Terviseks!

Mõni päev sööd salatit ja teed trenni, teine päev aga kreemikoogikesi ja ei liiguta end millimeetrikestki. Seda nimetatakse tasakaaluks ja kõike head mõõdukates kogustes on ju igati tervislik, eks ole?! Tervislik elustiil ja terve olemine on muutunud tänapäeval aga nii popiks, et see kõik pole üksnes igaühe eraasi, vaid lausa edukate organisatsioonide kultuuri lahutamatuks osaks. Terved inimesed terves ettevõttes toodavad ju teatavasti igati tervitatavaid tulemusi! Lähemalt räägib Katri Delimoge, kes nimetab ennast täiesti subjektiivseks tervisefanaatikust professionaaliks.

Smuutit ja jõusaali kõigile?!

Tervislikkus ei seisne üksnes smuutide ja jõusaalipääsmete jagamises ettevõtetes – see on strateegiline lähenemine ja mentaliteet, mille aluseks on põhimõte „Me hoolime sinust!”. Kuna selle tuum on luua õnnelik töökeskkond- ja kultuur, kus inimene ISE valib tervisliku eluviisi, siis ei tohi ükski asjaosaline tunda, et teda selleks kuidagi survestatakse.

Teatavasti motiveerivad inimesi erinevad asjad ja eesmärgid, nii et siingi tuleks unustada loosung „Smuutit ja jõusaali kõigile” ja mõelda võimalikult mitmekülgselt ning loovalt, mis puudutab tervislikke valikuid, alates tugitoolispordist kuni aktiivse sportimiseni ja lihasöömisest taimetoitluseni. Ja mis peamine – lõbus peab olema!

Tuletan veel ka meelde, et tervislikkus on toidu, enese liigutamise, puhkamise ja positiivse emotsionaalse seisundi  (vaimse ning füüsilise heaolu) kombinatsioon, nii et keskenduda tuleb nende kooslusele, mitte ühele või teisele. Jätan siin traditsioonilised viisid, nt püsti töötamise lauad ja kontorijooga vahele, ja keskendun veidi teistsugustele asjadele, mis on kõik tervislikud, ei vii pankrotti ning pakuvad loomulikult ka lusti.

1. Tervislikud uudised iga kuu!

Mis on trennimaailma värskeimad trendid? Kas sul on maitsvaid tervislikke retsepte või põnevaid terviseuudiseid? Tee netiavarustes asjakohaste märksõnadega (nt fitness, nutrition, health news, wellness education) otsing ning vali välja tulemused, mis on saanud parimaid arvustusi. Koosta nendest vahva igakuine uudiskiri ning saada see oma inimestele laiali. Võid ka töötajatelt paluda, et nad midagi sellist postitaks, ja tunnusta kindlasti avalikult nende püüdlusi (nt kuu sammuja, kuu veesõber vms).

1. Kontoritöötajast terviseteadlikuks superkokkajaks!

Kas kuuled kolleege tihti kaeblemas, et külmkapp on kodus jälle tühi ja ei tea, mida õhtusöögiks teha ja/või homme tööle kaasa võtta? Lahendus on olemas: hoia kontoris kõigile kättesaadavas kohas (nt mõnes veebipõhises kaustas) tervislike retseptidega kokaraamat, mis päästab inimese raskest mõttetööst, mida poest soetada. Ühtlasi leppige kokku, et lisate ise sinna oma tervislikke retsepte ning lisaks on lahe ka toidukriitikut mängida ja roogadele hinnanguid anda. No ja miks mitte korraldada siis juba ka tervislike roogade konkurss, kus igaüks võtab oma loomingu tööle kaasa ning mekkimise tulemusena pärjatakse võitja kontori kõige terviseteadlikuma koka tiitliga.

1. Kõik laadale, terviselaadale!

Kutsu kontorisse külla mõned mahetoodete tootjad ja ettevõtted, kes spetsialiseeruvad just tervislike toodete ja teenuste pakkumisele. Lisaks sellele, et see on neile hea võimalus ennast tutvustada, on see ka lihtsaim viis, et „…kui Muhamed ei tule mäe juurde, siis tuleb mägi Muhamedi juurde”.

1. Kes ütles, et koosolekute ajal peab istuma?!

Niikuinii on tööl liigagi palju istumist, nii et vähemalt koosolekud võiksid mõnusalt liikuvad olla, eks ole? Uuringud väidavad, et kõndimine pidavat inimesed ka loovamaks muutma. Suurem loovus ja parem füüsis – kaks kärbest korraga!

1. Need mõnusad sportlikud väljakutsed!

Korporatiivsele heaolule spetsialiseerunud ettevõttes Fitbugis toimuvad iga päev võistlused, kes suudab kõige kauem ilma toolita selg vastu seina püsida istuvas asendis. Kusjuures iga päev tuleb lisada 10 sekundit ja seda seni, kuni sellisesse asendisse jääb ainult üks inimene.

1. Und, vett ja liikumist tervislikes kogustes!

Korralda näiteks 30-päevane projekt, mille raames töötajad jälgivad, mitu tundi nad öösel magavad, kas nad joovad ikka vähemalt kaheksa klaasi vett ja kõnnivad vähemalt ühe kilomeetri päevas. Kuu lõpus premeeri pidulikult kõige tublimat.

1. Väike kosutav uinak teeb imet!

Uinakust on palju kasu – see parandab meie loovust, produktiivsust ja mälu. Tead seda tühja kontorit, mida keegi ei kasuta? Pane sinna mugav lamamistool ja kirjuta uksele „Uinaku tuba”. Ja muidugi lisa uksesilt „Mitte segada!”.

1. Töötamine ja tööjutud rangelt keelatud!

Kui kontoris on vaba nurgake või ruum, siis tee see rangelt töövabaks tsooniks: mõnusad pehmed sohvad vedelemiseks, põrandal muru meenutav kate jms. Ja range reegel: selles ruumis tööst ei räägita! Siin võivad töötajad kuulata ka mahedat, mediteerivat muusikat või mängida lauamänge.

1. Kontor roheliseks!

Ei, see ei käi seinte kohta, vaid too hoopiski taimed ruumi. Taimerikas kontor mõjub tervisele hästi mitmel moel: värskem õhk, rahulikum meel ja vähem kontoris levivaid haigusi. Queenslandi ülikooli uurimuse kohaselt on taimerohkes kontoris töötajad lausa 15% tavapärasest produktiivsemad.

1. Tassike teed ja soe pai hingele!

Kohv on küll võib-olla hommikul hädavajalik ergutaja, aga igati tervislik n-ö tööjook on tee. Pane köögis valmis kann keedetud kuuma veega, teekotikesi ja kausitäis paberlipikud inspireerivate tsitaatidega. Kutsu kolleegid pärastlõunasele teepausile ja lase neil igaühel valida sealt üks tsitaat, mille üle arutleda.

1. Jutuvaba kolmapäeva hommik!

Liigne jutustamine mõjutab meie efektiivsust, nii et sea näiteks kolmapäeviti 9–12 sisse n-ö jutuvaba aeg: ei mingit segavat juttu ega koosolekuid. See võimaldab kõigil oma töökohustustega juba nädala keskpaigaks kenasti järje peale saada ja ei tekita reedest ma-pole-midagi-jõudnud-teha paanikat.

1. Õppimine ON tervislik!

Igakuine ühine lõuna koos meeskonnaga ning õpetlik ja arendav jutt sinna juurde on garanteeritult tervislik. Seega palu, et iga kolleeg valmistaks selleks lõunasöögiks ette mõne põneva teema. Lisaks uutele teadmistele saab nii üksteist veelgi enam tundma õppida ning emotsionaalne side üha tugevneb.

1. See kõikvõimas tänutunne!

Tänulikkus on võimas asi, mis turgutab nii keha kui ka meelt. Kutsu iga reede pärastlõunal kõik meeskonnaliikmed väikesele pooletunnisele koosviibimisele ja palu, et nad tunnustaksid mõnda oma kolleegi ja tooksid välja ühe asja, mille eest nad sel nädalal tänulikud on.

1. Valgus ei pea olema ainult koridori ega talve lõpus!

Eestis on pime, pikalt pime ja see mõjub selgelt meie emotsionaalsele heaolule ning meeleolule. Energiatasemest rääkimata! Valguse puudumine mõjutab ajus serotoniini ja melatoniini, ülioluliste heaolutunnet tekitavate keemiliste ühendite tootmist. Tee nii, et kontoris oleks lisaks looduslikule valgusele ka turgutavat kunstlikku valgustust.

1. Sa pole üksi!

Julgusta töötajaid oma muret jagama ning ütle selgesõnaliselt välja, et stressist, depressioonist ja muudest vaimu rusuvatest probleemidest rääkimine on igati okei. Korralda juhtidele koolitusi, kuidas ennast ja oma inimesi toetada, ning otsi ettevõttele ka professionaalne koostööpartner, kellel on vastav meditsiiniline haridus ning ekspertteadmised.

Teie terviseks!

Viise tervisliku organisatsiooni loomiseks on lõputult. See on kahtlemata väga tänuväärne, sest need tagavad päriselt ka inimeste heaolu. Ole loov, kaasav ja mis peamine, järjekindel, sest igas mõttes tervisliku töökultuuri loomine pole mingisugune kuupäevast kuupäevani projekt. See on elustiil! Nüüd aga võtan küll selle smuuti ja tõstan klaasi – ikka ja alati teie terviseks, hoolivad tööandjad!

Eesti ettevõtted töötajate tervise eest hoolitsemas

Ly Malk,

ABB ASi Baltikumi personalijuht

ABB töötajate tervise säilitamiseks ja edendamiseks on meil kolme tüüpi tegevused:

1. Terviseprogrammi raames pakume septembrist kuni maini tööpäevadel tasuta puuvilju, talvel kord kuus on teenädal (tasuta taimeteed). Kevadeti testime töötajate D-vitamiini taset, et juhtida tähelepanu selle vitamiini olulisusele. Korraldame arstide, personaaltreenerite ja toitumisnõustajate loenguid ja kontorivõimlemist ning pöörame üha enam  tähelepanu vaimsele tervisele ja läbipõdemise ennetamisele.
2. Spordiklubi raames on meil väga palju ettevõtmisi, kuid tooksin siinkohal välja liikumiskampaania: ABB-ga ümber maakera (loetakse tehtud samme). Osalesime 2017. aastal rekordarvu meeskondadega Stamina tervisekõnni sarjas, arendame välja siseterviseradasid oma territooriumil ja viisime eelmisel aastal läbi suitsetamisest loobumise pilootprojekti innovaatilise metoodika järgi. Sportimisvõimaluste pakkumine ja sporditoetuste maksmine on saanud ettevõtetes juba tavapäraseks.
3. Tervislik töökeskkond – pöörame palju tähelepanu ergonoomilisele töökeskkonnale: meie töölauad ja -toolid on personaalseks reguleeritavad, mis võimaldavad end sirutada ja püsti töötada. Abiks on konsultant, kes nõustab ja juhib tähelepanu õigele töö tegemise asendile. Tehastes on tootmistegevus korraldatud selliselt, et töö tegemise asend koormaks võimalikult vähe keha. Pakume töötajatele oma ruumides massaaži kasutamise võimalusi, samuti reisi- ja õnnetusjuhtumikindlustusi.

Martin Miido,

Coop Eesti kommunikatsioonijuht

Coop Eesti pöörab spordile ja liikumisharjumustele väga suurt tähelepanu. Ettevõtte logistika- ja büroohoones on töötajatele mõeldud tasuta jõusaal. Coopi 19 ühistu vahel võivad töötajatele mõeldud soodustused küll mõnevõrra erineda, aga näiteks on võimalik käia MTÜ Spordiseltsi kaudu tasuta ujumas ning korvpalli ja jalgpalli mängimas. Samuti pakutakse võimalust osaleda jooksuüritustel ja võimaldatakse käia soodustustega mitmetes spordiklubides.

Lisaks töötajate spordivõimalustele lõi Coop Eesti liikumisäpi Fit100. Rakenduse eesmärk on motiveerida ja inspireerida liikuma EV100 aastal vähemalt 100 000 inimest vähemalt 100-l päeval.

Coopi piirkondlikud tarbijate ühistud on oma kodukandis ühed suurimad kohaliku spordi toetajad, pannes õla alla staadionite ehitamisele, noorte võistkondade toetamisele jms Samuti on Coop Eesti Olümpiakomitee suurtoetaja.

Sergei Karelin,

G4Si Spordiklubi juht

Turvafirma G4S on ettevõttele loonud oma spordiklubi, eesmärgiks see, et iga töötaja leiaks just endale sobiva spordiala. G4S spordiklubi on tegutsenud üle 20 aasta ja loodud selleks, et edendada sportlikku ja tervislikku eluviisi nii G4Si töötajate kui ka laiema avalikkuse seas.

G4Sikad mängivad usinalt korvpalli, (ranna)võrkpalli, (saali)jalgpalli, tennist ja sulgpalli ning osa võetakse ka sõpruskohtumistest teiste ettevõtete sportlike töötajatega. Üle Eesti saavad G4S töötajad käia paljudes ujulates, jõusaalides ja kergejõustikuhallides sportimas. Tallinnas on klubi liikmetel võimalik osa võtta tantsulisest BodyJami treeningust.

Ettevõte hoiab end pidevalt kursis sporditrendidega ja toetab võimalusel nende alade harrastamist. Üheks uuemaks alaks, millega klubi liikmed regulaarselt tegelevad ja milles paar korda aastas mõõtu võetakse, on kettagolf. Selle populaarsust kinnitas suur huviliste hulk ettevõtte suvepäevadel toimunud võistlusel.

Ühekordse projektina viidi aasta alguses läbi aga ettevõtte esimene hokimatš. G4Sis leitakse, et mida mitmekesisemaid võimalusi töötajatele pakkuda, seda enam aktiivseid spordihuvilisi juurde tekib. Oma roll on ka heal seltskonnal, kes julgustab kolleege uusi alasid katsetama. Ettevõtte kevadine bowling’u-võistlus ühendab endas seltskondliku ajaviite ja sportimise. Maikuus käiakse ühiselt metsas ja rabas tervisematkal. Tänavu seisab G4S-il ees Oandu-Ikla matkatee viimane etapp, kus läbitakse 10–15 km.

Spordivõistlused ja spordialade tutvustamine on osa G4Si kultuurist. Spordiklubis lööb kaasa palju aktiivseid vabatahtlikke ja valitseb suhtumine, et kui tuleb uus ja huvitav mõte, siis tehakse see ära, olgu selleks trepijooks, discgolf või hoki. Eelmisel aastal avas G4S oma Tallinna peamajas siseterviseraja, et inimesed lifti asemel rohkem treppe eelistaksid.

G4S Eesti tegeleb spordi ja sportliku eluviisi toetamisega ka laiemalt. Toetame noorte korvpalli, olles G4S noorteliiga sponsoriks. G4S peab sportimisvõimaluste loomist just noortele ülioluliseks riskikäitumise vähendamise viisiks. Lisaks on G4S BC Kalev/Cramo ja Tartu ülikooli korvpallimeeskonna toetajad. Ettevõte toetas ka kolmikõdede Leila, Liina ja Lily Luige osalemist Rio de Janeiro olümpiamängudel. Praegu aitab ettevõte 2020. aastal Tokyos toimuvatele olümpiamängudele jahilaskjat ja G4S töötajat Andres Kulli.

Lisaks panustab G4S spordiklubi heategevusse. Eelmisel suvel kinkis ettevõte Pärnu Laste Küla lastele kaks ­discgolfi korvi ja kümme kettakomplekti. Sügisel soetati võimlemiskurikad laste võimlemisklubile Pärl ja toetati Downi sündroomiga ujujate teateneliku osalemist paraolümpiamängudel.