Kuidas läheb, Taxify?

Lühidalt kokkuvõttes on Taxify vennad Martin ja Markus Villig olnud viimase aasta jooksul tegusad ja edukad. Teame, et Taxify sai 2013. aastal Eestist alguse ja kahe järgneva aasta jooksul laieneti peamiselt Ida-Euroopasse. Mida aga ehk veel väga ei teata, on see, et 2016. aastal vallutasid sõidujagamise kunnid 13 uut linna, millest kuus olid Aafrikas ja üks Mehhikos. Sellest, mida veel saavutatud on, räägib Directorile Martin Villig.

Nagu ütleb Võru vanasõna: maailmas on kaks asja, mida ei anna varjata – rikkus ja läkaköha. Ei anna varjata ka Taxify edu, sest nende käive kasvas eelmisel aastal viis korda ning töötajate arv jõudis muljetavaldava 100ni. Kasvava firma uksele koputavad üha intensiivistuva järjepidevusega ka igat masti investorid. „Läbirääkimised alles käivad,“ teatab Martin selle peale salalikult.

Taxify kasvab kõige kiiremini Aafrikas ja mujal suurlinnades, kus puudub tavapärane ühistransport ja vohab tööpuudus ehk paljud inimesed soovivad sõiduteenust pakkuda. Nendes riikides ehitab Taxify sisuliselt üles ühistranspordi platvormi ja nii autojuhtide kui sõitjate huvi on suur. „Oleme leidnud ärimudeli, kuidas nendes linnades edukalt Uberiga konkureerida.“

Ja ega Taxify hoog ei rauge. Vastupidi: kui vaid aasta tagasi tegutseti kaheksas riigis, siis tänaseks on see number kasvanud juba 17ni. Linnu on oma lipu alla kogutud 23, üle mitme kontinendi. „Detsembris täitus meil miljon kasutajat ning see arv kasvab iga kuuga.“ Taksofirmadega teeb Taxify koostööd vaid Eestis, Lätis ja Budapestis. Teistes linnades on valdav osa teenusepakkujatest privaatjuhid ning äpi-platvormil sõidab kokku üle 25 000 autojuhi, kellest enamik on väikeettevõtjad.

Suhted kohalike n-ö konkurentide Taxofoni ja TaxiGoga on neil head. „Ametlikku statistikat sõitude kohta ei ole küll teada, kuid Google Play ja AppStore reitingute järgi ei ole need äpid Eestis TOP 300 rakenduste hulgas.“

Kas tavapärane taksondus on nüüd surnud?

„Ei ole surnud. Euroopas tehakse umbes 75% taksotellimustest endiselt kõnekeskuste kaudu. Baltikum on pigem innovaatiline – siin on äpitellimuste osakaal Euroopa keskmisest suurem,“ selgitab Martin.

Martini sõnul kasvab sõidujagamine kõikides riikides väga kiiresti. „Taksoteenuse regulatsioon on loodud aastakümneid tagasi ja selle eesmärgiks oli tagada kliendile kindlus, et autojuht on usaldusväärne ning taksomeeter arvutab sõidu hinna – muud võimalust lihtsalt ei olnud. Nüüd suudavad tehnoloogia ja mobiilirakendused sama eesmärgi täita palju efektiivsemalt, mistõttu meie arvates on taksolitsentsi vaja vaid tänavalt taksot võttes.“

Martini jagatud statistika kohaselt ehakse keskmises linnas praegu 2–3% sõite taksoga (ülejäänud 98% sõitudest jaguneb võrdselt ühistranspordi ja eraautode vahel), sõidujagamise potentsiaal on aga 25–40% kõikidest sõitudest. „Seega sõidujagamine ei võta taksode tellimusi ära, vaid pigem tellitavate sõitude koguarv kasvab järgmistel aastatel plahvatuslikult kümneid kordi. Noored ostavad endale auto hiljem
ja pered loobuvad teisest autost, sest sõidujagamise teenuse kasutamine on sarnase hinnatasemega.“

Ka uuel äriklientidele mõeldud Taxify Business teenusel läheb hästi. Tänaseks on juba pea 300 firmat terves Baltikumis, kelle töötajad teevad igakuiselt kümneid tuhandeid sõite. „Firmad kasutavad Business-sõite igasuguste vajaduste jaoks: hilisõhtul või varahommikul töötajate koju ja tööle sõidutamiseks, sõidud kalli parkimistasuga kesklinna ning komandeeringusõidud Euroopa linnades.“

Loe Taxify tegemistest ka Directori 2014. a juuli- ja 2016. aasta märtsinumbrist