötavad Pioneer ja Hitachi Blu-Ray plaadi järeltulijana välja kuni 1 TB mahuga 16-kihilisi
laserplaate, on tulevik igasuguste füüsiliste andmekandjate jaoks tume. Kakskümmend aastat tagasi ennustati praeguseks ajaks kristallkuupe ja muid imelisi andmekandjaid, mis salvestavad tohutu andmehulga, kuid sellega pandi lootusetult mööda. Praeguseks on kätte jõudnud striimimise ja pilveteenuste aeg: inimesed ei kogu enam endale koju riiulisse plaate ega kassette. Selle asemel tõmbavad nutitelerid kogu maailma videovaramust sobiva valiku üle Interneti, kõrgkvaliteetset pilti striimides. Õnnelik on ka videotööstus – piraatlus väheneb ja striiminguteenuste eest on nõus väikest kuutasu maksma paljud keskklassi pered, selle asemel, et (piraat-) kassettide ja plaatidega jännata või arvuti kõvakettaruumi raisata. Netflix, Amazon, Apple, TiVo, Google ja teised on tulnud, et muuta jälle videolaenutuse turgu – tundmatuseni. Riistvaratootjatel jääb üle vaid järjest paremaid telereid toota.

***

Videosalvestus kodus 1975–2016

1975 – Sony esitles Betamax-videokassetti, mis salvestas kuni 1 tund filmi. 1976 – JvC esitles VHS-kassetti, mis salvestas 2 tundi filmi.
1995 – DVD-video ehk kauamängiv laserplaat mahutas mitu tundi kõrgkvaliteetset videot. 4,7 Gb plaadile mahub juba nt 16 tundi VHS-kvaliteedis videot.
2003 – Blu-Ray turuletulek. See andmekandja mahutab ühele kihile 25 Gb, kahele 50 Gb. Full-hd kvaliteedis täispikk mängufilm mahub ära.
2014 – Käes on 4K video ajastu, välja tulnud 4K Blu-Ray plaat hoiab 4K filmi (kuni 60 kaadrit sekundis) / kuni 100 Gb. 4K Blu-Ray pleierit esitleti 2015. aasta lõpus.
2016 – Samsung saab tootmisküpseks 512 Gb mahuga microSd kaardi. SSd ketaste mahus jõuti 16 terabaidini. Koduserverites pole enam plaatide ja kassettide seatud piiranguid, salvestada võib kõike. lisaks saab HD-kvaliteedis videopilti striimida oma telekasse Internetiteenustest üle maailma. Kassettide ja plaatide aeg on läbi.

Jaga
Püsi kursis

Uued lood otse postkasti

Aeg-ajalt teateid juhtimisest, ekspordist ja meie välitööst. Ei mingit spämmi.