13. oktoober 2013 · 5 min· Uuendatud 1. juuni 2026

Tõnis Arro, Arengufondi juht: kümnenda töötaja needus on täitsa olemas, aga sa pead sellele vaatamata firmat kasvatama

Veel samal teemal:

Autor

Arengufondi eestvedamisel osaleb Eesti ülemaailmses ettevõtlusuuringus. Selle käigus korraldatud küsitluse kohaselt on Eestis umbes 44 000 ettevõtjat, kuid nende hulgas ainult 11% neid, kes on endale eesmärgiks võtnud oma firma kasvatamise. Ehk siis umbes 5000 firmat. Seda on häbematult vähe! Enamikus Eesti firmades on alla kümne töötaja ja tööviljakus ühe inimese kohta on tavaliselt nii väike […]

Enamikus Eesti firmades on alla kümne töötaja ja tööviljakus ühe inimese kohta on tavaliselt nii väike (lisandväärtus aastas umbes 16 000 eurot), et niipea kui rügamise lõpetad, pole see ettevõte enam midagi väärt. Paraku ei õnnestu sellise firma kõrvalt ka eriti midagi kõrvale panna. Nii et see ei sobi ka pensionisambaks.

Väga väikesed ettevõtted ei ole paraku jätkusuutlikud. Ettevõtlus ei ole kurkide kasvatamine Ihastes, nii et ainus, mis pihku jääb, on tegelikult töörõõm. Nojah, süüa saab ju ikka ka, aga see söök tuleb väga kallilt kätte. Umbes nii, et see tegevus meeldib mulle, ma muudkui söön oma kurke ja maksan selle eest peale.

Kui rügad 60. eluaastani ja su firma pole ikka midagi väärt, siis see ei ole ju mingi äri. Äri on see, millel on mingi väärtus, kui rügamise lõpetad. Nii et paned masina käima ja see töötab ilma sinuta edasi, tuues sulle raha koju ka siis, kui sa ise sellelt maha ronid.

Ärist lahkumise põhjus on olematu kasum

Pole juhus, et Eestis on ettevõtlusest loobumise peamine põhjus see, et kasumit polnud ega tulnudki. Põhjamaades astuvad inimesed äridest samuti välja, aga seal on üldiselt põhjuseks see, et nad jäävad pensionile. Firma teenib neile raha edasi. Eestis ei leia sellist lugu, nagu ma hiljuti Finnairi pardaajakirjast lugesin: 56-aastane laevaehitusfirma omanik annab äri pojale üle. Ja ise oli ta selle oma isalt saanud… Soomes on selliseid lugusid ja firmasid sadade kaupa.

Mõnikord läheb äri rappa viletsa äriplaani või juhtimisvigade tõttu. Aga üks suur kasumi mitteteenimise põhjus on selge tahtmatus kasvada. Võib-olla on sellega seotud ka oskamatus, hirm kontrolli kaotada või läbi kukkuda – laienemine on ju risk.

Teiseks, Eesti ei ole ammu enam suletud saareke. Kui sinu õuele tuleb tegutsema mõni tugev ettevõte, mille lisandväärtus töötaja kohta on kordi kõrgem, siis oled varsti mängust väljas!

Nii et kui sa ei kasva ega tee midagi uuenduslikku, siis on oht, et ühel hetkel surutakse sind ärist välja.

Mida ette võtta?

Küsimus on selles, et kuus-seitse töötajat ongi liiga vähe, et professionaalset juhti palgata. Selleks on vaja minna järgmisele tasandile. Vaadata, kas saad äri kuidagi suurendada sel teel, et seda tiražeerida või skaleerida.

Kui sa avad hambaarstina erapraksise, pead kohvikut või juuksurisalongi, siis sina oledki see hambaarst, peakokk, tippjuuksur ja juhataja ühes isikus – sind ei saa tiražeerida. Töötad aina rohkem ja kui hästi läheb, tõstad natuke hindu. Aga ikka tuled sa esimesena tööle ja lähed viimasena ära. Kui tahad sellest rollist lahti saada, pead asutama kümme kohvikut või teenusefirmat, veel parem aga oleks toota midagi, mida kõigil vaja läheb. Paari töötajaga teenusfirma omanik on ainult natuke parem olla kui palgatöötaja – rikkaks saab ikka ainult siis, kui firma maha müüd. Teine võimalus on laieneda, teha ühe kohviku asemel kümme nagu Reval Cafe, vist ainuke siitkandi kohvikukett.

Niikaua kui ise rügad ja äri on liiga väike, et juhti palgata, võib juhtuda, et firmal polegi muud väärtust kui selles valatud higi.

Probleeme lahenda vaid korra

Tõsi, ettevõtte kasvamine on riskantne. Aga sellega kaasnevaid probleeme ja riske tuleb lihtsalt teada ning nendega arvestada. Kasvades käivad ühel hetkel probleemid üle pea, sest väikeettevõtja lahendab neid pidevalt. Siin on lahendus selles, et kui probleem tekib, siis pead sellega tegeledes ühtlasi välja töötama süsteemi, et seda enam kunagi ei tekiks.

Hakkasin seda põhimõtet omal ajal Fonteses rakendama. Ja ühel hetkel tundsin, et mul ei olegi seal enam midagi teha – asjad hakkasid iseenesest toimima. Tean, et paljud väikeettevõtjad kardavad seda tunnet. Sest nii tore on mõelda, et sind on iga päev vaja. Neile inimestele on mul soovitus: kui aega ja energiat jääb üle, tee teine ettevõte kõrvale! Pool päeva oled ühes, pool teises.

Ja ära unusta, et sina ise ja sinu ettevõte on kaks täiesti ise asja. Sina oled sina. Ettevõte on ettevõte. See ei tähenda, et sa suhtuksid oma töötajatesse halvasti. Ettevõte on rahamasin, mille enda heaks tööle paned. Sa võid sellele kõigele vaadata ka nii, et kui su firma läheb hästi tööle, siis võid teha elus seda, mis sulle meeldib.

Kui inimene teeb juba teist ja kolmandat firmat, siis oskab ta ka paremini neid põhimõtteid jälgida. Keerulisem on siis, kui sulle midagi väga meeldib ja sa hakkad seda tegema – siis on sellest lõksust raske pääseda.

Kümnenda töötaja needus

See kümnes töötaja on kujundlik. Aga tegelikult on tõesti nii, et kui töötajate arv ületab üheksat-kümmet, siis on omanikul vaja uutmoodi mõtlema hakata. Siis ei toimi enam need suhted ja tavad mis enne.

Üks suuremaid ohte sel perioodil on see, et kulud kasvavad kiiremini, kui tulud järele jõuavad. Kulud tõusevad ju hetkega, näiteks palgakulud kahe-kolmekordistuvad, kuid tulud tulevad alles poole aasta pärast. Aga vahepeal tuleb ju inimestele palka maksta!

Üks suur oht on ka see, et võtad tööle vale juhi. Tema väljavahetamine läheb maksma vähemalt aastapalga. Ja mida väiksem ettevõte, seda valusam inimese väljavahetamine on.

Kahjuks jääb ebaõnnestumise risk ettevõtlusse ikka sisse, sest kõike ei ole võimalik ette näha ja ära hoida. Julgust võtab vähemaks kindlasti ka see, et su sõbrad-sugulased võivad ebaõnnestumises läbikukkumist näha. Öeldakse ju küll, et suhtumine ettevõtjatesse on paremaks muutunud, aga siin on siiski veel arenguruumi. Kuidas sa mõtled kellestki, kellel läks firma pankrotti? Kas kui tublist mehest või hoopis luuserist?

Aga kui tunned, et oled valmis, siis kiirusta – tee oma firma ja hakka kohe õppima, peamiselt teistelt ettevõtjatelt. Ärivõimalusi on igal pool, aga mida enam majandus areneb, seda keerulisem on nullist oma ettevõttega alustada.

Märksõnad

#Tõnis Arro #areng #Arengufond

Jaga

Tõnis Arro, Arengufondi juht: kümnenda töötaja needus on täitsa olemas, aga sa pead sellele vaatamata firmat kasvatama

Ärist lahkumise põhjus on olematu kasum

Mida ette võtta?

Probleeme lahenda vaid korra

Kümnenda töötaja needus

Uued lood otse postkasti