Pirkko Valge: Heateo SA-s töötavad vaid isemotiveeruvad inimesed

Heateo Sihtasutuse tegevjuht Pirkko Valge nimetab ennast eestvedajaks. Tema sammud karjääriredelil on olnud täis väljakutseid ja teerajamist. Pirkko on ligi 17 aastat panustanud strateegilise filantroopia arendamisesse Eestis, aga peab seda alles millegi suure alguseks. Vestles Kadri Kütt.

Kust su töine teekond algas?

Esimese töökogemuse sain juba EBSis õppides, kui sattusin tööle tollasesse MicroLinki, mis omakorda asutas online.ee ja hiljem Delfi. Käivitasin seal veebipoed, nii et sellise esimese .com mulli ajal, kui iduettevõtted ei olnud veel leiutatud, sain selles valdkonnas käe valgeks. Pärast seda läksin pooleks aastaks Rootsi õppima ja kui tagasi tulin, töötasin KPMG juhtimiskonsultatsiooni äris peaaegu viis aastat. See oli väga äge kogemus, mille käigus lõime koos Indrek Sauliga uue nõustamisharu, kliendisuhete juhtimise, mida Eestis siis veel ei olnud. Töötasime väga paljude ettevõtete strateegiatega ja ühel hetkel tekkis mõte, et seda teadmist saaks ehk mujalgi, laiema ühiskondliku eesmärgiga rakendada.

Kas sellest mõttest areneski välja sinu esimene koostöö Heateo Sihtasutusega?

Heateo SA asutati 2003. aastal ja mina jõudsin sinna aasta hiljem. Ühe esimese projektina nõustasin koos kolleegiga sihtasutuse strateegia loomist. Juba sel ajal tõmbasid mind ühiskondlikud teemad ja viimasel aastal töötasin KPMGs neli päeva nädalas, nii et reede oli n-ö Heateo päev. Panustasin vabatahtlikuna nii Heateo enda teemadesse kui ka sihtasutuse portfellis olevate algatuste nõustamisse. Siis käis mul peast läbi ka mõte, et võib-olla 10 aasta pärast tahaksin seda kõike täiskohaga teha. Umbes-täpselt nii läkski.

Mõni kogemus tuli siiski veel vahele.

Jah, KPMGst liikusin tollasesse Hansapanka juhtide arendamist vedama. Esimene proovikivi oli luua rahvusvaheline koolitusprogramm tippjuhtide järelkasvule. Järgmise sammuna disainisime Hansapank Grupile juhtide arendamise raamistiku. Seejärel tuli ühinemine Swedbankiga ja ma liikusin meeskonda, mis juhtis grupiüleseid muudatuste projekte. Juhtide arendamine ja tulemusjuhtimine olid tol hetkel ühed esimesed grupiülesed funktsioonid ja kogemus riigiülesest töötamisest tuli väga kasuks. Minu jaoks oli see uskumatu väljakutse.

Taustal jätkasid samas toimetamist Heateo juures.

Hansapank tõmbas mu üsnagi endasse – see oli väga intensiivne kogemus ja pidin uues rollis kiiresti ujuma õppima. Viiendat, Heateole pühendatud päeva mul siis enam ei olnud, aga väiksemas mahus panustasin ikka edasi. Mõtlesin kaasa Heateo strateegilistes küsimustes ja näiteks Noored Kooli õpetajate koolitusprogrammi arendamise teemadel. Pärast tööd pangas liikusin mõneks aastaks täiesti uude valdkonda ja töötasin Teater NO99 kommunikatsioonijuhina.

Ühel hetkel said aga kutse täiskohaga Heateoga liituda.

Heateo nõukogu oli varem ka uurinud, kas mul oleks huvi liituda, aga tundsin, et ei ole veel selleks valmis. Hansapanka minek oli minu jaoks teadlik valik: mul oli olemas strateegiate loomise ja nõustamise kogemus, aga tahtsin juurde saada ka kindlust, et suudan need ideed reaalselt ellu viia. Hansapank tundus mulle parim koht, kus seda musklit treenida. 2014. aastal, kui lõpuks Heateoga liitusin, tulin alguses tööle portfellijuhina ehk minu ülesanne oli organisatsioone nõustada ja nende kasvu toetada. Aasta hiljem sain tegevjuhi vastutuse.

Otsime Heateos algatusi, mis lahendavad teravaid probleeme Eesti ühiskonnas ja millel on suur mõju ning mis võiksid kiiresti kasvada ja aidata võimalikult suurt sihtrühma.

Milles portfellijuhi töö täpsemalt seisneb?

Otsime Heateos algatusi, mis lahendavad teravaid probleeme Eesti ühiskonnas ja millel on suur mõju ning mis võiksid kiiresti kasvada ja aidata võimalikult suurt sihtrühma. Portfellijuhi töö on nõustada algatuste tegevjuhte, mõelda kaasa riskikohtade ja vajaduste poole pealt, mis organisatsiooni kasvu toetaksid. Nõustame ise ja kaasame vabatahtlikena parimaid eksperte Eestis. Teeme koostööd näiteks juhtivate advokaadibüroode, personaliarendusfirmade, kommunikatsioonibüroode ja tippjuhtidega.

Kas tundsid siis, et oled selleks lõpuks valmis?
Tagasi vaadates arvan, et ma ei olnud tol hetkel lõpuni valmis, aga olen selle võimaluse eest ülimalt tänulik. Heateol on toetav nõukogu, kus on esindatud oma kogemusega nii Eesti parimad tegevjuhid, ettevõtjad kui ka inimeste arendajad. Minu mentordamise võttis enda peale Fontese tegevjuht Külli Lilleorg ja kuigi algus ei olnud sugugi lihtne, oli mul hea tugi olemas. Esimene aasta oli väga keeruline – vahetus tiim ja muutsime organisatsioonina kurssi. Heateol oli seljataga keeruline periood ja selleks, et edu saavutada, pidime valima tegevused, millele keskenduda ja milles väga heaks saada. Esimene oluline samm oli NULA inkubaatori käivitamine koostöös Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga. Järgmisena algatasime Heateo Mõjufondi ja vähem kui aasta hiljem koos Martin Villigu ning Taavet Hinrikusega Heateo Haridusfondi. Olen tegevjuht olnud tänaseks kuus aastat ja saan öelda, et on olnud väga põnev sõit.

Mis on sinu töös Heateo aja jooksul muutunud?

Tunnen, et olen lõpuks kasvanud spetsialistist eestvedajaks. Heateos strateegia muutust läbi tehes olime ühel hetkel kommunikatsioonijuhiga kahekesi. Järgmisena liitus inkubaatori juht, siis fondide juhid. Otsus oma töölaud tühjaks teha tähendas seda, et saime täielikult keskenduda inkubaatorile ja aidata käivitada kuus uut ning mõjukat algatust aastas. Soovisime algatuste arengu ja kasvu juures ka pärast inkubaatori läbimist kaasas olla ja sellest sai alguse Heateo Mõjufond. Toome seal kokku suure mõjuga ühiskondlikud algatused ja erasektori investeeringud ning teadmised. Mõnes mõttes loome seeläbi hoolivamat ühiskonda – sihtrühmad saavad abi ja koostöö kaudu suurendame ettevõtjate teadlikkust ühiskondlikest valukohtadest. Iga uue kihi lisandumine tähendas minu jaoks juhina seda, et pidin eelmisest detailsuse astmest lahti laskma. Heateo kasvamine on olnud hea pinnas ka minu kui juhi arenguks.

Pidevalt muutuvas organisatsioonis ilmselt rutiini ei teki.
Ma arvan, et see on kõige mitmekülgsem töökoht Eestis. Ühel hetkel oleme nagu meediaväljaande toimetus, kus loome eri kanalitesse ühiskondlikel teemadel sisu. Teisel hetkel kaasame erasektorist raha ja kasvatame teadlikkust, mis puudutab tarka annetamist. Järgmiseks töötame inkubaatori algatustega ja pakume neile sisukat programmi. Neljandal hetkel osaleme Eesti mõjusamate vabaühenduste nõukogudes ja teeme koostööd ministeeriumidega. Seda kõike ühe nädala või isegi päeva jooksul. Selle taga on nii meie tiimi kui ka vabatahtlike ekspertteadmised, mis võimaldavad töötada paljude algatuste ja sihtgruppidega.

Kas Heateos on siis kõik töötajad nii motiveeritud, et sa ei pea sellega tegelema?

Heateo tiim on alati olnud pigem väike, aga seda on ümbritsenud suur vabatahtlike ring. Eelmisel aastal oli neid 100 kandis ja nad panustasid kokku enam kui 1000 tundi. Heateo asutajad sõnastasid kunagi oma kogukonda kirjeldades sellise termini nagu isemotiveeruvad inimesed ehk need, kelle jaoks on ühiskonnale tagasi andmine oluline; keda kõnetab see, kuidas me töötame, ning need teemad-algatused, mille abil muutusi loome. Need on inimesed, kes tahavad asjades, mida me teeme, kaasa lüüa ja kogemus näitab, et nad leiavad meid ise üles. Mina jõudsin Heateoni samamoodi ja enesejuhtimise oskus on siin üldiselt väga tugev. Inimesed otsivad tähendust ja võimalus mõjutada ühiskondlikult tundlikke teemasid on see, mis neid käivitab. Võib ka nii öelda, et kontorisse ei ole pingpongilauda veel keegi küsinud.

Milliseid põhimõtteid sa eestvedajana järgid?

Olen kohati üsna kriitiline ja hoian silma peal, et asjad saaksid tehtud, aga tunnen, et võiksin võtta rohkem aega oma inimestega silmast silma vestlemiseks. Paljusid asju, mida me teeme, ei ole varem tehtud, seega olen toeks uute lahenduste loomisel ja see võtab suure osa mu tähelepanust. Hästi oluline on, et tiimiliikmed üksteist toetaksid. Keegi ei tohi oma teemaga üksi jääda, alati peab olema keegi, kellelt nõu küsida, ja see ei pea olema mina. Kogenumad tiimiliikmed nõustavad meil nooremaid ja vastupidi.

Minu jaoks on eluliselt oluline ausus ja avatus ning üks raamat, mis mulle väga hinge läheb, on Kim Scotti „Radical Candor: How to Get What You Want by Saying What You Mean”. Ma soovin, et asjad oleksid väga hästi tehtud, ja mulle meeldib, kui mured või konfliktid kohe selgeks räägitakse. Olen kiire õppija ja arengu jaoks on vajalik, et mulle asju otse öeldakse. Ma ei pista pead liiva alla ka iseenda puudustega seoses. Kvaliteedi suhtes hoian latti valulikult kõrgel. Ütleme nii, et minuga on arendav koos töötada – sean kõrgeid nõudmisi nii endale kui ka tiimile. Usun, et meie professionaalsus on just see, mis on aidanud Heateo usaldusväärsust kasvatada ja meil erasektorist partnereid ning kapitali kaasata.

Paljusid asju, mida me teeme, ei ole varem tehtud, seega olen toeks uute lahenduste loomisel ja see võtab suure osa mu tähelepanust.

Milline on olnud sinu suurim töövõit?

Tunnen selgelt uhkust selle üle, et oleme Heateos nii tervikliku mudeli üles ehitanud. NULA inkubaator annab uutele tegijatele võimaluse oma idee käivitada. Heateo Mõjufond ja Haridusfond on nende ideede suureks kasvatamiseks. Läänemaailmas on taolised filantroopia fondid tavapärased ja suur unistus oli Eestis sarnane mudel toimima panna. Mõeldes tagasi nii KPMG kui ka Hansapanga kogemusele, on mul hea meel, et olen saanud üles ehitada valdkondi, mida varem sellisel kujul ei olnud. Ma saan öelda, et olen midagi uut loonud.

Kas Heateos toimiv mudel oli sinu unistus kohe selle organisatsiooniga liitudes?

Visioon, milline võiks olla Heateo tulevik, tekkis mul esimese aasta jooksul, kui tegevjuhi rollis olin. Mäletan hästi, kuidas ühel hetkel oli pilt minu jaoks selge ja ma visandasin selle kiirkorras enne nõukogu juhiga kohtumist A5-paberile. See tundus esimesel hetkel veidi utoopiline, aga hakkasime selle suunas sammhaaval liikuma.

Visioon tundus esimesel hetkel veidi utoopiline, aga hakkasime selle suunas sammhaaval liikuma.

Kui peaksid uuesti midagi paberile kritseldama, siis mis su unistus nüüd oleks? Mõjufondi esimene kolmeaastane periood on läbi ja teine algab, Haridusfondil käib kolmas aasta. Näen, et mõlemad fondid võiksid kasvada, ja ma tahaksin seda mudelit edasi arendada. Laiemas plaanis võiks taolisi fonde Eestisse juurde tulla – just selliseid, mis mõõdavad oma mõju ning suudavad oma algatustega suuremat osa ühiskonnast aidata. Näiteks Mõjufondist tuge saanud Kiusamisvaba Kool toetab praegu enam kui 30 000 koolilast ja on vähendanud koolides, mis programmi pikaajaliselt rakendavad, kiusamist kolmandiku võrra. See on väga oluline muutus. Heateole mõeldes üritan leida vastust küsimusele, kuidas kasvatada meie mõju 10 korda; mis peaks selleks juhtuma.

Vaikusehetkede lubamine endale on minu jaoks väga oluline.

Kas oled sa ka enesearengu mõttes eesmärke seadnud?

Selgesõnalisi eesmärke ma seadnud ei ole, pigem arenen koos Heateo kasvamisega. Töö on kogu aeg nii huvitav olnud – pean ikka pidevalt arenema, et väljakutsetega toime tulla. Olen mõelnud, et kui kunagi veel ülikooli minna, siis valiksin valdkonna, millest ma midagi ei tea. Kui kunagi avati Eestis antropoloogia eriala, siis see kõnetas. Hea meelega olen valmis oma kogemusi jagama. Rocca al Mare Koolis õpetan sotsiaalse ettevõtlikkuse ainet ja ehk võiksin praktikuna ka ülikooliõpilasi ühiskondlikel teemadel mõtlema panna. Selleks et võimekad noored kaaluksid karjäärivalikuna iduettevõtete ja riigitöö kõrval ka ühiskondlikke algatusi ning nende käivitamist.

Isemotiveeruva inimesena pole sa ilmselt veel Heateost järgmise sammu peale mõelnud?

Ma ütleks jah, et oleme Heateoga alles alustanud. Ootan huviga, kas keegi suudab välja mõelda midagi lahedamat kui Heategu! On mõned teemad, mis mind eriti käivitavad, näiteks liikumine ja vaimne tervis. Sain ühel hetkel aru, et jooksmine on minu meditatsioon, mis aitab vaimu värske hoida. Kui vaadata tänapäeva krooniliste haiguste ja vaimse tervise probleemide lahendusi, siis liikumisel on oluline roll. Üks idee, mis on Eestis veel ellu viimata, on n-ö liikumisretsept. Mõte on selles, et tervisemurede korral võiksid arstid kas ravimile lisaks või selle asendusena anda inimestele liikumissoovitusi. Heateo Mõjufondi ühe algatuse, Peaasjad märtsis toimunud vitamiinikampaanias toodi välja, et saame oma vaimse tervise heaks praegustes rasketes oludes ise palju ära teha. Märksõnad ehk vitamiinid seejuures ongi just liikumine, head suhted, tasakaalustatud toitumine, puhkus ja korralik uni ning positiivsete emotsioonide kogemine.

Kuidas sul endal nende vitamiinidega seis on?

Nõustun nende vajalikkusega 100%. Linnas elan täpselt mere ja pargi vahel ning nädalavahetustel käin sageli looduses. Lugesin hiljuti mõtet, et üks põhjus, miks meile metsas meeldib, on see, et seal ei ole midagi üleliigset, kõigel on oma roll ja tähendus. Möödunud sügisel avastasin enda jaoks taas ka teetseremooniad, kus on traditsioonilisel meetodil omavahel kombineeritud teejoomine ja enda sisse sukeldumine. Vaikusehetkede lubamine endale on minu jaoks väga oluline.

——-

Algab Heateo Mõjufondi teine toetusperiood

Heateo Mõjufond on esimene strateegilise filantroopia fond Eestis. Fond panustab algatustesse mitme aasta vältel nii raha kui ka ekspertide aega. Esimese kolme tegutsemisaasta jooksul suunas fond kuude algatusse kokku 400 000 eurot. 2021. aasta kevadel käivitub uus kolmeaastane periood, kus fondi maht on algushetkel 600 000 eurot. Vaata lisaks heategu.ee.

Heateo Mõjufondist toetust saanud algatused:

• Kiusamisvaba Kool – koolikiusamise vähendamine.
  • Asendusõpetajate programm – koolide toetamine tundide kvaliteetsel asendamisel.
  • SPIN programm – spordipõhine arenguprogramm riskinoortele.
  • Käpp ja Käsi – õigusrikkujate rehabilitatsioon.
  • Peaasi.ee – vaimse tervise toetamine.
  • Perepesad – varajase lapseea ja vanemluse toetamine.

Heateo Mõjufondi algatuste suuremad nõustajad:

• Juhtimisnõustajad Külli Lilleorg (Fontes), Margus Rink (Coop Pank), Triin Raamat (CVO), Heigo Kaldra (Manpower), Andres Rätsepp (Graanul Invest), Katrin Isotamm (Telia).
  • Pro bono juriidiline nõu: advokaadibüroo Cobalt.
  • Pro bono HR nõustamine: Fontes PMP.
  • Pro bono kommunikatsiooninõu: sõnumiagentuur Akkadian.
  • Mõju hindamise eksperdid: Jaan Aps, Mari-Liis Villig, Laura Kalda.

————————————–

Pirkko Valge

2014. aastast Heateo Sihtasutuse portfellijuht, 2015. aastast tegevjuht.

Varasemad töökohad:

Teater NO99 turundus- ja kommunikatsioonijuht (2010–12), Swedbank ASi juhtide arendamise valdkonnajuht, muudatuste juhtimise meeskonna liige, püsisegmendi segmendijuht (2005–09), KPMG Estonia juhtimiskonsultant (2000–05), AS MicroLink e-kaubanduse projektijuht DELFI.ee-s (1999).

Õppinud EBS rahvusvahelise ärijuhtimise bakalaureuseõppes finantsjuhtimist ja majandusarvestust. Aastal 2000 Uppsala ülikooli majandusteaduskonna vahetusüliõpilane, Socrates/Erasmus.

SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu nõukogu liige alates 2018, SA Noored Kooli nõukogu liige alates 2020.