1. aprill 2016 · 4 min· Uuendatud 1. juuni 2026

Targad kraanad askeldavad omapäi

Veel samal teemal:

Autor

Visionest Institute Loe rohkem sellelt autorilt

Erinevaid tööstuskraanasid ja tõstelahendusi pakkuv Konecranes on innovaatilisuse otsingul jõudnud tarkade kraanadeni, mis suudavad inimese abita teha tööd kasvõi 24 tundi järjepanu. Kraana tööd saab jälgida läbi industriaalneti, mis pikemas perspektiivis aitab raha kokku hoida. Kirjutas Inseneeria tegevtoimetaja Mari Kamps. Need ajad, mil kraana suutis tõsta lasti üksnes punktist A punkti B, on kindlalt möödas,” […]

Need ajad, mil kraana suutis tõsta lasti üksnes punktist A punkti B, on kindlalt möödas,” kinnitas Konecranes OÜ müügispetsialist Siim Järve. Uute lahenduste abil on muutunud tegutsemisvõime laiahaardeliseks nii standard- kui protsessikraanadel ning ka sadamates kasutatavatel kraanadel. Trend liigub aga võimalikult vähese inimtööjõu kasutamise suunas.

Ajuga kraana ja tipptehnoloogia

Modernse tipptehnoloogiaga SMART-i võib nimetada ajuga kraanaks, mille erinevate lisadega püüeldakse efektiivse ja ohutu tööprotsessi suunas. „Nii näiteks on sel lastikontroll, mis sisaldab tehnoloogiliselt põnevat kõikumisvastast seadet ning annab 60 protsenti kiirema töötsükli,” rääkis Järve. Näiteks kui kraanal on 10-tonnine last ja kraana pidurdab, tekib kellapendli efekt. Aga kui kõikumisvastane seade on aktiveeritud, ei lase see kraana kõikumisel toimuda.

Uus aktiivne kõikumisvastane seade korrigeerib kõikuva lasti ja jätab selle ise seisma. Tehnoloogiline täiendus on äkilise koormuse vältimine, kus kraana alustab tõstet sujuvalt, sellest tingituna ei teki tõstetrossidele üleliigseid pingeid ja metallkonstruktsioonide eluiga pikeneb.

Näiteks on kraanal ka koormuse hõljumise lisa, nii hoiab tõstemootor elektriliselt lasti üleval ja ei kaasa pidurdamisse pidurit. Järve tõi välja veel n-ö järgne mulle-lisaseade, mille abil kraana liigub automaatselt selles suunas, kuhu käega tühja konksu liigutada ehk siis lasti puudumisel kaob ära juhtpuldi vajadus.

Kraanamaailma probleemiks on kaua olnud kokkupõrked takistustega. Konecranesi ajuga kraanal on takistuse ennetamise lisa, mis tunnetab ära hetke, mil tõstetross hakkab minema nurga alla. Kraana pidurdab ja annab signaaliga häiret, kui operaator seda mingil põhjusel ei märka, jääb kraana automaatselt seisma.

NEO kraana kontsept

Järve sõnul on kõige põnevam NEO kraana kontsept, mille tõstevõime on kuni 12,5 tonni. Kraanal on kaasas ergonoomiline MiniJoystick raadio, mis võimaldab kraanaga opereerida vaid ühe käe abil. Kraanal on peal sujuv tõstmine, mis reguleerib vastavalt koormusele tõstekiirust, parandades samas efektiivsust. Näiteks kui konksu otsas on last, mille koormus on 12,5 tonni, siis kraana ei luba tõsta lasti liiga kiiresti ja nii väheneb oluliselt õnnetuse tekke oht. Kui aga kraanal on ainult 10 protsenti maksimaalsest tõstevõimest konksu otsas, siis töötab see kuni poolteist korda kiiremini, mis tõstab tootmisefektiivsust.

Truconnect ei tähenda luuramist

Uue põlvkonna tõsteseadmete tööl hoiab läbi interneti silma peal kaugjälgimissüsteem Truconnect. Järve kinnitusel ei tähenda see klientide järele luuramist, vaid põhjuseks on soov aidata tõsta ettevõtte tootlikkust. „Kui alguses olid paljud skeptilised, siis nüüd klientidele tegelikult päris meeldib,” märkis ta. Sisuliselt on tegemist veebikeskkonnaga, kuhu klient saab tahvelarvuti või nutitelefoni kaudu sisenedes jälgida kraanadega seotud tootmisprotsesse. „Masin näitab sõiduaega ja operaatori tegevusi, annab ülevaate seisakutest ja valest kraanakasutusest. Nii on kraana seisuajad viidud miinimumini, probleeme saab ennetada ja ootamatuid tööseisakuid ära hoida, kuna aeg on raha.”

Kui turvaline industriaalveeb üldse on? „Rahustuseks võin öelda, et kõiki andmeid hoitakse väga turvalistes serverites, mis ei asu Konecranesi territooriumil. Seda, mis riigis need on, hoitakse kiivalt saladuses ka oma töötajate eest,” kinnitas Järve. „Turvalisuse kaalutlustel hoitakse kaugühendusi tavalisest internetist lahus,” lisas ta.

KONE ja Konecranes

Kraanatootja ajalugu algab aastast 1910, mil Soomes loodi firma KONE Oy, mis tänapäeval toodab peamiselt lifte ja eskalaatoreid. Aastal 1994 eraldus emafirmast kraanade arenduse ja tootmisega tegelev Konecranes Oy, mille tehased asuvad Soomes (Hämeenlinnas) ja Saksamaal.

Konecranes OÜ tegeleb paigaldamise, hoolduse ning müügiga, kusjuures laealused sildkraanad moodustavad Järve sõnul müügist ligi 95 protsenti.

Klientide seas on näiteks Eesti Energia, Kunda Nordic Tsement, ABB ja Muuga sadama konteinerite terminal ehk siis ettevõtted, kel on vaja liigutada ühest kohast teise kümneid tonne kaaluvat lasti.

Siim Järve (Konecranes) – Tööstuskraanade valdkonnas töötanud üle 15 aasta, viimased kaks aastat on tegelenud nende müügiga.

***

Põhjanaabrid soomlased tegid maailma suurima kraana

Konecranes on maailmas teinud võimsaid projekte – näiteks Abu Dhabi sadamas teenindab konteinerterminali 30 kraanast koosnev täisautomaatne süsteem. Brasiilia laevatehases on aga maailma suurim kraana Koljat (Goliath), mis on 210 meetrit pikk ja 117 meetrit kõrge ning mille tõstevõime on 2000 tonni ehk enam kui kümme täiskasvanud sinivaala.

Jaga