Newspace’i ettevõtete rahastamine

Veel samal teemal:

ავტორი

Kosmosevaldkonna uusi saavutusi on väga põnev jälgida, saavutused sõltuvad aga sektorisse liikuvatest vahenditest. Lühidalt öeldes püsivad NewSpace’i projektid erakapitalil ja vajavad kasvamiseks mahukaid projekte või investeeringuid. Kirjutab Paul Liias, Radius Space OÜ juht. Eelmises artiklis kirjutasin NewSpace’i mõistest, nüüd aga NewSpace’i projektide finantseerimisest ja sellest, mille taga tulevased arengud seisavad. Veebruaris osalesin Silicon Valleys toimunud […]

Eelmises artiklis kirjutasin NewSpace’i mõistest, nüüd aga NewSpace’i projektide finantseerimisest ja sellest, mille taga tulevased arengud seisavad. Veebruaris osalesin Silicon Valleys toimunud esimesel SmallSat Symposiumil, mis tõi kokku NewSpace’i maailma juhid, arvamusliidrid ja investorid. Sümpoosiumi põhilisteks teemadeks olid sektori rahastamine ja äri arengusuunad.

Investeeringud NewSpace’i idufirmadesse tulevad tehnoloogiagigantidelt, riskiinvestoritelt, laenudena pankadelt ja populaarsust kogub ka ühisrahastusplatvormide kasutamine. Investorite aktiivsus on viimaste aastatega hüppeliselt tõusnud.

Rekordinvesteeringud

Aastal 2015 investeeriti kosmosesse 1,8 miljardit dollarit riskikapitali, mis on rekordiline number, ületades kõik eelneva 15 aasta jooksul tehtud investeeringud kokku. Suurima investeeringu tegi Google SpaceX-i, aga oma osa on andnud ka teised ettevõtted, mis ei ole tehnoloogia valdkonnaga otseselt seotud. Tehnoloogiagigantide huvi kosmosevaldkonna vastu näitab kosmose tehnoloogiaharu tähtsust ja olulisust meie tulevasele elule.

Erakosmosetööstuse eestvedajateks on miljardäridest investorid. Häid näiteid on kohe mitu: Virgin Galactic, SpaceX, Blue Origin ja Vulcan Aerospace. Nimetatud firmade kasv on olnud enamasti muljetavaldav, samas on ajaloos ka ränki tagasilööke. Nimetatud firmadel on peale jõukate asutajate veel ühine valdkond, milleks on mehitatud kosmoselend. See on ilmselgelt üks kõige suuremaid investeeringuid nõudev valdkond võrreldes NewSpace’i satelliitide võrgustike ehitamisega. Kosmoseturism ja planeetide koloniseerimine tuleb meile järjest lähemale ja ka tänavu on sellest valdkonnast oodata põnevaid uudiseid. Taoliste uudiste taga on tehnoloogiasse armunud inimesed, kes on suurte visioonide eestvedajad või teostajad ja neid vajab inimkond rohkem.

NewSpace’i firmad vajavad alguses tugevaid investoreid, hiljem aga ettemakseid klientidelt või riiklikke projekte. Ainult investorite rahast on raske kapitalimahukaid tehnoloogiaid, nagu näiteks rakette, arendada. Erakapitalil ehitatavaid rakette on, aga neid on vähe. Siin tulevad appi kliendid. Näiteks SpaceX sai 2014 aastal 2,6 miljardi dollari suuruse NASA tellimuse, et vähemalt kuus korda astronaute Rahvusvahelisse Kosmosejaama (ISS) lennutada. Varem on SpaceX saanud pea 2 miljardi dollari eest tellimuse Falcon 9 ja Dragon kosmosekapsli arendamisteks ja 12 transpordilennu tegemiseks. Ka Euroopas on näiteid, kus idufirmade finantseerimiseks kasutatakse samaaegselt nii Horisont 2020 projekte kui investoritelt saadud raha.

Lisaks riiklikele projektidele leidub veelgi huvitavaid viise, kuidas kosmosetööstust riiki meelitada. Hiljutine näide riiklikest toetustest on pärit Šotimaalt, kus riik toetas NewSpace’i ettevõtte Sprite Glasgow haru avamist 2,7 miljoni dollariga. Spire plaanib nüüd Glasgow’s luua kuni 50 uut töökohta. Põhimõtteliselt on skeem sarnane Eestis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) jaotatud starditoetustega, sest lõpuks maksab ettevõte toetuse maksudena tagasi, erinevuseks on vaid toetuse suurus. Teine viis on maksusoodustuste tegemine. Praktikas saab siin näiteid tuua eelkõige Suurbritanniast, Luksemburgist ja Belgiast.

Avalikud võistlused konkreetse tulemuse saavutamiseks kiirendavad tehnoloogia arengut. Tuntumaid näiteid on Ansari-X-Prize ja Google Lunar X Prize. Võistluste auhinnad on olnud suured, vastavalt 10 ja 30 miljonit dollarit. Samas on nende võistluste eesmärk pigem motiveerida eraettevõtlust uutele lahendustele mõtlema, rahastus ise on esialgu teisejärguline.

Idufirmade müük

Idufirma müük ehk exit tähendab seda, kui firma investorid oma raha tagasi saavad. NewSpace’i idufirmadele on kaks tõenäolist võimalust: kas tehnoloogiagigant ostab selle ära või firma läheb aktsiaturule. Praktikas on enim levinud esimene variant, sest kiiremaks kasvuks on lihtsam osta valmis tehnoloogiat kui seda ise arendama hakata.

Aktsiaturule minejate näiteid on täna kokku vaevalt viis, neist üheks suurima potentsiaaliga firmadest on UrTheCast. Kõige rohkem loodetakse sellele, et tänavu mitme NewSpace’i firma aktsiad avalikule pakkumisele läheks. Mai alguses tegi aktsiate esmaemissiooninga otsa lahti taanlaste GomSpace.

Siiani toimunud huvitavaim müük leidis aset 2014, kui Google ostis 500 miljoni dollari eest Skybox Imaging ́i (nüüd Terra Bella). Tegu on USA ettevõttega, mis ehitab satelliite Maa pildistamiseks ja seos Google’iga on ilmselge. Skyboxi ost tekitas väga palju tähelepanu ja tõi endaga kaasa investeeringute kasvu. Põhjus, miks sarnaseid edulugusid napib, on tehnoloogia arenduse pikk aeg ja puudulikud ärimudelid. Investorid tahavad reeglina oma raha 2 kuni 7 aasta pärast uuesti näha, Skyboxi puhul kulus selleks alla 5 aasta, olles väga hea tootlikkusega. Tugeva kosmosefirma rajamine võtab aga aega rohkem kui 10 aastat. NewSpace sektorist on hinnanguliselt puudu veel vähemalt miljardi dollari jagu investeeringuid.

Planet Labs on olnud sektori üks edukaimaid riskikapitali ja laenude kaasajaid ning tänaseks on kaasatud 158,1 miljonit dollarit. Planet on Silicon Valley idufirma, mis ehitab Maa pildistamiseks mõeldud kuupsatelliitidest koosnevat satelliitide võrgustikku. Nende pildil vastab 1 piksel 3 meetrile ehk pildid on suurepärased, jälgimaks Maal toimunud muutusi, kuid mitte inimesi. Firma eesmärk on jagada avalikult kogu saadud infot ja anda enda loodud platvorm arendajatele rakenduste ehitamiseks. Sellise rakenduse ehitamiseks on Planet Labs suutnud kaasata suure hulga raha, firma tuleviku üle spekuleeritakse San Franciscos palju, kuid väljavaated on üldiselt positiivsed ja aimatavad.

Firmas Skybox Imaging valmivad satelliidid maa pildistamiseks

USA idufirmad ja Euroopa tehnoloogia

Ameerika idufirmad ostavad Euroopast tehnoloogiat kokku. Huvitavaid näiteid on mitu ja tulevikus tuleb neid ilmselgelt ka juurde. Euroopa idufirmade probleemiks on projekti rahakaasamise keerukus, USA firmadel seda enamasti ei ole ja kiiremaks arenguks saavad nad endale lubada üleostmist. Ühe mainimistväärt tehinguna ostis näiteks UrTheCast ära hispaanlaste Elecnor Deimosilt satelliitide võrgustiku. Teine huvitav tehing toimus eelmise aasta lõpus, kus Planet Labs ostis ära saksaste tarkvaraarenduse firma BlackBridge, kes oli eelnevalt ostnud pankrotistunud kaugseire idufirma RapidEye. RapidEye pankroti põhjustas klientide n-ö ärahüppamine viimasel hetkel.

Tulemusi on veel vähe, kuid investeeringud kasvavad ikka. Osad inimesed arvavad, et kosmose investeeringutega on tekkinud suur mull, mis kohe plahvatab, teised räägivad alles algusest. Minu arvates on tegu esialgu mõlemaga, kuid tegelikult on kõik siiski alles alguses. Hulk investeeringuid on läinud tühja, sest noored asutajad suudavad investorid pika visiooniga ära võluda. Reaalsuses aga mõne aasta perspektiivis äri ei ole. Investorid on muutunud viimaste kuudega passiivsemaks ja oodatakse, mis olemasolevate firmadega juhtub. Sillicon Valleys on praegu umbes 10 start-up ́i, kelle tulemustest sõltub sektori lähiaastate saatus. Tähtis on, et olemasolevatest firmadest keegi oma ärimudeli tõestaks, ära ostetaks või aktsiaturule läheks. Spekulatsioonide kohaselt võib juba see aasta endaga huvitavaid sündmusi kaasa tuua ja see tähendaks investeeringute veelgi suuremat kasvu.

Karm reaalsus

Artiklist võib jääda mulje, et kosmosefirma alustamine polegi nii keeruline. Samas on reaalsus karm. Eduka NewSpace’i firma aluseks on tehnoloogia olemasolu ja nagu eelnevalt nimetatud, üks tugev investor, kes usuks projekti. Võitlus tehnoloogia pärast pole alati olnud aus ja nii mõnegi täna eduka firma taust on ebapuhas ja võimalik, et ka ebaeetiline. Sobilikke investoreid on raske leida ja valdav enamus investoritest tahab näha juba valmis toodet ning maksvaid kliente. Näiteks on nii mõnigi Euroopa NewSpace’i kosmosefirma üles ehitatud ainult esimesele kliendile ja pangalaenudele, selliseid näited on aga vähe.

USA NewSpace kasvab kiiresti, Euroopa NewSpace’i firmad tulevad vaikselt järele. Euroopa NewSpace’i firmad on üles ehitatud pigem passiivsemalt ja need üritavad juba esimesest päevast kasumlikud olla. See tuleneb aga pigem sellest, et mahukaid investeeringuid on raskem kaasata. USA NewSpace’i firmad on pigem aktiivsed. Nad kasutavad mahukaid investeeringuid, et arendada tehnoloogiat ja kiirendada firma kasvu. Tulemuseks on see, et eurooplaste äri on täna stabiilsem ja USA oma kasvab suure mullina. Kas kõik tehtud investeeringud suudetakse lõpuks ka äriks teha, näeme tulevikus.

NewSpace eripära võrreldes klassikalise kosmosega on see, et riiklikele projektidele lisandub erakapital ja osadel juhtudel võib riiklike projektide osakaal olla minimaalne. Suurim tegevus toimub USA-s ja väheste finantside tõttu on kasv Euroopas tagasihoidlik. Selles artiklis oli juttu peamiselt NewSpace finantsidest, hariduslike ülikoolisatelliitide projektide, nagu ESTCube-1, finantseerimistest kirjutan hiljem eraldi

გაზიარება

Newspace’i ettevõtete rahastamine

Rekordinvesteeringud

Idufirmade müük

USA idufirmad ja Euroopa tehnoloogia

Karm reaalsus

ახალი ისტორიები პირდაპირ თქვენს ფოსტაში