Põlevkivi kaevandamine 100: kas järgmist juubelit üldse tuleb?

Veel samal teemal:

ავტორი

Eesti põlevkivi ladestusala on umbes 3000 km2 Kaevandatud ala on 425 km2 Kasutatavat põlevkivi on alles umbes 1–2 miljardit tonni (erinevad hinnangud) 1 miljard tonni põlevkivi on kokku juba kaevandatud (www.energia.ee) Põlevkivi kaevandavad Eesti Energia kaevandused ja Viru Keemia Grupp (VKG) Rohemees Marek Strandberg edastab kaevuritele mürgised õnnitlused ja on veendunud, et põlevkivi kaevandamisel pole tulevikku […]

Eesti põlevkivi ladestusala on umbes 3000 km2
Kaevandatud ala on 425 km2
Kasutatavat põlevkivi on alles umbes 1–2 miljardit tonni (erinevad hinnangud)
1 miljard tonni põlevkivi on kokku juba kaevandatud (www.energia.ee)
Põlevkivi kaevandavad Eesti Energia kaevandused ja Viru Keemia Grupp (VKG)

Rohemees Marek Strandberg edastab kaevuritele mürgised õnnitlused ja on veendunud, et põlevkivi kaevandamisel pole tulevikku ja põlevkivitööstus ise on tänapäeva maailmas hääbuv nähtus.

Hääbumine sai selgeks 1997. aastal Kyoto kliimalepete sõlmimisel. Riigiettevõttena on Eesti Energia põlevkivitööstust esitanud Ida-Virumaa ja sotsiaalsete probleemide lahendusena, kuid seda paraku ükski ettevõte olla ei saa. Eesti Energia ja põlevkivitööstuse suurim möödalaskmine on olnud keskendumine vedelkütuste tootmisele. Juhin tähelepanu, et õlitehased rajati ja ulatuslikku heledate mootorikütuste tootmist kaaluti oludes, kus rahvusvaheline merendusorganisatsioon oli teada andnud väävlipiirangute kehtestamisest laevakütustele. Juba mainitud Kyoto ja hilisemate kliimakokkulepete loomuseks oli siiski vähendada fossiilsete kütuste kasutust maailmas. Eesti põlevkivi kasutus oli orienteeritud lootusele, et nafta hind maailmaturul püsib ja tõuseb. Tänane olukord on hoopis teine.

Eesti Energia pole kahjuks välja arenenud paindlikuks energiainnovatsiooni ettevõtteks. See on liialt pikalt jäänud kinni põlevkivi külge. Nii Eesti Energia kui ka Viru Keemia Grupp (VKG) kavandasid põlevkiviõlist heledate vedelkütuste tootmist. Selleks tootmiseks vajaliku vesiniku erikulu mootorikütuse tootmisel oleks vastanud energiahulgale, mis olnuks lähedane sellele, mida oleks saadud sellest toodetud mootorikütusest. Päev enne Tesla rahvaauto (mudel nr 3) avalikku esitlust oli neid autosid ette tellitud 150 000. On üsna selge, et mobiilsuse tulevik mitmekesistub ja jaguneb sisepõlemismootoril, akul ja kütuselemendil töötavate sõidukite vahel. On ennustatud, et kolmandik turgu võiks kuuluda igaühele neist sõidukiklassidest. Sellel turul pole kohta põlevkivile.

Sageli tehakse mõtteviga ja arvatakse, et Eesti peaks 100 protsendi ulatuses ise tootma oma energia ja seda igal ajahetkel. Meil on kehtiv kokkulepe, et toodame ja ostame oma elektrienergia NordPooli elektriturult. Kui küsimus on hoonete kütmises ja jahutamises, siis energiasääst pole üldse mitte mingi salateadmine, vaid täna laialt levinud insenerioskus, millega kütuste vajadust tugevalt vähendada saab. Kui küsimus on sõidukite varustamises energiaga, siis järgmise aastakümnega ilmselt kasvab elektrivõrguga seotud akusõidukite hulk ja sellisesse saab edukalt laadida ka taastuvelektrit. Tulgu see siis päikesest või tuulest või biomassi põletamisest.

Tahate kaevata, kaevake turvast

Täna on kogu Eesti energiavajadusi kattev süsinikukogus ca 5 miljonit tonni aastas. Tegelikult on meil see resurss järgmiseks 20–30 aastaks ka olemas. Seda saaks edukalt kasutusest välja jäänud turbaaladelt, mis paratamatult järgmise 150–200 aasta jooksul süsihappegaasiks ja metaaniks lagunevad. Turbarabade asemele saaks luua hoopis süsinikku siduvad märgalad, umbes nii nagu see 10 000–12 000 aastat tagasi jääaja lõpus toimuma hakkas. Paraku ei ole see tehnoloogia isegi võimalusena jäänud Eesti Energia vaatevälja.

Näib, et nii Eesti Energial kui ka selle tegevust suunavatel ministeeriumitel (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Rahandusministeerium) jääb vajaka tehnoloogilist vaistu ja tulevikutunnetust. Meenutame, et aastakümne eest võitles see ettevõte jõuliselt Eestisse tuumaenergeetika juurutamise eest. Arvestades seda mõõdukat tehnoloogilist saamatust, mida on avalikkusele näidatud põlevkivienergeetikaga seotult, olnuks Eesti oma tuumajaam paras majanduslik õnnetus, nii nagu on selleks kujunenud tollases tuumapropagandas eeskujuks toodud soomlaste uus Olkiluoto jaam.

Eesti põlevkiviettevõtlus tundub olevat oma 100 aastaga tõepoolest raugastunud. Väited, et kõik tehtu ja kavandatu on olnud majanduslikult läbi mõeldud ja tehnoloogiliselt adekvaatne, on tänaseks kahjuks ümber lükatud. Uue ja parema alguse jaoks on aga seetõttu ruumi üsna palju. On aga selge, et jätkuvalt põlevkivvi armunutega pole uuendusi ega muutusi loota. Neid on aga väga vaja.

***

VKG juhatuse esimees Ahti Asmann: taastuvenergia kasvavat nõudlust praegu ei rahulda

Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann: nõudlus naftatoodete järele suureneb, prognooside järgi ei lange fossiilsete energiakandjate turuosa vaatamata taastuvenergia tõusule oluliselt alla 80 protsendi. Tänaste tehnoloogiate juures ei suuda aga taastuvenergia kasvavat nõudlust rahuldada. Lisaks on nn roheline energia peaaegu täielikult doteeritav valdkond, mille toetuseks maksis Eesti ühiskond mullu 72 miljonit eurot. Olukorda ei lihtsusta ka madal nafta hind – 30–40 dollarit barreli kohta seab igasuguse taastuvenergiaprojekti tasuvuse küsimärgi alla. Praegu on põlevkiviõli konkurentsivõime konventsionaalsete naftatootjatega võrreldes kõrgema omahinna tõttu madalam. Kütusteturg on aga kõikuv ning madalseisule järgneb tõus. Eesti riik arvestab põlevkivitööstuse jätkusuutlikkuse, saadava tulu ja lisandväärtusega keskpikas perspektiivis. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 näeb ette põlevkivi otsepõletamise asendamise põlevkiviõliga ja uttegaasist elektri koostootmisega, mistõttu põlevkivil oli ja on jätkuvalt oluline koht Eesti primaarenergia bilansis ning tuulikute, biogaasi või puiduga seda lähitulevikus ei asenda.

***

Mis on põlevkivi?

Põlevkivi on settekivim, mis koosneb orgaanilisest ainest ja mittepõlevast mineraalosast. Põlevateks komponentideks on süsinik ja vesinik. Orgaanilise aine koostisesse kuuluvad ka hapnik ja lämmastik, lisaks on seal fosforit, kloori ning mitmeid teisi keemilisi elemente. Põlevkivi kui kütteaine kvaliteet sõltub sellest, kui palju on selles orgaanikat. Põlevkivi tekkis 450 miljonit aastat tagasi ordoviitsiumi ajastul. Pika aja vältel settis kaldalähedases soojas merevees koos anorgaanilise ainega plankton, mis põhiliselt koosnes sinivetikatest. Nii tekkis palju orgaanilist ainet sisaldanud muda, millest arenes veekogu põhjas hapnikuvaeses keskkonnas orgaaniline ehk kerogeenne osa kukersiit, mis koos anorgaanilise mineraalse osaga moodustabki põlevkivi. Selleks, et üht kivimit saaks nimetada põlevkiviks, peab see sisaldama 5–25 protsenti kerogeeni (kreeka keeles keros + genos ehk vaha + teke).

***

Kus põlevkivikiht asub?

Põlevkivi on Kukruse lademes 2,5 kuni 3 meetri paksuse kihina. Põhja-Eesti panga pool asub kukersiit (sai nime kukruse mõisa saksakeelse nime Kuckers järgi) maapinnale lähemal, Maardla lõunapoolses küljes on see aga 70–100 meetri sügavusel maa all. Kokku on Eesti põlevkivi ladestusala ligikaudu 3000 ruutkilomeetrit ehk sama palju, kui on Saaremaa, Muhu, Vilsandi, Abruka ja Ruhnu pindala kokku.

Eestis paikneb kukersiiti kahes kohas: Kirde-Eestis asuvas Eesti põlevkivimaardlas ja Tapa põlevkivileiukohas. Tapa leiukoha põlekivi on hilisema tekkega kui Eesti leiukoha põlevkivi, mida energiatootmiseks kaevandatakse. Tootmisväärset põlevkivi on Tapal kuni 2,3 meetrit. See asub ligi 170 meetri sügavusel ning seni pole seda kasutusele võetud.

***

Eesti Energia kaevanduste juhatuse esimees, Eesti Energia juhatuse liige Andres Vainola: uuendame tehnoloogiaid, taastame loodust

Põlevkivimeeste elu pole lihtne, sest lisaks roheliste nõudmistele on nad surve all ka langevate hindade tõttu. Ettevõte teeb uuega kaasaminekuks jõupingutusi, uuendades tehnoloogiaid ja seadmeid. Eesti Energia arvestuste järgi jätkub põlevkivi 1,3 miljardi tonnisest piiranguteta varust hinnanguliselt 50 aastaks. Kas kaevandamisel on tulevikku või tuleks energiat üksnes börsilt osta? Vainola sõnul sõnul peab riigifirma tagama varustuskindluse elektritootjana ning elektri jaotusvõrgu omanikuna – lisaks börsilt ostetavale elektrile tuleb omada elektri tootmise võimekust. Energiatootmise paradigma on kindlasti muutumas, turule on tulemas alternatiivsed energialahendused. Päikesepaneelide hindade kiire langus muudab nendekasutuselevõtu massiliseks. Ka Eesti Energia mitmekesistab energiatootmisportfelli. Elektrit ja sooja saab toota ka biomassist või turbast. Näiteks Auvere elektrijaamas on võimalik toota energiat kuni 50 protsendi ulatuses biomassist. Kokku suudaks Eesti Energia toota olemasolevates elektrijaamades ligi 3 TWh taastuvenergiat ehk umbes pool Eesti aastasest elektrienergia tarbimisest.

Uut moodi kaevandamine

Screen Shot 2016-08-11 at 15.37.20 — Veespordipäev Aidu karjääris.

Seni kasutas Eesti Energia allmaakaevandustes peamiselt kamberkaevandamise meetodit (kaod olid 22–35 protsenti), kus osa põlevkivist jäeti maapinda toestama. Aastast 2018 plaanitakse uutes maa-alustes kaevandustes võtta kasutusele kombainkaevandamise meetod, kaod vähenevad 5–10 protsendini, maapind langatatakse. Väiksemad kaod vähendavad põlevkivi omahinda, põlevkivi väärindatakse paremini. Ka on see viis keskkonnasäästlikum – säilib turbavaru ja maapinna üldilme, see ei sega taimestikku ega loomastikku.

Uus-Kiviõli kaevanduses plaanitakse kombineerida kamber- ja kombainkaevandamine, sest elamupiirkondade all ei saa maapinda langatada. Käegakatsutavam lahendus on sel aastal Estonia kaevanduses rakendatav täiendatud kamberlaava tehnoloogia: vajaminevad ettevalmistustööd vähenevad, sest läbindamist ei toimu ning seega põlevkivi omahind langeb.

Maa-alune settebassein

Selleks, et loodusesse juhitav vesi oleks võimalikult puhas, rajati Estonia kaevanduse maa-alustesse kambriplokkidesse Eesti esimene settebassein, mille pindala on 2 km2 ning maksimaalne maht 1,1 miljonit m3. See on ligi kaks korda suurem suurimast maapealsest settebasseinist. Kaevandusvesi saab seal enne loodusesse juhtimist senisest kauem puhastuda.

Uued seadmed

Kaevandamise efektiivsuse tõstmiseks (ligi 10 protsenti) võeti Narva karjääris aasta alguses kasutusele Baltimaade suurimad kopad. Kergsulamist metallide kasutamine võimaldas suurendada kopa mahtu 15-st kuni 17 kuupmeetrini, vähendades kaalu 3,5 tonni. Suuremate koppadega saab katendi eemaldada kiiremini, kulud jäävad varasemaga võrreldes praktiliselt samaks. Ettevõte hoiab põlevkivi omahinda konkurentsivõimelisel tasemel, millest sõltub lõpptoodete – elektri ja õli – omahind.
Tootmisefektiivsuse tõstmiseks uuendatakse sammuvate ekskavaatorite juhtimissüsteemi, mis pikendab masinate tööiga keskmiselt kümme aastat. Ka võetakse kasutusele monitooringusüsteem, mille abil saab jooksvalt jälgida tööprotsesse ja võimalikke tõrkeid, remontida kiiremini ja odavamalt. Narva karjääris on seni uuendatud neli sammuvat ekskavaatorit üheteistkümnest.

Looduse taastamine

Kaevandamine ilma keskkonda mõjutamata pole võimalik. Eesti Energia istutab kaevandatud aladele jooksvalt metsa ja nii kasvab karjäärides pärast sulgemist erinevas vanuses puid. Põlevkivi väljaveo teede kohale on tekkinud veekogud ja väiksemad veesilmad. Taastatud maastikud pakuvad huvi nii jahi- kui kalameestele, endistele tööstusobjektidele leitakse aga uusi kasutusalasid. Näiteks Ida-Virumaal, endises Kohtla kaevanduses, tegutseb üle kümne aasta Kohtla kaevanduspark-muuseum, endisesse Aidu põlevkivikarjääri rajatakse veespordikeskust. Seda, kas kahesajas sünnipäev tuleb, ei tea keegi, kuid 105 ja 110 tulevad kindlasti.

გაზიარება