1. mai 2016 · 3 min· Uuendatud 1. juuni 2026

Ugala teater saab Baltikumi moodsaima lavatehnoloogia

Veel samal teemal:

Autor

Visionest Institute Loe rohkem sellelt autorilt

Ugala teater võib pärast rekonstrueerimist tunda uhkust lavatehnoloogia üle, mis tõenäoliselt on moodsaim terves Baltikumis. Hoone ise on kultuuripärandi nimekirjas, mis piirab muudatuste tegemist ja seetõttu kasutatakse tavapäraseid materjale. Ülimoodne lavatehnoloogia AS Riigi Kinnisvara (RKAS) projektijuht Priit Hõbejärv kinnitas, et oluliselt uuenevad helindus-, valgustus- ja projektsioonisüsteemid. Lava saab omale 37 elektriliselt juhitavat lavastanget, neli valgussilda, […]

Ülimoodne lavatehnoloogia

AS Riigi Kinnisvara (RKAS) projektijuht Priit Hõbejärv kinnitas, et oluliselt uuenevad helindus-, valgustus- ja projektsioonisüsteemid. Lava saab omale 37 elektriliselt juhitavat lavastanget, neli valgussilda, lisaks kahetasandilise pöördlava koos näitlejatõstukitega ning kolm orkestriava tõstukit.

Kui olemasolevate seadmete ajamid võtavad enda alla mitmeid ruume lavatorni kõrval ja keldris, siis tänapäevased mootorid on palju väiksemad ja vaiksemad ning need paigaldatakse lavatorni. Kogu tehnika on integreeritud ühtsesse juhtsüsteemi, liikumist on võimalik omavahel sünkroonseks programmeerida.

Tähelepanu on pööratud ka energiasäästule. Näiteks kasutatakse lavastangede süsteemi puhul taastootvat elektritoitesüsteemi. Kui stangede tõstmine kulutab energiat, siis alla laskumisel (gravitatsiooni mõjul) toimivad mootorid dünamona, tootes samal ajal energiat. Toodetud energia suunatakse suletud süsteemis tagasi teistele seadmetele.

Etenduste õnnestumise eelduseks on seadmete tõrgeteta töö ja nii monitoorib tootjatehas pidevalt kogu operatsioonisüsteemi. Seega, kui seadmetes peaks tekkima rike või muu ebakõla, siis jõuab veateade kasutajani enne, kui ta seadmete toimimises üldse midagi märgata suudab. Süsteemiga kaasneb ka 3D-simulatsioonisüsteem. See tähendab, et kui lavastaja soovib ettekujutust lava ülesehitusest, aga parasjagu on laval teise etenduse dekoratsioonid, ei pea olemasolevat dekoratsiooni demonteerima, vaid laval toimuva saab läbi mängida virtuaalselt.

Suur saal ja black box

Uue black box saali rajamiseks tehakse olemasoleva väikese saali asemele n-ö suur auk, ülejäänud hoones jäävad alles ainult kandvad konstruktsioonid ja mõned vaheseinad. Ühe suurema muudatusena on tulevikus võimalik anda etendusi üheaegselt nii suures 500-kohalises saalis kui ka black box tüüpi väikeses saalis, mis rekonstrueerimise käigus muutub 190-kohaliseks multifunktsionaalseks saaliks. Hoone fassaad uuendatakse täielikult ja siseruumid rekonstrueeritakse nii, et juurde tekib ka prooviruume.

Ajalugu

Ugala teatri projekt valmis Eesti Projektis 1976. aastal, hoone ise aga aastal 1981. Arhitektideks olid Irina Raud, Inga Orav ja Kalju Luts, sisearhitektiks Mait Summatavet, konstruktoriks Toomas Aakre, akustikuks Helmut Oruvee. Aastal 1982 sai ehitis NSV Liidu Arhitektide Liidu preemia. Raud, Orav ja Summatavet koostasid ka rekonstrueerimisprojekti, mille alusel töid nüüd tehakse.

Pärast teatri avamist 35 aastat tagasi polnud hoones olulisi rekonstrueerimistöid tehtud. Seetõttu oli seis selline, et teatrihoone üks arhitektuurilisi tunnusmärke – punasest tellisest fassaad – lagunes, ehitusaegadest pärit tehnosüsteemid tarbisid ohtralt energiat, vananenud oli ka siseviimistlus. Lisaks kõigele ei vastanud ruumide funktsionaalsus tänapäevasele kasutusvajadusele.

Teatrijuht Kristiina Alliksaar ütles, et teater ootas remonti väga kaua. „Esimesed projektid on teatrijuhi kapis juba 1990. aastatest. See, et ehitus nüüd lõpuks pärast mitmeid vintsutusi tegelikult algaski, on isegi natukene ootamatu ja ebareaalne, aga me oleme selleks valmis. Koostöös arhitektidega on valminud teatri vajadusi arvestavad lahendused ja kõige rohkem ootame, et teatril oleks võimalik etendusi anda ja proove teha kahes saalis korraga. Samuti ootame, et maja oleks soe, hubane ning valgusküllane, sest väga paljud teatri töötajad veedavad selles hoones vaat et rohkemgi aega, kui oma kodus,“ lisas ta.

AS Riigi Kinnisvara (RKAS) ja ehitusfirma Nordecon AS esindajad allkirjastasid Ugala teatri renoveerimistööde lepingu 2. veebruaril. Ligi 10 000 m2 kogupinnaga punastest tellistest teatrimaja ehitustööd kestavad 13 kuud. Teatrirahvas saab maja tagasi 2017. aasta kevadel. Ehitustööde maksumus on ligikaudu 9,8 miljonit eurot, projekti kogumaksumus koos sisustuse ja tehnoloogiaga on 14,29 miljonit eurot, kuid lõplik number selgub hangete tulemusel.

Ugala teater, mis sai omale nime kahe muinasmaakonna Ugandi ja Sakala järgi, asutati 1920. aastal.

Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink (vasakul) ja Riigi Kinnisvara AS-i ehitusjuht Margus Türkson said ehituslepingu allkirjastamisel Ugala teatrijuht Kristiina Alliksaarelt kingiks 500 Ugala võtmest koosneva kimbu.

Ugala teater saab tulevikus juurde mitu proovisaali. Pildil on tulevane Kalju Komissaarovi nimeline proovisaal.

Screen Shot 2016-08-14 at 17.48.29 — Suurima muudatuse teeb läbi Ugala väike saal, mis rekonstrueerimise käigus muutub 190kohaliseks multifunktsionaalseks saaliks.

Hoone fassaad uuendatakse täielikult ning välja vahetatakse 6000 m2 fassaadikive.

Jaga

Ugala teater saab Baltikumi moodsaima lavatehnoloogia

Ülimoodne lavatehnoloogia

Suur saal ja black box

Ajalugu

Uued lood otse postkasti