Sajanditevanused võtted stressi vastu. Doktor Bürklandi 7 soovitust

Kogu Hiina meditsiin põhineb yin’i (veealge) ja yang´i (tulealge) tasakaalul. Inimeste hädad ja haigused tulenevadki enamasti sellest, et need kaks poolt kehas pole tasakaalus. Või siis üritab inimene piltlikult öeldes loodusega vastuvoolu ujuda. On ju tavaline, et talvel rabame hirmsasti tööd, et siis suvel puhata. Hiina filosoofia järgi peaks aga käituma täpselt vastupidi: talvel, kui ka loodus magab, peaksid inimesed olema aeglasemad ja rohkem puhkama ning hoopis suvi on aktiivsuse aeg.

Dao Hiina meditsiini keskuse juht dr Rene Bürkland soovitab ka ööpäevarütmis jälgida yin-yang tasakaalu. Kui on ikkagi päev, siis ole aktiivne ja vastupidi. „Öötööga läheb muidugi kõik tasakaalust välja. Kui sul sellepärast ikka tervis käest ära hakkab minema ja teenitud raha läheb selle taastamiseks, siis tuleks öösel töötamisest loobuda,“ räägib ta.

Ka toitumine peaks olema tasakaalus. Hiina meditsiin jagab toidudki yin’i ja yang’i järgi külmadeks ja kuumadeks. Muidugi mitte temperatuurilt, vaid olemuselt. Külmad on enamik köögivilju, piimatooted ehk nn jahutavad toidud. Yang-toidud on liharoad, vürtsid, küüslauk. Toidud, mis soojendavad seespidiselt.

Kui sul on ülekaalus yin-tunnused ehk sul on sageli külm, sa külmetud kergesti, siis peaksid sööma pigem yang-toitusid, näiteks kuuma suppi. Väga hea soojendaja on näiteks ka ingver. Ning vastupidi: yang-inimene vajab jahutavaid yin-toitusid.

Suvel teevad inimesed endale sageli liiga liigse külma söömisega. Leitsakulisel suvepäeval haarame ju ikka jäätise või jääkülma joogi järele. Toime on aga see, et külm sulgeb nahapoorid ning soojus ei saa kehast välja. Hakkab veelgi palavam. Suvel sobivad hästi värsked asjad, vürtsid. Terav toit lööb nahapoorid lahti ja sisemine kuumus saab välja minna. Egas muidu lõunapoolsetes idamaades niipalju teravaid toite ei sööda. Bürklandi sõnul on keha jahutamiseks kõige parem jook soe roheline tee.

Talvel, vastupidi, peab hoidma soojust. Taas tehakse sageli see viga, et süüakse talvel vürtse, mis ajavad lausa higistama. Keha annab niimoodi soojuse välja ja hakkab külm. Sööma peaks nii yin tüüpi toitu (köögiviljasid) kui yang-toitu (liha, küüslauk, sibul, ingver).

Hiina meditsiini põhimõtete järgi on väga oluline, et energia saaks kehas vabalt takistusteta voolata. Kuni see on nii, on inimene ka terve. Aga kui kehas kuskil tekib energialiikumisel takistus, on tunnuseks valu. See on kõige tavalisem märguanne, et midagi on energia liikumisega valesti.

Tänapäeva inimestel on kõige tüüpilisemad valutavad kohad kael ja turi. Kontoritööd tehes, kaua samas sundasendis viibides jääb energia nendesse kohtadesse kinni ja kael hakkabki valutama. Inimene peaks ju päeval Hiina filosoofia järgi olema aktiivne, kuid kontoritöö on juba oma olemuselt füüsiliselt passiivne. Seda peaks tasakaalustama aktiivse liikumisega, mitte õhtul pärast tööd teleri ees lamasklema. Ja vastupidi – kes ikka päev läbi põhitööna füüsilist tööd teeb, peaks puhkeajal millegi vaimsega tegelema.

Haigus on Hiina filosoofia järgi õppetund. See tuleb siis, kui oleme midagi valesti teinud. Kui me saame aru, mida me valesti tegime, siis saab järgmine kord haigust vältida. Ka näiteks nakkushaigusi. Ei hakka ju grippki kõigile külge, vaid ainult neile, kel immuunsus nõrgem. Immuunsus aga nõrgeneb, kui elu on tasakaalust väljas.

Muidugi mängib pärilikkus olulist rolli ka haiguste tekkel, aga kui suguvõsas on teada pärilikud haigused nagu näiteks kõrgvererõhktõbi või diabeet, siis on õigete eluviisidega võimalik neid vältida. Samuti ei maksa kõiki haigusi kõrge ea kaela ajada, sest tasakaalus elu elades ei tule ka vanas eas haigused nii väga kallale. Bürkland toonitab, et tuleb elada omas eas. Mitte nõnda nagu veteransportlased, kelle tulemused nõrgenevad kogu aeg, kuid kes püüavad trenni teha sama intensiivselt kui noorena.

**

MIS ON MIS

Yin-yang tasakaal, see on kogu Hiina filosoofia alus.

Yin on veealge, yang tulealge.

Yin – külm, jahe, pime, niiske, puhkus, passiivsus, öö, talv

Yang – soe, valgus, aktiivsus, kuivus, päev, suvi

**

Kuidas elada paremini Hiina meditsiini põhimõtteid järgides

Vii oma igapäevaelus yin- ja yang-tegevused tasakaalu. Kui sul on vaimne töö, siis tee puhkuseks midagi füüsilist ja vastupidi.

Kui kuskil on valu (energia on kinni), hõõru peopesad vastamisi soojaks ja masseeri nimetissõrmega nina külgesid. Nina masseerimine on Hiina meditsiini järgi ka külmetushaiguste profülaktikaks.

Masseeri kõrvu. Kõikidel organitel on kõrvadel punktid, nii et põhimõtteliselt võib kõrvu masseerides saada üldmassaaži. Kõrvu peaks mudima ja venitama igas suunas, kuni nad muutuvad soojaks. Siis hakkab energia kogu kehas liikuma.

Vaimse töö tegija, masseeri sõrmeotstega peanahk läbi, see stimuleerib aju verevarustust.

Patsutamine – kui kuskilt valutab, patsuta lõdva käega sealt kohast ja ka kogu keha. Hommikul ennast üleni patsutades hakkab samuti energia liikuma ja nii saab päevale hea stardi.

Kõige parem stressi vastu on kõhuhingamine. Kui me oleme stressis, kipume hingama pinnapealselt – proovi hingata kõhuga, siis läheb energia justkui alla tagasi, stressipinged õlgades ja turjas leevenevad. Kõik väikesed lapsed hingavad kõhuga. Kõhuhingamine on ka siseorganite massaaž.

Kel huvi suurem, võiks õpetaja käe all ära õppida Qi Gongi (Hiina tervisevõimlemise) harjutused. Neid aga peaks õppima just õpetaja käe all, sest ise õppides võib neid teha valesti ning siis ei pruugi nad soovitud efekti anda.

**

RENE BÜRKLAND

Rene Bürkland on Dao Hiina meditsiini keskuse juht. Ta on ainus eestlane, kes on omandanud Hiina ülikoolis akupunktuuri eriala.