Miks peavad juhid tänapäeval psühholoogiat tundma?

Paljude arvates tähendab juhtimine kasumiaruannet ja maksimaalse kasumi saamist, aga asi on teadagi ikkagi tegelikult inimestes. Kas ja kuidas oskab juht neid motiveerida ja üldist postiivset õhkkonda tekitada? Kuidas psühholoogia juhile appi tuleb, kirjutab ajakirjas Psychology Today Melanie Greenberg.

Head juhid on meisterlikud motiveerijad ja inspireerijad. Juhi ülesanne on luua ja hoida positiivset emotsionaalset õhkkonda, pakkuda arenguvõimalusi, julgustada loovat ja innovaatilist mõtlemist ja tunnustust, et korvata sellega konkurentsitihedas maailmas tekkivat tööstressi. Viimase aastakümne aju-uuringud on andnud meile hulga teadmisi emotsioonide kohta. Ometi ei tea paljud juhid sellest kõigest kuigi palju, kas siis ajapuuduse tõttu või sellepärast, et see materjal tahab ka ehk suuremat süvenemist. Psühholoogias on aga kolm valdkonda, kus teadussaavutused aitavad juhil oma tegevust tõhusamaks muuta: tegelemine ärevusega, toimetulek ebakindlusega ja inimeste motiveerimine.

Hirm ja ärevus

Juht peab oma hirmu ja ärevusega toime tulema, et ta saaks langetada pingelises olukorras efektiivseid otsuseid ning säilitada kolleegide, töötajate ja klientide usalduse. See on erakordselt keeruline ülesanne, kui võtta arvesse, et ajul on loomupärane kalduvus ennustada ja tuvastada ähvardusi ja ohte. Aju oimusagaras paiknev närvirakkude kogum mandelkeha, mis on olemas ka loomadel, on tuhandeid aastaid toiminud ohu tuvastamise ja valvekeskusena, mis paneb biokeemilised häirekellad ohu korral helisema. Informatsioon jõuab mandelkehasse märksa kiiremini kui aju otsmikupoolsesse ossa, prefrontaalsesse ajukoorde, kus vaetakse minevikukogemusi ja hetkeolukorda, mille põhjal langetatakse ratsionaalseid otsuseid. Seepärast ongi nii, et paljud alateadlikud ja kiired vahetud emotsionaalsed reaktsioonid vallutavad tihtipeale aju enne, kui sa jõuad toimuvat endale teadvustadagi. Kui oled läbi elanud mõne lapsepõlvetrauma, väärkohtlemise või suhte lagunemise, võib juhtuda, et oled vähimatki võimalikku ohtu, reetmist või hülgamist tajudes kohe valmis vastu võtma mandelkeha hoiatavaid reaktsioone.

Kuidas saab psühholoogia aidata?

Kui mõistad, kuidas aju töötleb emotsioone, saad teadlikult järelemõtlemiseks pausi võtta, selle asemel et kohe impulsi ajel tegutsema hakata. Ajuteadust tundva psühholoogi juhendamisel võid õppida oma aju reaktsioone kontrollima. Uute teadmiste ja harjutamise abil saate kujundada oma aju ja psühholoogiliste hirmude võrgustikku rahulikumalt reageerima ning mahendada sedasi seda mõju, mis põhineb ajutööl ja möödaniku negatiivsetel kogemustel.

Muutused ja ebakindlus

Magnetresonantstomograafia (MRT) abil aju reaktsioonide skaneerimine reaalajas aitab meil mõista, kuidas loomad ja inimesed reageerivad ebakindlusele. Teadlased, teiste hulgas Jonah Lehrer, kirjeldavad meie aju kui „ennustusaparaati“, mis üritab lakkamatult prognoosida, mis järgmisena juhtuma hakkab, et aidata meil parimal moel reageerida. Kui prognoos osutub tõeks, käivituvad otsaaju eesmises osas aju „preemiakeskused“ ja me tunneme dopamiinitulva. Teisest küljest käivitavad ootamatud muutused palavikulise planeerimata ajutegevuse, mille signaalid levivad kombineerituna mandelkeha suurenenud aktiivsusega mööda neuronitevõrgustikku. Teisisõnu: aju tõlgendab muutusi ja ettenägematust ohuna. Ühe tuntud psühholoogiaalase uurimuse käigus kujunesid ootamatuid šokke saanud hiirtel välja maohaavad, samas kui neil hiirtel, kes said sama arvu ennustatavaid šokke, seda ei juhtunud.

Ajule on omane tunda vastumeelsust riskide suhtes ning eelistada tuttavaid ja ennustatavaid olukordi tundmatutele. Soovist vältida ebakindlust langetame me otsuseid, mis pole meie parimates huvides. Kindlusetus tekitab ajus segadust ja muudab tõenäolisemaks selle, et me pöördume tuttavate „praktiliste“ strateegiate ja valikute poole, mis lihtsustavad uut olukorda ülemäära. Uurijad Kahneman ja Tverski nimetavad neid strateegiaid „heuristilisteks“. Ebakindlaid juhte iseloomustab see, et nende kohanemine on hästi aeglane ja nad ei suuda aru saada, et need lähenemised ja strateegiad, mis kunagi ammu toimisid, ei sobi enam uutes oludes ja konkurentsitingimustes.

Kuidas saab psühholoogia aidata?

Kui sa tead, et aju jaoks on risk ebamugav, siis sa ei kohku tagasi uute strateegiate või lähenemiste ees, sa ei lase võimalustel mööda minna ega satu segadusse vastuolulisest informatsioonist. Juhid saavad teadlikult teha otsuse, et kannatavad teatava emotsionaalse ebamugavuse välja, et olla avatud uuele informatsioonile. Nii saab oma strateegiaid uuendada ning võtta kaalutletud riske, et kõiki võimalusi ära kasutada, mida maailm meile pakub.

Inimeste motiveerimine

Psühholoogilised uurimused on paljastanud inimeste motivatsiooni ja tahtejõu tagamaad. Me oleme inimestena loomuldasa motiveeritud saama maksimaalset tasu või kasu ja vältima valu. See tähendab, et lühiajaline ebamugavus või takistus võib juhid ära ehmatada ja nad ei julge tegutseda sel viisil, mis annaks pikemas perspektiivis tegelikult parema tulemuse või avaks uusi võimalusi. Kui juhid innovatsiooni ei toeta ja selgelt ei tunnusta, on selle toimumine vähem tõenäoline, sest see on riskantsem ja vaevalisem kui traditsiooniline lähenemine. Kui juhid karistavad inimesi eksimuste-vigade eest, siis nad tapavad innovatsiooni. Kui nad aga võtavad vigu õppimisvõimalusena, siis aitavad nad töötajatel oma oskusi arendada ja uusi loovaid lahendusi proovida.

Tahtejõud toimib mitmeti nagu lihas, mis võib ülemäärasest kurnamisest väsida ja katkeda. Seda mõjutab meie otsene keskkond, meeleolu, uni, toit ja pikaajaline pinge. Motivatsiooni ja tahtejõudu saab kasvatada, kui tunneme toetust, töötame usaldusväärsete kolleegidega ühtse tiimina ning usume oma ettevõtte väärtustesse ja missiooni. Usku saab tugevdada visuaalsete meeldetuletustega, nagu plakatid kontoriseinal, ja entusiastliku suhtlusega. Kõik töötajad peavad mõistma oma rolli tähtsust ja seda, kuidas see on seotud üldise eesmärgiga. Juhid peavad „vestlust juhtima“ ja olema töötajatele eeskujuks nii suhtumise kui pühendumise mõttes.

Kuidas saab psühholoogia aidata?

Motivatsiooni toimemehhanismi mõistmine aitab juhil töötajaid maksimaalselt kaasa haarata nii, et inimesed tõesti tahavad pühendunult töötada. Me kõik tahame tunda, et kuulume mingisse suuremasse gruppi, mis pakub meile kaitset, võimalusi, sotsiaalseid sidemeid ja õiglast kohtlemist. Lisaks tahame tunda enda väärtuslike ja tunnustatud meeskonnaliikmetena. Eksimise hirmus elamine, ebaõiglase kohtlemise tajumine või usaldamatus juhi vastu võib tekitada ebavajalikku psühholoogilist pinget, mis pärsib töötaja motivatsiooni. Juhid peavad aktiivselt tegelema nende sisekliima aspektidega, mis mõjutavad stressitaset. Nad peaks tegema kõik, et ettevõttes oleks loodud süsteem, kuidas tagasisidet anda ja saada ning kuidas ennast arendada. Juht peaks pidavalt ise jälgima, et suhtlus oleks aus, avatud ja läbipaistev nii, et töötaja aju mandelkeha võib lõõgastuda ning lasta ratsionaalse ja loova mõtlemise keskustel oma tööd teha.

Kui psühholoogia pakub huvi, uuri ka meie ajakirja Psühholoogia Sinule!

Ajakirjast Psychology Today tõlkinud Iiri Sirk (ilmunud sept 2013). Autoriõigus 2013 Sussex Publishers Icc. Levitaja Tribune Media Service. 
Pilt: By Inside_my_head.jpg: Andrew Mason from London, UK derivative work: — Jtneill – Talk (Inside_my_head.jpg) [CC BY 2.0 (http://creativecommons.org/licenses/by/2.0)], via Wikimedia Commons