Tubli töötaja ja ka tulevase tipptegija kujundamine algab põhikoolis

  „Hei, ma täna ei tule tööle. Ja homme ka mitte. Head aega!“ loeb juht oma mobiiliekraanilt. „Mida lastega peale hakata, kui näidata on ainult kontoriruum?“ juurdleb ettevõtja, kelle juurde tuleb klassitäis lapsi tööeluga tutvuma. „Lumehelbekesed“ – kuulutab järjekordne pealkiri meedias. Kuidas tööandjana hariduses juba varakult kaasa lüüa nii, et hiljem ei oleks põhjust noori töötajaid kiruda, seda küsis ettevõtjatelt ja koolijuhilt Tartu ülikooli ettevõtlusõppe programmi „Edu ja Tegu“ kommunikatsioonijuht Liina Pissarev.

 Kagu-Eesti ettevõtja Kuldar Leis suhtleb ettevõtluskonsultandina koolidega keskmisest rohkem ja proovib ka teisi aktiivseid ettevõtjaid sellisele koostööle suunata. Iga aasta annab ta Põlva-, Võru- ja Valgamaa gümnaasiumides ettevõtlustunde, lisaks osaleb ta õpilasfirmade üritustel ja on mentor. Aastas paar korda peab Leis loengut Tartu ülikooli majandustudengitele ja lööb kaasa Startup Labi tegevuses. „Minusuguseid koolidega suhtlejaid on päris palju, aga samas võiks meid veelgi rohkem olla. Minul sai see alguse oma laste klassidega tegelemisest – positiivne tagasiside andis impulsi rohkem panustada õpilaste ettevõtlikkuse arendamisse,“ rääkis Leis.

Noortel on vaja selget arusaama igapäevatöö kohustustest ja boonustest  

Leis jagab õpilastele ettevõtluskogemusi, mida kõik õpetajad ei saagi anda. „Ma räägin ainult enda kogetud näidete varal. Turundus, meeskonnatöö, eri riigid-kultuurid – igast saab tuua näiteid ja mõnikord ka arutleda, mida oleks võinud teisiti teha. Kõige parem on rääkida ebaõnnestumistest, et ei jääks muljet, nagu ettevõtlus oleks üks lust ja lillepidu. Tihti on tulnud mõni õpilane või tudeng tagantjärele millegi üle arutlema või oma mõtetest rääkima, siis on juba võimalik sügavuti minna ja suunata teda, et ta leiaks partnereid ning süüviks ettevõtlusse.“

Kuldar Leisi sõnul võiks hariduses rohkem jagada eri põlvkondade positiivseid kogemusi ja reaalset elu. „Tööandjad peaks koolides või oma ettevõttesse noori külla kutsudes rääkima enda kogemusest ja ettevõtluse olemusest. Teisalt, kui noor tuleb ettevõttesse, siis tuleks temalt välja pigistada IT jm moodsate suundadega seotud tarkust,“ selgitas Leis. „Saame noortele selgelt öelda, et kõik võtab aega ja soovitud tulemuseni jõudmiseks tuleb järjepidevalt tegutseda. Teiseks saame neile õpetada meeskonnas töötamise oskust ja enese väljendamist õigel ajal.

Parimad tunnid on need, kus õpetaja ja koolijuht on ise ka loengus ja küsivad selgitusi – siis on ka õpilased avatud ning kostab päris pärleid, tõdeb Kuldar Leis.

Noorte suhtlus liigub üha rohkem nutiseadmetesse, aga tööandjana ootan, et olulistest asjadest räägitakse ja nende üle arutletakse, mitte ei saadeta lakoonilisi kirju või smile´e,“ ütleb ta. Lisaks kutsub Leis ettevõtjaid mentorina õpilas- ja minifirmade ning tudengitiimide toetamises osalema või tiime külla kutsuma. Kõigist õpilastest ei peagi saama ettevõtjat, aga arusaamise ettevõtlusest ja ettevõtlikkusest saavad nad küll.

Tulevaste majanduse tipptegijate vormimine peab algama varakult

Aru Grupi juht Juhan Viise otsustas hariduses aktiivselt kaasa lüüa, kui tunnetas algavat inseneride põuda. Koostöös Kadrina keskkooliga loodi 2004./2005. aastal gümnaasiumiastme õpilastele aine „Ärijuhtimine ja tehnoloogia alused“. „Peale keeleõppe olid õppejõud oma erialal töötavad inimesed, kooli vilistlased, meie tehnoloogid. Töötasime koos välja ainekavad, praktika- ja ekskursioonide plaanid, lähetasime õpilasi välispartnerite juurde praktikale. 2010. aastal käivitasime iga-aastase CAD-joonestamise võistluse CADrina ning 2017. aastal  algklasside lastele mõeldud võistluse CADrobotics. Kadrina keskkoolis on sellest koostööst välja kasvanud reaaltehniline õppesuund ja kool juhib nüüdseks ise neid protsesse. Nüüd osaleb Aru Grupp koostöös valdavalt praktikabaasina,“ räägib Viise.

Temagi sõnul on väga oluline akadeemilistele teadmistele lisaks koolist kaasa anda elementaarsed majandusteadmised. „Meie praegune elukorraldus ei sea reeglina tingimust, et noor peaks oma soovide täitumiseks koolivaheajal ise raha teenima. Majanduslikus mõttes küpseb tänapäeva noorte põlvkond seetõttu hiljem kui nende vanemad. Abiks on see, kui noored saavad osaleda mõne ettevõtte protsessides, mille käigus saavad selgeks selle loomislugu, arengud ja väljakutsed. Nii tekib noore inimese peas konkreetne teadmiste mudel, mille najal saab hakata paralleele tõmbama ja üldist elupilti realistlikumaks muutma, samuti saab selgeks põhjus-tagajärg seos. Parimad töötajad on need, kes on kuigivõrdki ise ettevõtlust, oma riskiga väärtuse loomist proovinud. Sellisena osatakse hinnata toimivat süsteemi (ka töökohta) ning selle toimimisele arukalt kaasa aidata,“ selgitas Viise.

Hea koostöö takistused ja soovitused        

Heaks koostööks on Juhan Viise sõnul oluline püstitada konkreetsed eesmärgid ja anda head tagasisidet. Tähtsad on meeskonnatöö, võistlusmoment ja efektiivsed arutelud. Pole mõtet viia õpilasi protsesse jälgima enne, kui on väga klaar, mida milleks tehakse. „Iga tegevuse (aine, praktika, õppereis) lõppedes on vaja õpilaste süsteemset tagasisidet. Nad peavad saama hinnata nii tegevusi kui ka juhendajaid ja nende arvamusega tuleb kindlasti arvestada järgmisi tegevusi kavandades. Aeg on kallis nii õpetajate kui ka õpilaste jaoks. Tänapäeva noor tahab võimalikult ruttu aru saada, milles on point; kui ta seda ei leia, siis koostööd ei tule ja kõigi aeg on tühja jooksnud,“ selgitab Viise. „Koolide poolelt on vaja efektiivset ja loovat projektijuhtimist ning kokkulepetest kinnipidamist. Oluline on faktidele toetuv tagasiside ettevõtjale, kuidas asjad lähevad, et pidevalt korrigeerida kurssi. Haridus on pika reageerimisajaga – selleks et tippu jõuda, ei saa alustada alles pärast gümnaasiumi lõpetamist. Kui iga kool, kes täiendõppesse panustab, suudaks aastas ette valmistada kasvõi 10 noort, kes majandus- ja tehnilist karjääri jätkavad, teeks see 10 aasta jooksul 100 tuleviku professionaali ühest koolist,“ lisab ta.

Tänapäeva noor tahab võimalikult ruttu aru saada, milles on point; kui ta seda ei leia, siis koostööd ei tule ja kõigi aeg on tühja jooksnud, kinnitab Juhan Viise.

Leisi kogemuse põhjal sõltub õpilaste koostöö välislektoriga palju ka nende (ettevõtlus)õpetajast ja koolijuhist. „Parimad tunnid on need, kus õpetaja ja koolijuht on ise ka loengus ja küsivad selgitusi – siis on ka õpilased avatud ning kostab päris pärleid. See ei toimi, kui koolijuht ütleb, et täna räägib meil see ja see, ning ise lahkub emotsioonitult, nii et klassi ei jää ühtki õpetajat,“ arutleb Leis. Kokkuvõtteks ütleb ta, et noortega tegelemine hoiab ennastki väga hästi vormis, sest pole võimalik minna mütsiga lööma ja teemad tuleb sügavuti läbi mõelda, muidu võib reha otsa astuda.

Koolilgi on ettevõtjatelt palju õppida 

Vändra gümnaasiumi direktor Marget Privits ei kujuta konkurentsivõimelist haridust ilma asutuste koostööta ettegi. Ta tunnistab, et kui ettevõtjad on tänu lastele koolis toimuvaga päris hästi kursis, siis koolis üldiselt ei teata, milliste probleemidega ettevõtjad kokku puutuvad; mis tehnoloogiaid kasutatakse ja mis oskusi ning millist valmisolekut tööandja tööturule sisenejalt ootab. „Lisaks õpilastele on vaja ka õpetajaid viia ettevõtetesse ja näidata neile, mis toimub koolist väljaspool; milliste protsesside kaudu toimub õppimine ja õpetamine töökohtadel. Loomulikult ootab tööandja noorelt eelkõige valmisolekut võtta vastutust, elementaarseid koostööoskusi ja avatust. Selleks tasub teha näiteks koostööprojekte, kus lisaks riiklikus õppekavas olevatele nõuetele saab püstitada eesmärke, mis on tööandjale olulised. Ettevõtjad peavad olema paindlikud, reageerides kiirelt turu vajadustele. Tänane kool vajabki nende teadmisi,“ selgitas Privits.

Koostöövorm vastavalt eesmärgile

Vändra gümnaasium on praktilise õppe eesmärgil aastast aastasse kaasanud eri taustaga tipptegijaid üle Eesti. Iga õppeaasta käiakse piirkonna ettevõtetega tutvumas ja asutuste esindajad on pidanud loenguid ning andnud tunde karjääri- ja ettevõtlusnädalatel. „Kevadel alustasime projekti „Vändra gümnaasiumi ja kohaliku vaibatootja OÜ Valley ettevõtlusõppe praktikum“, mis vältab kogu õppeaasta. Selles projektis saavad kõik noored erakordse võimaluse osaleda vaiba valmistamise protsessis, mis tõenäoliselt avardab nende ettekujutust erasektoris toimuvast. Lisaks loodame panustada projektiga ettevõtte mainesse, pakkuda õppeprotsessis osalemise kogemust ja olla juhendaja rollis, samuti saab ettevõte koolilt ja osalejatelt tagasisidet kliendisuhete arendamiseks ning hea võimaluse tutvustada ennast vanemate klasside õpilastele kui kodulähedast töökohta,“ rääkis Privits.

Tema sõnul on suurem eesmärk luua kooli toetav kohalik ettevõtlusvõrgustik, kes on kaasatud õppekava sisulisse arendusse. „Kui ettevõtja koostöös kooliga suudaks arendada õpilaste ettevõtlikkuspädevust, mõtlemise paindlikkust, eneseregulatsiooni, koostööoskusi, info kiiret lõimimist ja leidlikkust, siis mina ei muretseks tulevikutöötajate pärast. Koolide ja ettevõtjate koostöös on võimalik gümnaasiumiastme õpilastele arendada välja valikkursusi või õpilepinguid, mida saab sisustada õpipoisiõppe vormis. Meil on olnud väga erinevate tööandjatega õpilepinguid, alates jahindusest ja lõpetades arvutimängude loomisega. Pikema perioodi vältel oleks mõistlik mõelda töökohapõhise eelkutseõppe laadse süsteemi peale. Lapsed saavad ettevõtte mainekujundusse ja tulevikuplaanidesse palju panustada. Õpilasi köidavad nähtavad tulemused ja päris töö,“ julgustab Privits. Niimoodi koostöös saab panustada kohalikku töötajate järelkasvu ja ehk aitab see hoida tööpuuduse madalat protsenti piirkonnas.

 

6 soovitust kooli ja ettevõtte koostöö korraldamiseks:

► Püstita koostööle selge eesmärk.

► Kaasa sisutegevuste väljamõtlemisse aegsasti nii koolimeeskond, noored kui ka ettevõtte töötajad, kes kõik esindavad oma huve ja pakuvad ideid sellest lähtuvalt.

► Korralda ettevõtja töövarjupäev koolis ja õpetaja ning õpilase töövarjupäev (-nädal) ettevõttes.

► Anna koostöös noortele rohkem vastutust ja praktilisi ülesandeid.

► Mõtle avaralt – ka erialapraktikal osalejale on vaja tutvustada ettevõtlus- ja majandusprotsesse, ettevõtja elu jm nüansse.

► Kavanda koostööprojekti praktilisi töid, millega õppijad saaksid ettevõttele kasulikud olla ja reaalselt panustada, näiteks:

• audiovisuaalsed, sotsiaalmeedia ja kodulehe lahendused ning kujundustöö;
• messidel, laatadel jm üritustel osalemine koos ettevõtte esindajaga;
• ettevõtte toote- või teenusedisain ja arendus;
• kliendikogemuse testimine, arendusettepanekud;
• kliendiküsitluste, uuringute läbiviimine, reklaami-, turundus- vm strateegiate koostamine;
• ametite ja tegevuse tutvustamine kaasamise kaudu nt töövarjupäeval, talgutel jm;
• abi ürituste korraldamisel;
• reaalsete probleemipüstituste lahendamine õppeainete ülesannetena või uurimistöö teemana;
• finantsteemade tutvustamine ettevõtte tegelike maksude, tööjõukulu jms näitel;
• mentorlus äriideede väljatöötamisel ja elluviimisel.

Allikas: Ettevõtlusõppe programmi „Edu ja Tegu“ ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja koostatud ettevõtete ja koolide koostöö hea praktika kogumik.

Koostööks avatud koolide ja ettevõtete kontaktid.

Ettevõtlusõppe aasta mentori, ettevõtliku õpetaja ja õppija ning parima ettevõtlusõppe edendaja tunnustamiseks saab kandidaate esitada oktoobris lehel www.ettevõtlusõpe.ee.