Directori eksklusiiv: intervjuu Robert Kiyosakiga

ეს ისტორია ჯერ არ არის ხელმისაწვდომი ქართულად

ვაჩვენებთ ორიგინალს gruusia. თარგმანი მზადდება.

თარგმნე Google-ით
September 18, 2010 · 7 წთ· განახლდა

Directori eksklusiiv: intervjuu Robert Kiyosakiga

Veel samal teemal:

Robert Kiyosaki saabus Swissoteli 6. korrusele stiilse viieminutise hilinemisega, seljas ebajänkilikult stiilne ülikond, aksessuaariks elektrisinine lips, särades Tallinna vaimustuses nagu varasuvine päike. Teda saatis miljoni dollari välimusega abikaasa Kim ja paar finantsnõustajat-kolleegi. “Tere, mina olen Robert. Sinuga veedame koos järgmise tunni, et rikkusest, edust ja edasiminekust rääkida?” surus menuautor mulle käe pihku ning sättis end […]

Robert Kiyosaki saabus Swissoteli 6. korrusele stiilse viieminutise hilinemisega, seljas ebajänkilikult stiilne ülikond, aksessuaariks elektrisinine lips, särades Tallinna vaimustuses nagu varasuvine päike. Teda saatis miljoni dollari välimusega abikaasa Kim ja paar finantsnõustajat-kolleegi. “Tere, mina olen Robert. Sinuga veedame koos järgmise tunni, et rikkusest, edust ja edasiminekust rääkida?” surus menuautor mulle käe pihku ning sättis end mugavalt nahkdiivanile istuma… Kirjutab Kerli Nõu.

Arizona Rich Dad korporatsiooni kontori ees on teadjamad märganud kahte kabriolett tüüpi kollast Lamborginit, teil on kodu nii Arizonas kui Havaii saarel, kallid ülikonnad ning abikaasa jutu järgi üle 30 käekella. Lendate esimeses klassis või eralennukiga?

Mis lendamist puudutab, siis sõltub valik ikkagi vahemaast. Jutt Lamborginidest vastab tõele. Olen kogu aeg rõhutanud, et mitte keegi siin maailmas ei pea elama alla oma standardi, ja ma proovin selles suhtes igati eeskuju anda.

Milline on edu valemi järjekord? Enne luksus ja siis sissetulekud, mis seda katavad, või vastupidi?

Kumb järjestus kellegi puhul paremini töötab. See, keda motiveerivad asjad, tekitagu sissetulek, et neid hankida. See, kes kardab aga võlgu, võtku kiirelt laenu, et ennast nendest lahti saamise nimelt tegutsema utsitada. Olen tähele pannud, et mõlemad variandid töötavad. Ja edukalt!

Kui iroonilised inimesed teie ärimudeli teemal sõna võtavad, toovad nad sageli paralleeliks Alaska kullapalaviku, kus labida- ja sõeltemüüjad n.ö piimalt koore riisusid. Konkreetseid samme koos ohtude ja võimaluste nimekirjadega teie raamatutest ei leia. Miks?

Minu raamatud on mõeldud mõttetegevuse ärgitamiseks, selleks et lugejas motivatsioon tekitada ja ta üldse raha ning jõukuse teemadel mõtlema hakkaks. “10 konkreetset sammu rikkaks saamise teel” ei ole kunagi olnud mu eesmärk omaette.

Saksamaa, Poola, Eesti, Inglismaa – huvitav marsruut. Mis te Eestis teete?

No, eks tulin ikka lõbu pärast! Et vahva oleks. Elu peab tore olema, sellepärast tulingi.

Ühesõnaga lõbu pärast?

Jah, ja ma ei saa aru, kuidas Eestis nii ilusad naised on. Sain oma suureks hämmastuseks teada, et “Rikas isa, vaene isa” on Eestis suhestatuna rahvaarvuga läbimüügilt kõige edukam! Hämmastav! (Tegelikult sai visiit teoks tänu pikaaegsetele eestlaste ponnistustele, kes Ameerikas Roberti koolitustel osaledes ka küllakutseid külvasid. Seoses Londoni koolitusega otsustas finantsguru meeskond Euroopas tiirutades lojaalsete mõttekaaslaste rõõmuks ka Eestist läbi astuda.)

Kohtute siin sadade lugejate ja mõttekaaslastega ning viite läbi ka 2,5-tunnise koolitusseminari. Millised oleks need kümme nõuannet, mida Directori lugejatele jõukaks saamise teel kotti pistaksite?

10 nõuannet? Ma ei tea, kas neid nüüd täpselt kümme tuleb, aga hakkame otsast pihta. Tegelikult on kõik väga lihtne. Esiteks: mõtle põhjalikult läbi, mida sa üldse rikkuse all silmas pead. Jõukus võib olla väga erinev. Enamik arvab, et majandusliku külluse tagab hästimakstud töö. Mina isiklikult sellisesse lähenemisse ei usu.
Tõeliselt rikkad ehitavad üles varade võrgu ega keskendu palgarahale. Lõpuks võimaldavad kogutud varad, näiteks intressid või üüritulu, kinni maksta kõik eluks vajalikud kulud ning rohkemgi veel. Ja mis kõige tähtsam – inimene on siis majanduslikus mõttes elu lõpuni vaba. Ma armastan firmasid, mis tulu toodavad, ja armastan võlgu!

Nii et eestlaste vanarahvatarkus võlast ja võõrastest teie ärides ei kehti?

Siit jõuamegi teise nõuandeni. Erinevalt paljudest teistest, kes oma laenude eest kodu, suvila ja auto ostavad, mis edaspidi vaid raha välja viivad ja sentigi sisse ei too, kasutan ma laenu varade hankimiseks. Ostan laenuga kinnisvara, üürin selle välja, maksan üüritulust saadud rahast laenu tagasi ning kasutan ülejääki juba teisteks ettevõtmisteks, mis omakorda võiksid raha sisse tuua.

Mida rohkem panga finantseeringut, seda parem! Mida suuremad mastaabid, seda rohkem raha. Tuleb lihtsalt aru saada, et hea investeeringuks võetud laen aitab raha sisse tuua ja halb laen viib raha välja. Ongi kogu laenutarkus! Arvan, et oskus ja julgus teistmoodi mõelda kui teised ongi laias laastus minu suurim saavutus.

Defineeri, mis on jõukus; tee vahet heal ja halval laenul; anna endale aru, et puhtalt palgatööga teenitud tasule lootma jäädes ei saa majanduslikus mõttes vabaks… Mida veel peaks silmas pidama?

Kolmas väga oluline nüanss on maksuseadused. Ükskõik millise maailma riigi või poliitilise süsteemiga on tegu, seaduspära on ikka üks ja sama: võetakse vaestelt ja antakse rikastele. Võrdleme kas või ettevõtete tulumaksu töötasult (lihtsa inimese taskust) makstavate maksudega ja rohkem pole midagi lisada. Kes maksab, tellib muusika.

Seadusi on ajast aega kujundanud need inimesed, kellel poliitika mõjutamiseks kõige rohkem vahendeid jagub. Võti peitub ettevõtluses, mitte päevast päeva palga nimel tööl käimises. Heidame kiire pilgu Forbesi rikaste tabelitele – eelkõige kohtame seal omanikke, mitte tegevjuhte. Ka mina isiklikult ei sõbrusta tegevjuhtidega. Mul on eeskujud, kes mind innustavad, ja nad on just ettevõtjad, omanikud, investorid.

Jõuamegi nõuannetega rubriigini lihtne-öelda-keeruline-teostada. Mida siis teha, kui äriajamine vastukarva on?
Võti on selles, et inimene peab tegema seda, mis on südamelähedane ja tundub lõbus. Lõbu on elus kõige olulisem. Kui ma oma elu peale tagasi mõtlen, siis tean, et suurem osa kõrvaltvaatajaist arvas, et olen ragbis lausa kohutav. Mina seevastu ei lasknud end teiste arvamusest häirida ja nautisin lõbu – adrenaliini, mänguilu ja külma õlut, mida me pärast mängu semudega sisse kallasime. Mängisin ikka edasi, sest see pakkus lõbu.

Samamoodi on näiteks minu puhul ka varade kogumisega. See ongi lõbus! Ma ei tee tööd töö enda ehk raha teenimise eesmärgil. See künnis on ammu ületatud. Nüüd on alles jäänud vaid lõbu! Tõsi, rikkus ei teki üleöö. Vaja on ka palju pühendumust ja järjepidevust.

Mida lõbusat te veel peale investeerimise, koolitustegevuse ja raamatute kirjutamise teete? Mis hobid teil on?

Ärge saage minust valesti aru. Ma just selgitasin, et investeerimine ongi minu jaoks hobi. See ongi lõbus. Ma ei tee seda kõike selleks, et bensiini osta või aednikule palka maksta. Asi ei ole rahas! Kes vallutab mäetippe, kes purjetab ümber maailma, kes loeb külastatud riike. Mina kogun varasid ja nii ongi.

Küsime siis teistpidi: mida te siis teete, kui te parasjagu ei investeeri? Abikaasa Kim on osav golfar, kes mängib meeste tiidelt ning HCP on sealjuures 18. Kuidas teiega lood on?

Ma ei mängi golfi – ma oman golfiväljakuid. Hobiks on küll jahipidamine, kuid ma ei teeni sellega raha. Lähitulevikus lähengi jahti pidama Lõuna-Aafrikasse, järgmisel aastal Mongooliasse, ja Uus-Meremaal tahaks varsti ühte ragbimängu näha. Ilmselt kvalifitseerub hobiks ka relvade kogumine. Neid on mul palju, tõesti palju.

***

5 põhimõtet ROBERT KIYOSAKI menuteosest “Rikas isa, vaene isa”

Purustab müüdi, et rikkaks saamiseks on vaja teenida kõrget palka.

Paneb kahtluse alla tõekspidamise, et teie maja on vara.

Näitab lapsevanematele, miks nad ei saa loota sellele, et koolis nende lastele raha kohta midagi õpetatakse.

Teeb lõplikult selgeks, mis on aktiva (vara) ja passiva (kohustused).

Näitab teile, mida õpetada lastele raha kohta, et nad oleksid tulevikus edukad.

* * *

Cashflow klubidest Eestis ehk lugu sellest, kuidas üksainus USAst tellitud 3900-kroonine lauamäng tuhandeid haaravaks tegevuseks arenes

Aasta oli 2004, kui Peeter Pärtel, siis veel innukas IT Kolledži I kursuse tudeng esmakordselt Robert Kiyosaki teose “Rikas isa, vaene isa” kätte võttis. “Tegin sealt saadud mõtete põhjal oma elus väga palju muudatusi ning asusin veelgi aktiivsemalt ettevõtjana tegutsema,” mäletab Peeter. 2006. aasta suveks oli mõnepealisest seltskonnast, kes fännasid rikkaks saamist õpetavat lauamängu CASHFLOW, arenenud klubiline liikumine.

2008. aasta alguseks oli e-listis üle 300 inimese ning iga nädal käis neist Tallinnas lauamänge mängimas umbes 50–60 inimest üle Eesti. “Asi muutus nii populaarseks, et otsustasin end enam siduda Rich Dad ettevõttega ning osaleda nende ametlike CASHFLOW klubide käivitamise programmis. Olen aastate jooksul käinud mitmetel Kiyosakide koolitustel ja seminaridel USAs,” avab Pärtel, esimese ametliku Cashflow klubi asutaja, tausta.

Regulaarselt kogunevad Cashflow lauamängu mängima inimesed Tallinnas, Tartus, Paides, Pärnus, Võrus, Viljandis. Ametlikel klubidel on liidreid ühtekokku 25.

Kõik ametlikud CASHFLOW klubid järgivad ühist programmi “10 sammu sinu rahandusliku IQ tõstmiseks”. Tavaliselt läbib klubi selle programmi 11 nädala jooksul, kohtudes igal nädalal samal ajal ja samas kohas. Esimene kohtumine on sissejuhatav, edasi liigutakse ühe teema kaupa igal kohtumisel (alustades intrigeerivatest teemadest, miks pank ei küsi kliendilt kooli lõputunnistust ja kas kodulaenuga ostetud elamispind on investeering või kulutus, ning lõpetades aruteludega heast ja halvast võlast).

Cashflow klubi ürituste osalustasu on proportsioonis otseste kuludega. Vajalik on etteregistreerimine, et klubiliider saaks aegsasti vajalikul hulgal lauamänge ja materjali varuda. Klubiüritusele tuleb kaasa võtta vaid harilik pliiats ning kalkulaator.

Allikas: www.cashflow.ee

Pilt: By Gage Skidmore, CC BY-SA 3.0, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=50086168

გაზიარება
იყავი ინფორმირებული

ახალი ისტორიები პირდაპირ თქვენს ფოსტაში

პერიოდული წერილები ლიდერობაზე, ექსპორტსა და ჩვენს მუშაობაზე.