Eesti Masinatööstuse Liit 80 ehk kuidas kõik alguse sai

Veel samal teemal:

ავტორი

Rahvusvahelises mastaabis ulatub tööstusharu kesksete tsunftide, seltside ja liitude ajalugu esimese tööstusrevolutsiooni ehk aurumasina leiutamise (1784) aegadesse või veelgi varasemasse perioodi. Eestis, kus erialaliidud on oluliselt nooremad, tähistab tänavu ümmargust ehk 80 sünnipäeva Eesti Masinatööstuse Liit (EML). Eelkäijad Esimese maailmasõja järgsele laastatud majanduse ja tööstuse ülesehitamisele noores Eesti Vabariigis andis suure panuse juba 1917. aasta […]

Eelkäijad

Esimese maailmasõja järgsele laastatud majanduse ja tööstuse ülesehitamisele noores Eesti Vabariigis andis suure panuse juba 1917. aasta veebruaris asutatud Eesti Vabrikantide Ühendus. Edasiselt asutati 1927. aastal Tallinna Metallitöösturite Ühing, mille põhikiri kinnitati sama aasta 5. detsembril.

Vahepealsetel aastatel oli erinevaid ühinguid ja koondusi, kuni 1934. aastal otsustati alustada kutsealast üleriigilist organiseerimist ja astuda samme Üleriikliku Eesti Metallitöösturite Liidu moodustamiseks. Nii jõuti Üleriikliku Metallitöösturite Liidu (ÜEML, asukohaga Tallinnas) ellukutsumiseni, siseminister kinnitas vastava põhikirja 19. juunil 1936. aastal. Esimesed Liidu juhtivad tegelased tulid peamiselt Tallinna Metallitöösturite Ühingust.

ÜEML-i kuulusid Tallinna ja Nõmme Metallitöösturite ühingud, Tallinna Plekitöösturite Ühing ja Eesti Kulla- ja Kellaseppade ühing. Liidu peamised ülesanded olid koondada kodumaa metallitööstureid, arendada metallitööstust ja püüda parandada metallitöösturi kultuurilist ja majanduslikku olukorda. ÜEML-i tegevust juhtisid: peakoosolek, nõukogu ja juhatus.

Samal ajal Üleliidulise Eesti Metallitöösturite Liiduga moodustati Narva Metallitöösturite Ühing (siseministri otsusega 12. veebruarist 1937). Ühingu eesmärk oli koondada enda ümber metallitööstusalal töötavaid kesk-, väike- ja käsitööstureid ning hoolitseda nende tööoskuste ja majanduslike ning kultuuriliste huvide eest. Ühingu põhikiri kopeeris suuresti Üleliidulise Eesti Metallitöösturite Liidu põhikirja.

1930. aastatel oli metallitööstuse ettevõtteid üle 500, neist üle 60 nn suurettevõtted, kus oli üle 20 töötaja ettevõtte kohta. Töölisi oli tööstusharus 1939. aastal kokku 6452 ja juhtivateks ettevõteteks olid näiteks Fr. Krulli Masinatehase AS, AS Ilmarine, AS Masina- ja Kaaludevabrik Vega (praegu Aswega AS), Elektrimasinate Ehituse AS ja AS Tartu Metallivabrik.

Nõukogude võim keelustas 20. augustil 1940 ÜEML-i, Eesti Vabrikantide ühenduse, Tallinna Metallitöösturite ühingu, Nõmme Metallitöösturite ühingu ja Narva Metallitöösturite ühingu tegevuse.

Teaduslik-tehniliste ühingute periood

Eesti Teaduslik Insener-Tehniliste Ühingute (ETITÜ) masinaehituse sektsioon loodi 1945. aastal eesmärgiga propageerida teaduslik-tehnilisi saavutusi. Tegelikult alustas ETITÜ masinaehituse sektsioon tegevust 1946. aastal, mil toimus üldkoosolek ja valiti juhatus. Esimene esimees oli Jaan Ivand. 1954. aastal hakati tollases Nõukogude Liidus teaduslik-tehnilisi ühinguid moodustama toomisharude järgi. Moodustati ka ENSV Masinatööstuse Teaduslik-tehniline Ühing. 1980. aastatel oli liikmeid 20 000 (liikmeskond oli kunstlikult suureks aetud, sest sellest sõltus Moskva keskühingu rahaeraldus). Organiseeriti seminare ja konverentse, ühingu kaudu võeti osa üleliidulistest konverentsidest, korraldati konkursse (parim tehnoloog, parim diplomitöö), moodustati loomingulisi kollektiive.

Riigikord muutus, sündis EML

Kolmandal nädalal pärast Eesti taasiseseisvumist ehk 9. septembril 1991 kutsuti koondise Eesti Tööstus juhi Viljar Veskiväli eestvedamisel kokku Eesti Masinatööstuse Liidu (EML) asutamiskoosolek. Sellest võtsid osa 12 masina- ja metallitööstusettevõtte juhti ning tolleaegne tööstus- ja energeetikaminister Jaak Tamm. Asutajaliikmeteks olid järgmised ettevõtted (praeguste nimedega): Balti Laevaremondi Tehas, Dvigatel, Eesti Talleks, Evmet Mehhaanik, Ilmarine, Loksa Laevatehas, Masinaehitaja, Pioneer, Tallinna Masinatehas, Tartu Metallivabrik, Valumehaanika ja Vasar, kus oli kokku 17 500 töötajat ja aastatoodang 594 mln rubla.

Asutamiskoosolekul otsustati asutada Eesti Masinatööstuse Liit, võeti vastu põhikiri, valiti 5-liikmeline juhatus ja selle esimees – Eesti Talleksi tolleaegne direktor Paul Treier. Samuti kinnitati liikmemaksumäärad 1991/92. aastaks (sisseastumismaks 10 000 rbl, liikmemaks alla 750 töötajaga ettevõttele 5000 rubla, sellest suurematele 10 000 rubla).

EML tänapäeval

Aastatel 1995–2008 oli EML üks võimsamaid erialaliite. Liikmesettevõtete arv koos tütarettevõtetega ulatus 102-ni. Hilisematel aastatel toimus juhtide vahetus ning see tõi kaasa muutusi liikmesorganisatsioonides ning mõningad kaod järjepidevuses. EML on oluline partner riigile ja teistele koostööpartneritele, kuid kõige olulisem on, et ka ettevõtted ise oleksid valmis panustama.

Väärika sündmuse puhul ilmub Eesti Masinatööstuse Liidust raamat. Sealt saab lugeda ka Aleksei Hõbemägi, Priit Kulu ja Jüri Riivese kirjutatud artiklit masinatööstuse erialaliitudest, mis Inseneerias ilmub lühendatud kujul.

გაზიარება

Eesti Masinatööstuse Liit 80 ehk kuidas kõik alguse sai

Eelkäijad

Teaduslik-tehniliste ühingute periood

Riigikord muutus, sündis EML

EML tänapäeval

ახალი ისტორიები პირდაპირ თქვენს ფოსტაში