Las ma jutustan sulle ühe loo…

„Ma nüüd ei teagi enam, mida teha. Panime töötajate fotod kodulehele, kontoriseinale värvilised plakatid väärtushoiakutega, meil on käinud koolitajad rääkimas, aga ikkagi kuidagi ei ole tekkinud seda ühtselt hingavat töökultuuri,” ohkab mu ametikaaslane nukralt. „Aga mis on teie lugu? Ja kuidas te seda jutustate?” uurin. Just, seekord kirjutangi sellest, kuidas lugude pajatamine aitab luua vägevat ettevõtte kultuuri.

Kuule, kas sa seda lugu tead?

„Tead seda lugu, kuidas me siia kontorisse kolides ise IKEA mööblit kokku panime, pitsat sõime ja edust unistasime?” – „Oh ja see naljakas juhtum, kuidas kõige rahulolematumast kliendist sai meie suurimast fännist klienditeeninduse juht?” – „No ja siis veel see, kuidas meie tegevjuht nägi unes toodet, mis läheb praegu kõige enam kaubaks?”

Võta endale hetk ja mõtle, miks mõned asjad jäävad sulle pikaks ajaks meelde ja teised ununevad isegi pidevale kordamisele vaatamata. Kuidas see info on sinuni jõudnud ja mil moel seda on esitletud? Kas üksnes kuivade faktidena? Või said sellest teada mõne kaasahaarava loo saatel? Täpselt nii, sest miski ei ületa üht tõeliselt suurepärast lugu. Uurimused kinnitavad organisatsiooni lugude jutustamise mõjusust nii:

• lood jäävad inimesele tunduvalt paremini meelde kui faktid ja numbrid;
• meie närvisüsteem aktiviseerub loo kuulamise ajal lausa viiekordselt;
• loo kuulamine käivitab ajus sensoorse võimekuse seda tunda, kuulda, n-ö maitsta ja isegi haista;
• lood on selleks, et tekitada efektiivsust mingi tegevuse juures, olgu see mõne ülesande täitmine või üldise kultuuri kontekstis soovitud käitumismalli loomine.  

Lool ja lool on vahe!

Lugude jagamine on viis ühiste kogemuste loomiseks, mineviku peegeldamiseks ja tulevikku piilumiseks. Üks hea lugu on organisatsiooni kultuuri süda ja hing, eriti muutuste ja pideva infovoo ajastul, mil oma organisatsiooni DNA (loe: kultuuri ja meielikkuse) loomine on kõige A ja O. Inimestele meeldib mõte olla osa millestki olulisest, erilisest ja inspireerivast, mistõttu tark organisatsioon põimib seda sisse ka oma strateegiasse. Teadagi on heade liidrite pagasis oskus ka karismaatiliselt ja põnevalt ettevõtte unikaalsust lugude kaudu edasi anda, aga siiski on päriselt heal lool ja lihtsalt lool ikkagi märgatav vahe.

Suurepärane lugu kätkeb endas kolme aspekti:

1. Sünnilugu. Mis oli/on ettevõtte kire algallikaks ja mis tegurid aitasid/aitavad ettevõtte loomisele kaasa? Ära võrdle end teistega, vaid keskendu just oma ettevõtliku kire algusele, sest üks äge ettevõte ei pea ilmtingimata alguse saama Google’i-laadselt garaažist või Facebooki moodi ühikatoast.
2. Klienti. Mis probleem sai/saab selle uudse või omanäolise toote/teenusega lahendatud? Miks on see toode/teenus vajalik ja millist väärtust see maailmas loob?
3. Tulevikku. Mis on sinu ärilise tegevuse eesmärk ja kuidas see maailma muudab? See küsimus on eriti oluline siis, kui on soov ettevõte täiesti uuele tasemele viia ning edukalt sellega kaasnevaid muudatusi juhtida.

Ja siin on viis küsimust, mis aitavad loo struktuuriluustikule liha peale kasvatada:

1. Kas lugu, mida te jagate, kajastab ettevõtte väärtusi (või vähemasti mõnda neist)?
2. Kas loosse on integreeritud organisatsiooni strateegia ja/või selle kultuuri puudutav teave, mis võiks töötajatele huvi pakkuda?
3. Kas selles loos on midagi õpetlikku?
4. Kas lugu aitab tekitada inimestes usaldust ja kaasab neid võimalikult vahetu kogemuselamuse loomise kaudu?
5. Kas lugu on n-ö kleepekas ehk meeldejääv ja kergesti edasiantav? Sest häid lugusid mitte üksnes ei räägita edasi, vaid lausa tsiteeritakse.

Loo lõpuks ikka üks lugu!

Hüppame hetkeks tagasi 1980. aastatesse, mil koopiamasinate ettevõte Xerox otsustas teha töötajate seas uuringu, et leida ja analüüsida viise, kuidas tõsta tehnikute produktiivsust. Selle ettevõtmise raames vaatles üks antropoloog tehnikuid (masinate parandajaid, tellimustööde täitjaid), et jälgida, kuidas nad tegelikult oma tööd teevad. Antropoloog täheldas, et nad ei veetnud aega mitte klientidega, vaid hoopiski üksteise seltsis kas laohoones või kohvitassi taga, rääkides alatasa üksteisele oma kliendilugusid.

Kui tavaolukorras võiks arvata, et taoline käitumine on ülimalt ebaproduktiivne ja sellele tuleks viivitamatult pidur peale tõmmata, siis antropoloog nägi seda vastupidi. Tehnikud ei laiselnud, vaid tegid tegelikkuses midagi ülimat väärtuslikku. Nimelt ei parandanud nad üksnes koopiamasinaid, vaid jagasid omavahel teadmisi ja nippe, kuidas neid parandada. See oli Xeroxis tõeline revolutsioon, mille tulemusena ei juhitud neid enam kui üksi ja omaette tegutsevaid töölisi, vaid hoopiski kui sotsiaalset ning üksteist õpetavat üksust. Loo moraal? Seda lugu räägitakse siiamaani üle kogu maailma. Õpetlik ja inspireeriv pealekauba! Seega loo ja räägi lugusid, saa targaks, tekita ettevõtte unikaalne DNA üheskoos ühtse tiimiga ning – mis peamine – ole sina ise (Do you, be You)!