Ühe läbipõlemise lugu. Kuidas seda vältida

„Tegin kontoris kõike ise, sest abilist mul tollal polnud. Kui lambipirn läbi põles, siis Tiina läks ja tõi ise poest uue pirni, selle asemel et kleiti disainida,“ räägib moekunstnik Tiina Talumees aastatagusest ülipingelisest ajast, mil läbipõlemine ehk tugevamini kui kunagi varem silme ees terendas. Kirja pani Kristina Traks.

Paljude edukate Eesti naiste lemmikmoekunstnik Talumees kolis sel ajal oma moestuudiot Rotermanni kvartalisse. Masu käis temagi klientide rahakottide pihta, kuid stuudio pidi ju ikkagi ellu jääma. „Kolm kuud pidevat muret, kas veame ikka välja,“ meenutab naine tagantjärele, „vahetasin raha kokku hoidmiseks isegi auto odavama vastu… ja mulle tundus, et hoian firma raha kokku ka nii, et ei palka endale assistenti. Tulemus oli see, et päeva lõpuks oli mul telefonis 20 vastamata kõnet, postkastis kolm korda nii palju vastust ootavaid e-kirju, kuid ma ei tahtnud mitte kellegagi suhelda,“ räägib ta.

Mitu tundi on ühes päevas?

Talumehe tööpäevad nägid siis välja nii, et kella 9st tööle, 5–6ni suhtlemine klientidega ning pärast seda, kui õmblejad olid läinud koju, võttis ta ette paberitöö: raamatupidamise, hinnapakkumised, kirjad… Tööpäevad venisid kella 10ni õhtul ja nii iga päev. Töised olid ka nädalavahetused. Ning mingil ajal oli ju ka vaja rõivaid disainida ehk põhitööd teha. Ometi ütleb Tiina, et loominguline pool tol ajal ei kannatanud – seda lihtsalt oli vaja teha, sest firma pidi edasi töötama.

Asjadesse saabus pööre, kui Talumees elukaaslase utsitusel ühe koolitaja poole pöördus. „Ta andis mulle ja kõigile me firmas head nõu ning õpetas mind delegeerima. Tema soovitusel võtsin endale ka assistendi, kes vastab nüüd mu telefonile ja meilidele ning korraldab kõiki põhitegevusega kaudselt seotud tegevusi. Ma ei pea enam ise üksnes müüma ja müüma, saan tegeleda sügavamalt loominguga ja klientide rahulolu kasvatamisega,“ räägib ta.

Oht läbi põleda on tegelikult kogu aeg üsna suur. Kuu aega järjest puhkamist on Talumehe jaoks luksus, mida ta pole endale lubanud moestuudio asutamise ajast saadik ehk juba 13 aastat. Maksimaalselt kaks nädalat puhkust suvel on kõik, mis ta endale võtab. „Esimene nädal kulub enda välja lülitamiseks tööst, kuid teisel nädalal hakkan juba tööasjade pärast muretsema,“ kirjeldab ta. Talumees möönab kokkuvõtteks, et õppis sellest kogemusest, et odavam on säästa ennast ja palgata abiline, kui püüda ise kõik ära teha.

Läbipõlemise protsess on pikk

Eesti päritolu stressiuurija, raamatu „Läbipõlemine“ autori, Rootsi töötervishoiuarsti Mart Jürisoo sõnul kipub läbipõlemine tabama neid inimesi, kes tegelevad igapäevaselt teiste inimeste probleemidega: tervishoiutöötajad, õpetajad, politseinikud, finantssektori töötajad – ohus on kõik, kes teenindavad teisi inimesi ja samal ajal peavad näitama kõrgeid töötulemusi. Eriti suur riskigrupp on keskastmejuhid, kes on justkui pidevalt kahe tule vahel – ühelt poolt alluvad ja teisalt ülemused.

Läbi põleb tema sõnul „eriti sihikindel indiviid“ – ta võib olla sisemiselt kindel või ka hoopis ebakindel, tal on kalduvus kontrollile ja nartsissismile. On firmasid, mis justkui soodustavad oma töötajate läbipõlemist. Tüüpiliselt on neis firmades näiteks juhtimine ebamäärane, töötajatele esitatakse kõrgeid nõudeid, ressursse on vähe ning turvatunnet nad ei paku.

Jürisoo ütleb oma praktikale tuginedes, et harva leiab inimese, kes on täiesti läbi põlenud. Küll aga on paljud inimesed pidevas läbipõlemisprotsessis – suvel, kui on puhkus, on neil parem, ning pingelistel perioodidel läbipõlemissümptomid süvenevad. „Selline olek võib kesta viis, kümme või viisteist aastat, kuid mingil hetkel viib raske konflikt inimese üle piiri,“ kirjeldab ta. „Ka ei puuduta läbipõlemine ainult tööelu, enamasti on seal kõrval ka kodused probleemid.“

Sebra triibud ei kao

Kas inimene, kes on läbi põlenud, peaks tulema samasse kohta tööle tagasi? „Ei!,“ on Jürisoo kindel vastus. „Sebra triibud ei kao! Läbipõlemine samas kohas kordub, sest inimesed ümberringi on samad, töö on sama, ootused on samad. Tuleks alustada mingi teise tööga teises kohas.“ Paraku ei ole Jürisool läbipõlemist kogenud inimesele eriti head uudist. Ta ütleb, et kord juba toimunud läbipõlemisest ei ole võimalik täielikult taastuda, ikka jääb ajusse arm ning on suur oht jälle läbi põleda. Organisatsiooni juht, kelle alluvuses inimesed läbi põlevad, peaksid Jürisoo sõnul järele mõtlema, miks sellised asjad selles asutuses juhtuvad, ning midagi muutma. Kuid retsept läbipõlemise vältimiseks on tegelikult geniaalselt lihtne: tööta vähem ja puhka rohkem! Iseasi, kas seda soovitust on sama lihtne ka ellu viia.

***

Mart Jürisoo nõuanded

Läbipõlemisprotsessis oleku sümptomid:

• füüsiline väsimus ja eriti uneprobleemid;
• keskendumisraskused ja unustamine, toimingute ja ülesannete edasilükkamine, ei jõua lugeda, kirjutada ega mõelda;
• enesehinnangu muutumine, ülitundlikkus, paanika, emotsionaalne tühjus, küünilisus või tundetus;
• miski ei tee enam rõõmu, inimene paneb end ise isolatsiooni, tunneb üksindust ja vaatab end justkui kõrvalt;
• elutahe väheneb, elu eesmärk ja mõte kaovad, ei suuda enam tekitada käimalükkavat energiat;
• suvel, töövaesemal ajal vähenevad sümptomid, kuid tulevad tagasi uuesti pingelistel aegadel. Läbipõlemisprotsessis võib inimene olla aastaid.

Kuidas vältida läbipõlemist:

• jälgi, et sul oleks aega ka eraelu elada;
• vaba aja tegevus võiks täielikult erineda sellest, mida sa tööl teed;
• suhtle sõpradega, oluline on leida tunnustust ka inimesena, mitte ainult tööjõuna;
• arenda oma isiksust;
• ela tervislikult – maga rohkem! Tänapäeva inimene magab reeglina liiga vähe;
• üks öö ja üks päev nädalavahetusel peab olema töövaba;
• mõõdukas ületunnitöö on normaalne. Meestel on okei töötada nädalas 15 tundi normist rohkem ja naistel 10 tundi;
• puhka vähemalt 2–3 nädalat suvel ja kindlasti ühes jutis, mitte paari päeva kaupa;
• pärast rasket tööperioodi võta endale taastumiseks aega.

Näpunäited inimesi läbipõletava organisatsiooni juhile:

• ·läbipõlenud töötaja on märk sellest, et töökohas leidub stressiallikaid. Olukorda firmas ei saa stressivaesemaks muuta mitte läbipõlev inimene, vaid seda peab tegema firma juhtkond;
• inimeste läbipõlemine on strateegiline küsimus juhtkonnale;
• jälgi, et inimesed ei töötaks liiga palju, ja ole ka ise selles suhtes eeskujuks;
• anna oma alluvatele infot stressi ja läbipõlemise tundemärkide kohta nii, et kõik oskavad olukorra juba eos ära tunda ja vastavalt reageerida;
• kui keegi töötab liiga palju, küsi temalt: „Mida meie kui juhid valesti teeme, et sina pead nii palju töötama?“;
• kaardista pidevalt organisatsiooniga seotud küsimusi ning stressi ja läbipõlemisega seonduvat;
• kui keegi on läbi põlenud, siis vaata tema tööülesanded üle ja vajadusel muutke neid.

Testi ennast!

Kas burnout on lähedal?

1. Kas sind rõhub kogu aeg tugev õnnestumisvajadus? Kas sa ei luba endale kunagi ebaõnnestumisi?

2. Kas sa pead ikka uuesti taotlema meeletu tegutsemisega kaasnevat ergutusseisundit?

3. Kas mõni asi su elus on ebaproportsionaalselt tähtis? Kas miski on muutunud kinnisideeks?

4. Kas sul puudub ehtne lähedustunne lähedaste inimestega?

5. Kas sa ei oska enam lõõgastuda?

6. Kas sinu suhtumine mõnda küsimusse on muutumas vankumatuks ja paindumatuks? Kas tahad selle juurde jääda mis tahes tingimustel?

7. Kas oled oma tööülesannetega niivõrd samastunud, et tagasilöögi puhul tunned end ebaõnnestunud inimesena? Kas oled liimist lahti, kui su üritus miskipärast ei õnnestu?

8. Kas oled pidevalt mures selle pärast, et teiste inimeste ettekujutus sinust säiliks niisugusena, nagu sina tahad?

9. Kas sa võtad ennast väga tõsiselt? Kas sa oskad enda üle naerda?

10. Kas su taotlused elus on selged (või õigemini ebaselged)?

Kui vastad kas või kolmele küsimusele jah, siis tuleb sul kohe asuda oma väärtusi järjekorda seadma ja oma jõudu teisiti jagama. Kui vastad jaatavalt enamikule küsimustele, siis on sul kiiresti abi vaja.

Allikas: http://www.med24.ee/testid/burnout