Noorte juhtide vestlusring. Sulle pakutakse ootamatult ametikõrgendust. Mida sa otsustad ja mis argumentidest sa lähtud?

Annely Toomiste (34)

On töötanud 11 aastat mööbliäris. Alustas kliendisuhete juhina ja töötab praegu Pohjanmaan Kaluste OYs müügijuhina, tegeledes müügiga eksportturgudele. Kui varem puutus ta kokku pigem Põhjamaade turgudega, siis nüüd on tema vastutusalaks kogu Baltikum, Ukraina ja killuke Venemaast. On õppinud ülikoolis eesti, soome ja rootsi keelt. Töövälisel ajal meeldivad Annelyle kirglikud ladina-ameerika tantsud, mida harrastab bailatino trennis. Suviti mängib rannavollet ja eriti naudib ta lauatennise trenne.

Kui mulle ootamatult ametikõrgendust pakuti, siis ei mõelnud ma küll hetkekski, kas ma saan hakkama. Arutlesin hoopis, kas see on see, mida ma tahan. Kõrgem palk oli motiveeriv, vastutus ei hirmutanud mind, kartsin pigem, mida kolleegid mõtlevad ja kuidas meie koostöö uuel tasandil sujub. Usaldasin oma sisetunnet ja kõik läks hästi. Elasin tol ajal selleks, et töötada, ja ma ei kahetse oma toonast otsust.

Kui mulle praegu ootamatu pakkumine tehtaks, siis võiks see olla midagi täiesti uut. Loomulikult peaks uus töö olema motiveeriv ja arendav, aga kuna hetkel töötan selleks, et elada, siis väärtustaksin ilmselt rohkem ettevõtte mainet, sisekliimat ja nn pehmeid väärtusi.

***

Kaido Toonekurg (30)

Töötab juba üle viie aasta AS Klaasimeistris, mis on 70 töötajaga firma ja tegeleb eri klaaslahenduste tootmisega. Ametinimetuseks on tootejuht, aga tegelema peab Kaido nii klientide kui müügi ja turundusega ning ka toodangu tehniliste küsimustega. Peamiselt läheb toodang ekspordiks Skandinaavia turgudele. Kaido on õppinud turundust ja juhtimist ning proovinud ka magistrikraadi omandada, aga pere kõrvalt on see pooleli jäänud. Suur osa vabast ajast kulub perele ja kahele väiksele pojale. Meeldib ka sporti teha – ta mängib käsipalli Eesti esiliigas ja uuemaks hobiks on rattasõit.

Tööelu alguses oli mul palju selliseid pakkumisi, mis tõotasid uute valdkondade tundmaõppimist või vastutust ja põnevaid ülesandeid. Tol ajal ei kahelnud ma hetkekski, kas võtta need vastu või mitte. See pani alati mõtted tööle: mida saaks uuel kohal teistmoodi teha, millised oleksid selle perspektiivid ja mida põnevat seal korda võiks saata.
Nüüd, kui mõni ootamatu ametikõrgendus silmapiiril oleks, mõtleksin pikemalt. Uusi kogemusi ja ülesandeid ma ei karda – kõhklused ja hirmud tulevad teadmatusest. Tean oma tuttavate kogemustest, et enne pakutud koha vastuvõtmist on ikka kahtlusi, aga hiljem, kui ollakse juba sisse elanud, siis imestatakse, mida siin üldse karta oli.

Praeguses ettevõttes on mu tööülesanded ajaga palju muutunud. Kogu aeg on toimunud areng ja uusi tegevusi ning ülesandeid on juurde tulnud. Samuti on aja jooksul lisandunud vastutust.

Minu meelest tuleb ikka kõiki pakkumisi alati kaaluda. Hirm uue ja tundmatu ees ei tohiks küll takistuseks saada. Kui sulle uut kohta pakutakse, ju sind siis hinnatakse sel alal ja arvatakse, et saad hästi hakkama.

***

Dag Nurm (28)

Töötab Keila Taastusravikeskuses, mis on perefirma, kus põhiomanik on Dagi ema. Dag tegeleb ettevõtte ärijuhtimisega. Lisaks tuleb tegeleda kogu valdkonna arendamisega, lüüa kaasa ka ministeeriumide töögruppides jne. Ettevõtte suurim äripartner on haigekassa, kust tuleb ~85% tuludest.

Vabal ajal kuulab palju muusikat, peamiselt džässi ja viimasel ajal järjest rohkem klassikat. On avastanud enda jaoks autorikino – Sõpruse kinos on hea valik põhisuunast erinevaid filme. Meeldib ka suusa- ja rattamaratone sõita. On õppinud TTÜs tehnilist füüsikat. MBA ootab lõputöö taga.

Olin teise kursuse tudeng, kui mulle tehti väga ootamatu pakkumine – hakata tudengiorganisatsiooni presidendiks. Teatud hirm oli kindlasti naha vahel – peabki olema –, aga tahtmine kätt proovida oli siiski suurem. Presidendi töö oli tasustamata, kuid 24/7 töö. Tegevliikmeid oli ca 50, kes olid pidevalt hõivatud mitmete projektidega ning keda on vaja koordineerida ning juhtida. Sain BEST Estonia presidendina aga väga hea kogemuse ja suurem osa tänasest suhtlusringkonnast ongi mul sealt pärit.

Praegusele töökohale jõudmine oli kindlasti teistsugune kui tavapärane edutamisprotsess, pereettevõttes käivad need asjad natuke teisiti. Eks kogu aeg testitakse, kas sa oled valmis ja võimeline edasi liikuma, ning vastavalt sellele käib ka vastutuse jagamine. Juhtimisülesannete ülevõtmise eelduseks pereettevõttes oli tudengiorganisatsiooni juhtimiskogemus, kuna muid juhikogemusi mul sel hetkel ei olnud.

Aga arvan, et alati tuleks vaadata, kes pakkumise teeb: kui palju tal endal on inimeste juhtimise kogemust ja milline on tema taust. Tehakse ju enamasti ikka pakkumisi sellele, kelles nähakse potentsiaali. Teine külg on see, et iga inimene peaks ennast nii hästi tundma, et vaagida läbi riskid, head ja halvad küljed asja juures. Edutamise juures on põhiküsimus see, kas sulle meeldib see töö või mitte. Kui sa lähed oma isiklikust ruumis välja ja pead liiga palju rebestama, siis ei ole sel kõigel mõtet, sest sa põled lihtsalt läbi. Tasub mõelda, kas on soovi oma ajaressurssi ja energiat panustada.

Üks uuring ütleb, et nendest, kes ametikõrgenduse vastu võtavad, jääb valikuga rahule 80%. Kui vana koht rõõmu enam ei paku ja silma särama ei löö, siis tasub edasi liikuda: oskused tulevad ajaga ja nende puudumist ei tasu karta.

***

Monika Olev (27)

Töötab Nordic Power Management OÜs energiakaubanduse spetsialistina ja igapäevaselt vastutab elektriportfelli haldamise eest. See hõlmab elektri ostu ja müüki klientidele, tootmis- ja tarbimiskoguste prognoosimist ning bilansiaruannete koostamist. See on põnev valdkond, sest Eesti elektriturul toimub praegusel ajal palju muudatusi. Monika on õppinud keskkonnatehnoloogiat Tartu Ülikoolis, lisaks kõrvalerialana majandust. Vabal ajal panustab ettevõtlike noorte organisatsiooni JCI tegevusse, millest viimased pool aastat on aidanud kaasa rahvusvahelise konverentsi korraldamisele, mille raames tuleb enam kui 150 inimest üle Euroopa neljaks päevaks Tallinnasse. Hobideks on reisimine, sport ja raamatute lugemine.

Minu arvates on oluline mõelda, millises olukorras ja mis põhjusel just mulle see või teine pakkumine tehti. Ühelt poolt on see ju suur tunnustus, kui usutakse, et ma saan sellega hakkama. Kui aga selgub, et kiiresti on vaja hädaabinõuna kohatäitjat kellegi asemele, siis pole see nii meeldiv ja sel juhul tuleb pakkumist põhjalikumalt kaaluda. Kindlasti kaasneb uue ametiga mitmeid hirme, kuid tihti osutuvad need põhjendamatuks ning alati saab ennast töö käigus arendada-koolitada.

Minul endal sellise ootamatu ametikõrgenduse kogemus puudub, kuid olen võtnud vastu tööpakkumise mulle täiesti uues valdkonnas. Kui mõned aastad tagasi praegusesse ametisse tulin, siis oli see minu jaoks võõras eriala ja seetõttu oli kahtlusi-kõhklusi palju. Täna võin öelda, et saan kenasti hakkama ja midagi ületamatut selles polnud. Pigem on see hea võimalus teha värskendav karjäärimuutus ja seada uued eesmärgid.

Kui keegi mulle praegu ootamatult ametikõrgendust pakuks, siis kindlasti oleksin avatud ja kaaluksin seda. Töö vastuvõtmine sõltub lisaks pakutud tingimustele ka isiklikust elust ja karjäärialasest ambitsioonikusest. Üldjuhul toob uus ja vastutusrikkam töökoht endaga esialgu kaasa rohkem töötunde ja õppimist, mis tihti tuleb võtta isikliku aja arvelt. Kui on olemas pere, siis mõeldakse kindlasti kauem, kas ikka saab tööle rohkem aega ja energiat panustada. Kuna minul veel perekohustusi ei ole, siis suhtun põnevatesse uutesse pakkumistesse avatult, nähes neis eelkõige võimalust ennast proovile panna ja arendada.

***

Indrek Veso (30)

Töötab büroos Veso ja Partnerid vandeadvokaadina, spetsialiseerunud eraõigusele, aidates ettevõtteid ja inimesi igapäevaelu korraldamisel. Ettevõtted tulevad ikka probleemidega ja reeglina on tegemist lepinguvaidlustega. Vahel jõuavad need ka kohtusse, kuigi vandeadvokaadina püüab Indrek ikka kokkuleppele jõuda.

Vabal ajal on hobiks lumelaud, kus vahel tuleb hüppel ka kukkumisi ette. Uuemaks hobiks on aga skypark, mis annab tohutult adrenaliini, aga pole samas ohtlik. Teeb ka trummitrenni, kus mängus Aafrika trumm jambe ja käed. Õppis loomulikult Tartu Ülikoolis juurat.

Olen ootamatute tööpakkumistega natuke kokku puutunud küll. Kui kunagine tööandjast advokaadibüroo läks laiali, siis tuli igal sammul uusi pakkumisi, mis kõik tõotasid huvitavaid tööülesandeid ning palju vastutust. Otsustasin tollal, et ei soovi minna teiste alluvusse tööle, ja tegin hoopis selle asemel oma advokaadibüroo. Olen selle valikuga väga rahul, sest saan tõesti teha seda, mida tahan. Tollal kartsin küll, et mu turvatsoon kaob ja nüüd pean vastutama nii enda kui ka perekonna eest. Aga ei – see osutus tarbetuks hirmuks.

Ühele mu heale tuttavale tehti kunagi väga huvitav pakkumine minna tööle Trinidadi. Ta mõtles pikalt ja nad hüppasidki koos abikaasaga teadmatusse. Nad olid seal kolm aastat, siis läks stressitase liiga kõrgeks ja nad tulid tagasi. Praegu peavad nad seda aega aga elu parimateks aastateks ja ei kahetse muidugi üldse.

Tegin ülikooli ajal palju suvetöid ja osalesin noorteürituste korraldamises. Ma ei mõelnud sekunditki, kui midagi uut ja põnevat pakuti – tormasin kohe tegutsema. Tihti ei jagunud uneaegagi, kuid see-eest sain väga hea kogemuse ning palju tutvusi, mis hiljem kasuks on tulnud. Noorena tundub selliste asjade vastuvõtmine palju lihtsam, sest aja jooksul tuleb pere ja hobid ning kaalukausile koguneb rohkem.

Sõbrad ja tuttavad, kellega oleme sel teemal arutlenud, ütlevad, et vaatavad selliste pakkumiste puhul alati, ega töö uues kohas üle pea ei kasva ja kas endiselt jätkub aega ka pere ja hobide jaoks. See tuleb vist vanusega.

***

Egle Raudvee (32)

Töötab projektijuhina Eesti juhtivas brändinguagentuuris Identity, mis on väike tegus büroo. Visuaalne identiteet ja bränding on Egle jaoks igapäevased teemad. Varem on kogu teadliku tööelu tegelenud müügi ja turundusega: on olnud nii müügiesindaja kui müügijuht, turundusjuht ja agentuuri esindaja.

Egle on õppinud Tallinna Tehnikaülikoolis ärikorraldust ja magistrantuuri lõpetanud ikka sealsamas turunduse ja juhtimise erialal. Vabal ajal on ta hõivatud mõnede oma projektidega, näiteks üks on seotud loodusliku kosmeetikaga. Seal on ta siis kõikides ametites korraga, aga see on hobi, kus fun ja business koos. Aitab asju ajada ka pereettevõttes, mis kohvi tarnib, vahele sätib natuke sporti ning liikumist. Lugemine on talle kindlasti väga oluline ja kui aega rohkem, siis maalib ka.

Kui ma oma tööaastate peale mõtlen, siis meenub kohe esmane kogemus, kui tegelesin reklaami eetriaja müügiga ning mulle pakuti võtmekliendi halduri kohta. Seal olid mahud ja professionaalsus hoopis teine. Ma ei tundnud mingit hirmu selle ees, sest olin selles valdkonnas juba mõnda aega olnud. Uus koht tõi kaasa aktiivsema enesearendamise ja tihedama kliendisuhtluse.

Teine kogemus oli see, kui pidin minema tööle ühest ettevõttest teise – see on olnud mu senise karjääri olulisim hüpe. Rahulikust toimivast väiksest firmast tuli asuda rahvusvahelisse ettevõttesse. Sellega kaasnes küll üksjagu kõhklusi, sest ma ei teadnud, missugune on sealne firmakultuur, juhtimismeetodid, töökoormus. Minu meelest mängib töökeskkond väga suurt rolli. Pealegi pidin oma mugavustsoonist välja minema. Olen sellistel puhkudel alati lähedastega asju arutanud – nendega vesteldes leian enda seest eest ambitsioonid ja julguse.

Kui sa tunned, et sul on kogemused olemas, ja teed natuke eeltööd uue koha kohta, siis ei teki probleeme ja pole midagi karta. Minu senised kogemused on olnud küll julgustavad ja õpetlikud. Olen ka teistega nõus, et väga oluline on, mis olukorras pakkumine tehakse. Kui kutsutakse midagi päästma, siis tasub olla ettevaatlik. Uues kohas tööle panustatud aeg tuleb korrutada koefitsiendiga ning vaadata, kas oled valmis oma pere, sõprade ning hobide arvelt selle aja võtma. Kui aga pere ja muidu elukorraldus toetab, siis ikka tasub proovida.