Meelis Riimaa: halba protsessi tehnoloogiaga ei ravi

Millist tulevikku te endale ette kujutasite, kui TTÜsse informaatika erialale õppima asusite?

Eriala valikul langesid juhused kokku. Olin lapsepõlvest saadik isa töö kaudu arvutitega seotud olnud ja samas huvitas mind ka autosport, nii et esitasin sisseastumisavalduse nii masinaehituse kui ka arvuti- ja süsteemitehnikaerialale. Masinaehituses on aga oluline osa joonestamisel, kuid mul ei olnud nii head ruumilist taju ning ma ei saanud ka aru, miks seda kõike käsitsi peaks tegema, nii et kaalukauss langes arvutite kasuks. Arvasingi, et mu tulevik on seotud ITga, ent ei osanud arvata, et esimeseks töökohaks satub Maksu- ja Tolliamet.

Kas see oli siis ka juhus?

Ülikooli viimasel kursusel pakuti mulle Tallinna juriidiliste isikute andmetöötluse osakonnas spetsialisti kohta. Sellest ametist alates tulid ka kõik järgnevad rollid MTAs minu jaoks kokkusattumiste tulemusena – liikusin kiiresti osakonna juhataja asetäitjaks ning siis juba osakonna juhatajaks. Mul on elus kuidagi nii läinud, et ainuke töökoht, kuhu olen kandideerinud, on RmITi direktori roll.

Mul on elus kuidagi nii läinud, et ainuke töökoht, kuhu olen kandideerinud, on RmITi direktori roll.

Mis oli noore juhina teie esimene suurem väljakutse?

Meie osakond vastutas ka paberkandjal esitatud maksudeklaratsioonide infosüsteemi sisestamise eest. Masinlugemine polnud toona veel piisavalt heal tasemel ja käsitsi deklaratsioone sisse toksides tuli palju vigu sisse, nii et meie suund oli kogu süsteemi muutmine elektroonseks. Suutsime seda teha, aga see tähendas ka suuri muudatusi organisatsioonis – MTAs oli siis tööl umbes 3500 inimest, tänaseks on neid ligikaudu 1200.

Elektrooniliste deklaratsioonide projekt mängis ilmselt oma osa selles, et seal pikemalt ametis olite?

Mind hoidsid seal tõesti üle viie aasta ametis just muudatused, sest lisaks uute e-teenuste loomisele tuli ette ka ühinemist ja konsolideerimist. Näiteks ühendati 2004. aastal Maksuamet ja Tolliamet, kummagi asutuse IT pool isegi kaks aastat varem. Samuti pandi kokku regionaalseid maksuameti üksusi ja see oli ühtlasi periood, mil kogu IT hakkas riigis arenema. Paljud inimesed toovadki esimese e-teenuse kogemusena välja just mõne MTA oma. Sellel ajal laoti meie praeguse e-riigi vundamenti.

Kui raske oli muudatusi ellu viia, arvestades, et arvutid võtsid inimestelt tööd vähemaks?

Inimesed said aru, et elektroonilised süsteemid lihtsustavad nende tööd ja asjaajamist. Pigem oli tajuda nii töötajate kui ka teenuste tarbijate usaldust riigi vastu, et e-teenuste kätte oma andmed anda ja neid kasutama hakata. Nagu nüüd, oli ka siis meie siht see, et liidestatud süsteemid suhtleksid omavahel – nii saime inimressurssi sisulisemale tööle suunata.

Kui võrdlete end juhina algusaastatel ja nüüd, siis millised on suurimad erinevused?

Eks ma olin alustades noor ja uljas. Tol ajal olid Eestis üldse juhid pigem nooremad – selle üle imestati ka rahvusvahelises suhtluses. Ühtepidi oli see positiivne, sest siis on rohkem julgust katsetada ja seda oli hea teha, sest sel perioodil ehitati ju nii palju uusi asju üles. Nüüd ma päris samamoodi ei toimetaks, oskan rohkem riskidega arvestada ja pean enam oluliseks süsteemide jätkusuutlikkust. Aastaid tagasi tegime ka põlve otsas arendusi, mis ei ole pikas perspektiivis mõistlik. Eks ikka on nii, et mida kõrgemalt vaatad, seda kaugemale näed.

Jõudsite töö kõrvalt ka õpinguid jätkata…

Olin küll TTÜ päevases õppes, aga loengutes töö tõttu ei käinud, nii et lahendasin õppejõududega sageli õhtuti ülesandeid. Lõputöö tegin ka MTAs töötamise ajal, teemaks „Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti arvutivõrgu kaasajastamine”. Tegin selle valmis paari nädalaga ja hindele viis. IT-inimesed on teadagi heas mõttes laisad ja proovivad lihtsamini läbi saada – nii ühendasin ka mina oma igapäevatöö kooli lõpetamisega.

Kuidas teie edasine karjäär kulges?

Aasta oli 2006 ja ma olin parasjagu puhkusel, kui sain kõne ettepanekuga asuda MTA infosüsteemide arendusosakonna juhi kohale. Katkestasin puhkuse ja asusin kohe oma eelkäijalt tööd üle võtma. Minu jaoks oli see väga huvitav periood, sest kui töötasin piirkondlikus, st Põhja maksu- ja tollikeskuses, siis ma ei tajunud veel kõikide süsteemide keerukust. Mulle aga põnevus meeldib ja üks esimesi projekte, mis mulle ette sattus, oli tulude deklareerimine. Aasta hiljem, 2007. aastal oligi esimene kord, kui tulude deklareerimine möödus suuremate jõudlusprobleemideta. Teine suurem projekt seisnes tolli arendamises seoses Euroopa Liiduga, kus oli tingimus, et kõik liikmesriigid peavad need samaaegselt tootestama. Eesti oli üks seitsmest riigist, kes selle tähtaegselt valmis sai.

Olite RmITi loomise juures ja töötasite seal IT-süsteemide arenduste juhi rollis.

Uue asutuse loomine oli väga hea kogemus, seejuures oli äärmiselt oluline kommunikatsioon. Meid oli alguses kokku umbes 100 inimest, nüüdseks on meid ligi kaks korda rohkem. Esimestel aastatel olid klientide ootused eriti suured, kõike taheti kohe ja korraga. Taustal tuli aga tegeleda kõigega alates strateegiast, protsessidest, infoturbepoliitikast kuni varade ülevõtmiseni jne. Üks meie esimesi eesmärke oli ühine IT-maja asutuse töötajatele. Inimeste tunne, et nad kuuluvad ja panustavad ühte asutusse, oli väga tähtis.

Kuidas RmITil õnnestub tööturul konkurentsis püsida?

Eks riigiasutuste ITs töötamise kohta on igasuguseid müüte. Tegelikult aga puutuvad meie töötajad kokku tehnoloogiatega, mida erasektor alles juurutab (või mis seal ei ole vahel veel õnnestunudki). Töötasu puhul jälgime paratamatult turgu, et konkurentsis püsida, aga palga kõrval on inimese jaoks oluline just tema töö mõju, näiteks teadmine, et meie arendatavate ja hallatavate teenuste kaudu kogutakse kokku riigi maksutulu. Seda on aastas ligi 13 miljardit ja kui seda ei oleks, ei saaks riik justkui toimida. Kui võtta laiemalt meie teada-tuntud e-teenused, mida kasutavad iga aasta miljonid inimesed, siis on suur vahe selles, kas panustad eraettevõttes väikesesse arendusse-projekti, mida hakkab ehk paarsada või tuhat inimest kasutama, või arendad RmITis süsteemi, mida kasutab enamik Eesti inimesi.

Töötasu puhul jälgime paratamatult turgu, et konkurentsis püsida, aga palga kõrval on inimese jaoks oluline just tema töö mõju, näiteks teadmine, et meie arendatavate ja hallatavate teenuste kaudu kogutakse kokku riigi maksutulu.

Nimetage palun mõned meeldejäävaimad projektid, millega olete tegelenud.

Üks keerukamaid projekte oli tulude projekt, mis oli seotud ettemaksukonto loomisega ja mille jaoks muudeti kogu MTA maksuarvestust. Lõppkasutaja jaoks tegi ettemaksukonto maksuarvestuse palju selgemaks ja selle eest sai MTA Soome presidendilt ka innovatsiooni autasu. Oluline oli kindlasti ka Euroopa Liidu välistest riikidest tulevate saadetiste tollimaksu deklareerimise lihtsustamine, mida saab nüüd teha ise paari klikiga. Üks asi, mida ma olen kõiki neid projekte planeerides ja ellu viies õppinud, on see, et halba protsessi tehnoloogiaga ei ravi. Alati peab esmalt äriprotsessile otsa vaatama ja silmas pidama sedagi, et paarile kasutajale ei ole otstarbekas uut süsteemi arendada.

Mille poolest erineb avaliku sektori IT-arendus erasektori omast?

Riigi tuumikteenustest rääkides ei saa me kindlasti olla katsepolügon. Taustal katsetame küll uusi võimalusi ja innovatsiooni, aga peame siiski tagama süsteemide töökindluse ning turvalisuse. Meil on ettevõtetega võrreldes rohkem osapooli ja pikem vastutusahel, lisaks ei ole meie eesmärgiks kasumi teenimine, vaid usaldusväärse teenuse tagamine kodanikele. Nüüdseks on meil mitmed teenused seotud eri valitsemisaladega: X-tee kaudu pakume enam kui 1000 teenust, mis tähendab, et osapooltega on palju läbirääkimist. Teistest riiklikest IT-majadest eristab meid aga see, et enamik tähtaegu on kivisse raiutud kas tulenevalt seadustest või mõnest Euroopa Liidu direktiivist. Müüdina levinud odavaima partneri valimine hankel ei vasta kindlasti tõele ning kohati on riigil ka välisvahendite toel IT-arendusteks rohkem võimalusi.

Kuidas teid on mõjutanud praegu nii aktuaalne küberturvalisuse oht?

See on meie jaoks alati aktuaalne teema olnud, aga jah, veelgi enam nüüd, kui kestab Ukraina sõda ja enam ei sõdita mitte ainult püsside-tankidega, vaid käib kübersõda. Viimaste aastatega oleme infoturbe valdkonna ressursse kahekordistanud ja lisaks on riigi vaates loodud maailmas ainulaadne küberreserv, mis koosneb eri asutuste töötajatest, kes treenivad ennast mastaapsema ründe korral koos töötama. See, et piltlikult öeldes süsteemide ukselinke katsutakse, on tavapärane, aga me näeme praegu, et rünnakute maht on võrreldes 2007. aastaga kohati üle 100 korra tõusnud (pronkssõduri eemaldamisele järgnenud küberründed) ja täpsemini sihitud ning neid suudetakse ka vastumeetme käigus kohandada.

Viimaste aastatega oleme infoturbe valdkonna ressursse kahekordistanud ja lisaks on riigi vaates loodud maailmas ainulaadne küberreserv, mis koosneb eri asutuste töötajatest, kes treenivad ennast mastaapsema ründe korral koos töötama.

Kuidas hindate meie riigi IT-süsteeme – kas tiiger magab või on oodata uut hüpet?

IT-tiiger kindlasti ei maga. Seda kinnitab ka ÜRO digiriikide edetabel, kus möödunud aastal oli Eesti avalike teenuste poolest esikohal. Riigi suund on hetkel personaalsed teenused ja see on tegelikult nii kogu maailmas. Teine oluline suund on tehisintellekt ja selle võimalused, mida teatud määral juba praegu kasutame. Üks lähitulevikku planeeritud suuremaid arendusi on seotud riigi rahanduse läbipaistvusega, et oleks parem ülevaade, kust raha tuleb ja kuhu läheb, ning sihiks on seegi, et toetused oleksid täpsemini sihitud. Teine projekt on laiemalt IT-süsteemide toimepidevuse suurendamine, mis on tugevalt seotud riigikaitselise tegevusega.

Milliseid põhimõtteid te inimeste juhtimisel järgite?

Juhi ülesanne on luua meeskonnale keskkond, mis on eduks vajalik. Kõik algab sellest, et meeskonnal on kindel eesmärk, mis tuleb täita ja seda võimalikult autonoomselt. Olen alati öelnud, et inimestega tuleb rääkida ehk suhtlus on võtmesõna. Kui kunagi võis IT-mees olla müstiline patsiga vend, kes omaette pimedas maagiat teeb, siis nüüd peab ta suutma suhelda, teha meeskonnatööd ja saama aru projekti mõjust. Juhina olen ise kindlasti rahulikum ja stabiilsem kui nooremana ning pean oluliseks luua tingimused, et meeskond saaks oma tööd hästi teha. Tuleb keskenduda väärtusvoole – kõik kõrvaltegevused peavad olema minimaalsed või automaatsed. Öeldakse ju ka, et kui tahad teha lihtsa arhitektuuriga IT-süsteemi, loo kõigepealt vastav organisatsioon.

Tuleb keskenduda väärtusvoole – kõik kõrvaltegevused peavad olema minimaalsed või automaatsed.

Kas RmIT on selline?

Läksime just hiljuti üle DevSecOpsi mudelile (development, security, operations) ehk teenuspõhistele tiimidele. Nii arendus kui ka haldus ehk vastutus on nüüd ühes kohas – inimesed vastutavad konkreetsete teenuste eest. Proovin end seejuures alati panna teise poole asemele ja lähtuda sellest, et teeme õigeid teenuseid niisugusel moel, et neid tahetakse ka kasutada.

Kas teie huvi autode vastu on alles jäänud?

Mul on vist teine noorus käes, sest pärast pausi tegelen taas hobiautondusega, sõidan ringrajal ning plaanin seda ka oma pojale õpetada.

---

Haridus- ja töökäik

• Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) arvuti- ja süsteemitehnika eriala tehnikateaduste bakalaureuse kraad (võrdsustatud magistrikraadiga)

• 2019 – … RmIT direktor
• 2017– 2019 RmIT direktori asetäitja, alates 22. aprillist 2019 direktori ülesannetes
• 2012–2017 RmIT Infosüsteemide arendusosakonna juhataja
• 2006–2011 Maksu- ja Tolliameti Infosüsteemi arendusosakonna juhataja
• 2004–2006 Põhja maksu- ja tollikeskuse arvestusosakonna juhataja
• 2002–2004 Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti Andmetöötluse osakonna juhataja
• 01.01.2002–30.11.2002 Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti Andmetöötluse osakonna juhataja asetäitja
• 07.03.2000–31.12.2001 Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti Andmetöötluse osakonna spetsialist
  
  
• Maksu- ja Tolliameti II klassi aumärk Eesti riigile ning Maksu- ja Tolliametile osutatud teenete eest
• Lions klubi Tallinn Toompea asutajaliige, 2013. aasta president (täna heategevuslik MTÜ)