„Selline ma olen…“

Eneseteadlikkusest kui põhimusklist iga juhi anatoomilises ülesehituses kirjutab Katri Delimoge.

Vaatasime juhtide koolituspäeva lõpus videosalvestusi läbirääkimiste rollimängudest, kui äkki kargas staažikas juht proua Helga püsti ja näis nagu kurjast vaimust vaevatud. „See pole mina. SEE POLE MINA! Mina nii ei käitu. MITTE KUNAGI!” hüüdis ta, kui ennast ekraanil nägi, ja tuhises hüsteerialaadses seisundis välja.

Kes ma siis ikkagi olen?

Eneseteadlikkus on selge arusaam iseendast, oma tunnetest ja käitumisviisidest nii headel kui ka mitte nii headel päevadel. See on oskus end (võimalikult) objektiivselt hinnata, oma tunnetega toime tulla, ühildada käitumine oma väärtushinnangutega ja seejuures omada selget arusaama sellest, kuidas ümbritsevad inimesed sind tajuvad. Miks sa tunned end eri olukordades just selliselt, nagu sa tunned? Miks sa käitud nii, nagu sa käitud? Mis vallandab sinus eufooria ja mis on see, mis paneb sind lausa juukseid peast välja kiskuma? See on enese teadvustamine just kogu selle ilus ja kasvus. Liidrite puhul on see hädavajalik, kuna see: a) võimaldab meil oma emotsioone paremini hallata ja seeläbi mõjutada tulemusi oma teadvustatud käitumise kaudu; b) laseb meil näha asju teiste silmapaaride kaudu; c) vabastab meid eeldustest ning eelarvamustest; d) aitab saavutada paremaid (koostöö)suhteid; ning e) muudab meid üle-üldiselt õnnelikumaks ja tänulikumaks.

Oma loo eest on ehk raske vastutust võtta, aga veelgi raskem on elada selle eest pidevalt ära joostes.
Brene Brown, USA professor, õppejõud ja autor

Kuidas saada teadlikumalt eneseteadlikumaks?

Kasv algab teadvustatud aktsepteerimisest ja otsusest, et nüüd on käes aeg endale ausalt ja järjekindlalt otsa vaadata, nii enda kui teiste silmade läbi. Tähtis on ka endaga aus olla ning mõista, et see teekond on ajuti ülimalt ebamugav ja kätkeb endas vahel doriangraylikke peeglihetki, aga see on samas ka äärmiselt arendav, silmi avav ning võimsalt tänuväärne. Sest ennast tõeliselt mõistes saad ka teisi paremini mõista. Siin on seitse mõjusat sammu eneseteadlikkuse kasvatamiseks:

1. Ole avatud meelega. Mida enam suudad mõista ja reguleerida oma emotsionaalset maailma, seda enam saad aru teiste tunnetest. Miks ma antud olukorras niimoodi reageerin ja miks tema tegutseb samas hoopis teistmoodi? Edukas liider on siiralt uudishimulik nii teiste kui ka iseenda suhtes, sest inimesed on erinevad ja selle aktsepteerimine toetab meid otseselt avatud, tervislike koostöösuhete loomisel.
2. Teadvusta oma tugevusi ja kasvukohti. Väga lihtne on keskenduda alati sellele kõige-kõige paremale endas ning kriitika puhul automaatselt enesekaitsesse minna või eitades see vaiba alla pühkida. Aga proovi kriitika ümber defineerida ja mõelda sellest kui kasvuvõimalusest. Katseta: „Okei, ma kuulan selle avatult ära ja proovin leida siit selle miski, mis endaga kaasa võtta!” Oma tugevuste ja kasvukohtade teadvustamine võimaldab meil ka täpselt teada, millal peaksime abi paluma ja millal tuleme ise asjade lahendamisega toime.
3. Tea, mis sind emotsionaalselt käivitab. See tähendab oskust selgelt eristada emotsioone nende tekkimise ajal. Ära püüa neid alla suruda ega eitada, vaid pigem mõtle, kuidas need konstruktiivselt tööle panna. Teadvusta tunnet ja küsi endalt, miks sa niimoodi tunned. Ela see tunne endas läbi, võta selle tundmiseks ning seejärel analüüsimiseks aega ning alles siis jaga seda teistega. Vihje: õpetussõnadel „loe mõttes 10ni” on täiesti oma tõetera sees!
4. Usalda oma intuitsiooni. Vaatamata sellele, et ärimaailmas valitsevad üldiselt numbrid ja andmed, usaldavad edukad juhid ka oma intuitsiooni. Olgu siis tegu tähtsa otsuse või riskantse ettevõtmisega, võta lisaks andmetele appi oma kõikvõimas kõhutunne. Ära eira seda, kui andmed jutustavad üht, aga sisetunne pajatab teist. Meie intuitsioon põhineb ellujäämisinstinktil, nii et lase sel end juhtida. Õpi oma sisetunnet kuulama ja usaldama.
5. Ole empaatiline. Lisaks oskusele panna ennast teise inimese asemele, arvesta ka sellega, kuidas sinu tegevus ja emotsioonid teda mõjutavad. See ei tähenda sugugi teesklemist või oma tegeliku mina varjamist teise säästmise nimel. See tähendab mõistmist, kuidas emotsioonid su käitumist mõjutavad ning kuidas su toimetulek nendega mõjutab teisi. Põhjus on lihtne: kui oled teiste suhtes arvestavam, siis aitab see ka keerukamates olukordades paremini toime tulla.
6. Oska vajadusel vabandada. Me kõik teeme vigu ja see on inimlikult igati okei. Küll aga aitab eneseteadlikkus tajuda seda, mil peame oma libastumiste eest vastutuse võtma ja andestust paluma. Ehk pahandasid sa oma meeskonnaga ebaõiglaselt või on sind viimasel ajal olnud keeruline kätte saada? Ükskõik mis oli või polnud, on oskus vabandada (ning seda ka siiralt mõelda!) ja ühtlasi oma käitumist korrigeerida parim viis edasi liikumiseks.
7. Küsi tagasisidet ja võta see siis ka vastu. Kuigi eneseteadvustamine on enese aus nägemine, on see väga keeruline ilma teistelt sisendit saamata. Siiras tagasiside küsimine ja selle vastuvõtmine nõuab suurt julgust ning tohutult avatud meelt. Küll aga annab see veelgi objektiivsema arusaama sellest, kes sa oled ning kelleks kasvada soovid.

Eneseteadlikkus kui teekond

Eneseteadlikkus on pidev kasv, mil sa nihutad oma piire, katsetad ja muutud aina mugavamaks ebamugavust tundes… kuni uute õppetundide, võimaluste, olukordade ja inimesteni. See teekond on põnev, tänuväärne ja ajatu. Ahjaa, mis proua Helgasse puutub, siis kuuldavasti olevat ta koolitajatele pärast seda saatuslikku koolituspäeva saatnud e-kirja, kus ta ähvardas kohtusse minna, sest tegu olevat olnud pahatahtliku võltsitud montaažiga, mis olevat tema elu reaalselt hävitanud. Nojah, eks elu koosnebki valikutest: kas ennast teadlikult paremaks arendada või pimeduses kompides end teadvustamata see sõjatandriks muuta.