This story isn't available in English yet
The original is currently shown in Estonian. Use Google Translate to read it in your language.
Kuidas koolituskaaslasest sai äripartner?
Unite for Trade’i väärtusahela analüüs, ettevõtete esitlused ja üks-ühele kohtumised aitasid Žõtomõri ettevõtetel leida oma vajadustele kohalikud partnerid
Värbamislepingud, tehniliste osade tarned ja ühine õppimine näitavad, kuidas Unite for Trade’i osalejad leidsid üksteises äripartnereid ning viisid koolitajatöös saadud oskused oma ettevõtetesse.
- Väärtusahela kaardistamine aitas ettevõtetel sõnastada, millist partnerit või teenust neil vaja on.
- Ettevõtete esitlused ja vajaduste järgi korraldatud kohtumised viisid esimeste tellimuste ning jätkuva koostööni.
- ESG-koolitajatöö ja üksteiselt õppimine aitasid viia teadmised edasi ka ettevõtete töötajateni.
Ekta Promil oli vaja leida personalijuht olukorras, kus ettevõtte personalitöö ise vajas taastamist. Unite for Trade’i programmis tutvuti teenusepakkujaga Letscall, kellega sõlmiti värbamisleping. Vajalik töötaja leiti ning elektroonikaettevõtte esindaja Ruslan Vdovenko sai augusti lõpuintervjuus öelda, et personalitöö toimib taas.
Letscall oli programmi tulnud sooviga mõista, millised suuremad ettevõtted Žõtomõri piirkonnas tegutsevad ja kellega võiks koostööd teha. Esialgu kaheldi koguni selles, kas teenuseettevõte sobib ekspordile suunatud programmi. Lõpuks lisati klientide päritolu jälgivasse aruandlusse eraldi allikas: Visionest Institute / Unite for Trade.
Nende kahe ettevõtte kogemuses saab konkreetse sisu programmi eesmärk tugevdada osalejate väärtusahelaid. Koolituskaaslases õpiti nägema partnerit, kelle oskused aitavad lahendada enda ettevõtte tööülesannet. Ühe jaoks tähendas see uut klienti, teise jaoks vajalikku töötajat.
Koolituskaaslases õpiti nägema partnerit, kelle oskused aitavad lahendada enda ettevõtte tööülesannet.
Enne partneriotsingut tuli oma vajadus sõnastada
Aprilli–mai 2026 partnerlus- ja mentorprogrammi tegevusaruanne kirjeldab, kuidas ettevõtete kokkuviimine oli üles ehitatud. Kõigepealt kaardistasid suuremad ettevõtted Olha Hurtova juhendamisel oma väärtusahelad: analüüsisid kulusid ja hinnastamist, otsisid kitsaskohti ning koostasid tegevuskava. Partneriotsing sai nii lähtekoha ettevõtte enda tööprotsessidest — millises etapis on probleem ja millist oskust või teenust selle lahendamiseks vajatakse.
Väiksemad ettevõtted valmistusid omakorda oma pakkumist selgelt tutvustama. Kolmel esitlussessioonil osales aruande järgi kokku 14 ettevõtet, neist 13 läbis ka ettevalmistava koolituse. Esitluste järel said võimalikud kliendid väljendada huvi edasisteks vestlusteks. Esinejate hulgas olid nii Letscall kui ka Prolisok+; Letscall pälvis oma sessioonil kõrgeima hinnangu esitluse kvaliteedile.
Väljendatud huvi ja vajaduste põhjal korraldati üks-ühele veebikohtumised. Mais toimus aruande järgi 108 kohtumist, igaüks kestusega 30–60 minutit. Seal arutati koostöövõimalusi ja ettevõtete vajadusi, vahetati praktilisi nõuandeid ning lepiti kokku edasisi tegevusi, näiteks pakkumise saatmine, ettevõttekülastus või tehniline konsultatsioon.
Mais toimus 108 üks-ühele kohtumist, kus arutati koostöövõimalusi ja lepiti kokku järgmised praktilised sammud.
Selline korraldus andis ettevõtjatele võimaluse liikuda oma probleemi sõnastamisest sobiva teenuse või tootja leidmiseni. Kohtumisele mindi juba teadmisega, milles võiks teise ettevõtte oskustest abi olla.
Korduvad kohtumised aitasid suhteid süvendada
Vdovenko sõnul on kitsalt spetsialiseerunud elektroonikaettevõttel igapäevatöös vähe põhjust kohtuda hoopis teiste valdkondade tootjatega. Ühine programm lõi selleks võimaluse. Ettevõttekülastuste kõrval oli oluline osalejate suhtlusgrupp, mille kaudu sai otse ühendust võtta.
Ta kirjeldas ka koostöö vähem nähtavat kasu: mõne töökorraldusliku küsimuse puhul saab nüüd helistada tuttavale ettevõtjale ja küsida, kuidas nemad selle lahendavad. Vastus jõuab kiiremini kohale, sest on teada, kelle kogemusest võiks abi olla.
Letscalli esindaja Olha Nedilko tõi esile kohtumiste järjepidevuse. Osalejad tutvusid veebis, kohtusid hiljem silmast silma, külastasid ettevõtteid ja veetsid aega ühisel õppereisil. Tema sõnul arenesid mitmed lähedasemad ärisuhted just ühiste kogemuste ja vahetute vestluste kaudu.
Õppereisil Eestisse märkas Nedilko ka korraldajate rolli: nad tundsid osalejate tegevust ja aitasid omavahel kokku viia inimesi, kellel võis olla põhjust koostööd teha. Nii viis üks õhtune tutvus juba järgmisel hommikul erialase ettevõttekülastuseni. Kontaktide loomist toetas teadmine sellest, mida kumbki pool teeb ja otsib.
Esimene tellimus avas järgmise võimaluse
Tekstiilitootja Interskaliti ja metallitööettevõtte LOREN-GROUPi koostöö algas konkreetsetest komponentidest. Interskalit vajas oma tootmisseadmetele osi ja lõiketerasid. Sõja ajal oli välismaiste seadmetootjate hoolduse kättesaadavus muutunud keeruliseks ning ettevõte otsis kohalikku tehnilist tuge.
LOREN-GROUPi esindaja Valeriia kirjeldas augustis, et Interskalitiga oli sõlmitud leping ja esimesed osad juba tarnitud. Seejärel küsis klient võimalust valmistada terviklik väike seade ühe pakkimisoperatsiooni jaoks. LOREN-GROUP leidis selle ülesande tarbeks elektroonikaspetsialisti, kes saaks arendada vajaliku skeemi.
Koostöö ulatus kasvas koos ülesandega. Üksikosade valmistamise järel arutati juba seadme kokkupanekut, milleks tuli omakorda ühendada metallitöö ja elektroonika oskused. Augustiintervjuu ajal oli pakkimisseade järgmine arendusvõimalus; varasemate komponentide tarne oli juba toimunud.
Koostöö ulatus kasvas koos ülesandega: üksikosade valmistamise järel arutati juba tervikliku seadme kokkupanekut.
Interskaliti esindaja hinnangul muutis kohalik tehniline tugi seadmete hooldamise kiiremaks ja soodsamaks ning parandas nende töökindlust. LOREN-GROUP leidis tellija, kelle tootmist tundma õppides sai pakkuda uusi lahendusi. Nii seostusid kahe erineva valdkonna ettevõtte oskused ühe tootmisprotsessi vajadustega.
Väärtusahelasse kuuluvad ka töötajatele vajalikud teenused
Prolisok+ ja Eco-Planti koostöö kasvas samas kogukonnas tegutsevate organisatsioonide suhetest. Tervishoiuteenuse osutaja Prolisok+ esindaja Lesia Chernysh tõi programmist esile kohtumised, kus ettevõtted tutvustasid üksteisele oma tegevust, ning võimaluse omavahel kogemusi vahetada.
Nende suhete praktiliseks tulemuseks said Eco-Planti töötajatele korraldatud koolitused: üks esmaabist ja teine psühholoogilisest toest. Eco-Planti kommertsjuht Oleksii Krylov tõi oma lõpuintervjuus omakorda esile Prolisok+ osutatavad regulaarsed tervisekontrollid.
Teenusepakkuja erialased teadmised leidsid rakenduse kohaliku tööandja vajadustes. Selline koostöö toetab ettevõtte toimimist töötajate kaudu, samamoodi nagu tehniline partner toetab tootmist seadmete hooldamisega.
Chernyshi jaoks oli oluline ka see, et programmis tekkinud suhted võimaldasid ettevõtjatel avatult rääkida ja nõu küsida. Ühine õppereis tugevdas osalejate omavahelisi sidemeid. Kontaktist sai inimene, kelle poole oli konkreetse küsimusega lihtsam pöörduda.
Koostöö hakkas liikuma mõlemas suunas
Letscalli puhul jõudis tutvumine korduvate töödeni. Nedilko hinnangul oli programmi kaudu saadud klientidega seotud käive augustiks ligikaudu 150 000 Ukraina grivnat. Ta kirjeldas nii mitu kuud kestnud kui ka perioodiliselt jätkunud koostööd.
Nedilko hinnangul oli programmi kaudu saadud klientidega seotud käive augustiks ligikaudu 150 000 Ukraina grivnat.
Üks partneritest oli sokitootja Lehka Khoda, kes tellis Letscallilt töötajate suhtlemisoskuste koolituse. Kevadise tegevusaruande järgi käsitles koolitus ka meeskonnasisest suhtlust. Augustiintervjuu ajal kaalus Letscall omakorda sellelt ettevõttelt ettevõttemeenete või sokkide tellimist klientidele, kolleegidele ja partneritele. Teenusepakkuja nägi oma kliendis võimalikku tarnijat.
Programmi lõpphindamises kirjeldas vähemalt kümme 18 intervjueeritud ettevõttest uusi kliente, tarnijaid või jätkuvat koostööd teiste osalejatega. Küsitlusele vastanud 17 ettevõttest kümme nimetas ettevõttekülastusi üheks väärtuslikumaks tegevuseks. Need tulemused kirjeldavad hindamises osalenud ettevõtete kogemusi.
Vähemalt kümme 18 intervjueeritud ettevõttest kirjeldas uusi kliente, tarnijaid või jätkuvat koostööd teiste osalejatega.
Osalejast sai koolitaja ja kolleegist õpetaja
Koostöö arenes ka ESG ehk keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimispõhimõtete õpetamisel. Ettevõtete esindajad osalesid koolitajate väljaõppes ning hakkasid ise teistele praktilisi töötubasid läbi viima. Nii lisandus ärisuhetele võimalus õppida teise ettevõtte inimese käest ja jagada oma kogemust.
Letscalli Olha Nedilko kirjeldas ESG-koolitajana tegutsemist võimalusena õppida praktikutelt, sealhulgas välismaistelt ekspertidelt, ning proovida ennast uues rollis. Koolitajate tagasisides tõi ta esile oskuse jagada keeruline teema selgeks õpiteekonnaks: teooria, praktilised harjutused, kodutöö ja tagasiside. Oluliseks sai ka videotundide ettevalmistamine ning materjali kohandamine ettevõtjate vajadustele.
Fito Ukraine’i esindaja Viktoriia kogemus näitab, kuidas koolitajate omavaheline õppimine jõudis ettevõtte igapäevatöösse. Ta valmistas töötubadeks ette ülesandeid ja esitlusmaterjale ning otsis viise osalejate aktiivseks kaasamiseks. Videotundide salvestamist õppis ta teistelt koolitajatelt. Tema sõnul jätkasid koolitajad omavahelist kirjavahetust ja suhtlust ka pärast programmi.
Fitos võeti seejärel videotunnid kasutusele ettevõtte sisekoolitustes ja loodi eraldi ESG-õppeplokk. Viktoriia kirjeldas ka toiduohutuskoolituste põhjalikku uuendamist: umbes kümme aastat kasutatud materjalid olid muutunud rutiinseks ning koolitajakogemus aitas nende sisu ja ülesehituse uuesti läbi mõelda. Ühe osaleja õpitud võttest sai seega töövahend tema kolleegide õpetamiseks.
Ettevõtte arendusjuht Yana Kaminna tõi lõpuintervjuus koolitajatöö välja ühe olulise etapina oma programmis osalemises. Ta soovis selles rollis edasi areneda ja kaalus ettevõtjatele mõeldud õppemängu loomist. Samas kirjeldas ta väljaõppe suurt ajakulu — teiste õpetamine nõudis põhjalikku ettevalmistust ka kogenud ettevõtte esindajalt.
Need kogemused laiendavad partnerluse tähendust. Ühe ettevõtte inimene oskab teisele selgitada keerulist teemat, teine jagab toimivat õpetamisvõtet. Fito näitel jõudis selline teadmiste vahetus oma ettevõtte töötajateni ning jäi kasutusse korduvate sisekoolitustena.
Järgmine ülesanne on suhteid edasi arendada
Ettevõtjate ettepanekud programmi jätkuks lähtusid samast kogemusest. Vdovenko soovitas korraldada ettevõttekülastused edaspidi varem, et osalejad tunneksid üksteist juba õppimise alguses. Nii saaksid nad kogu programmi vältel teadlikumalt suhelda ja koostöövõimalusi otsida.
Nedilko soovis äriklubide, mentorkohtumiste ja väiksemate kohapealsete sündmuste jätkumist. Tema jaoks annaks see juba tuttavatele ettevõtjatele võimaluse suhteid süvendada ja üksteise küsimustega edasi töötada.
Ekta Promi personalijuhi leidmine, Interskalitile tarnitud lõiketerad ja Eco-Planti töötajate koolitused näitavad sama arengut eri valdkondades. Ettevõtted õppisid tundma üksteise tööd, märkasid vajaduse ja oskuse kokkusobivust ning leppisid kokku esimese ülesande. Järgmine koostöövõimalus tekkis juba teadmise pealt, mida partner suudab teha. Koolitajate kogemuses jätkus sama areng oskuste jagamisena: üksteiselt õpitud töövõtted jõudsid edasi ka oma ettevõtte inimesteni.
Unite for Trade’i viis ellu Visionest Institute koostöös Ukraina ettevõtluse ja ekspordi arendamise bürooga Diia.Businessi riikliku projekti raames ning Eesti aukonsulaadiga Žõtomõris. Programmi rahastas Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus ESTDEV.
Lugu põhineb Letscalli, Ekta Promi, Interskaliti, LOREN-GROUPi, Prolisok+, Eco-Planti ja Fito Ukraine’i 2026. aasta augusti lõpuintervjuudel, osalejate lõpuintervjuude analüüsimaatriksil, aprilli–mai partnerlus- ja mentorprogrammi tegevusaruandel, ESG Train the Trainers programmi eel- ja järelhindamise aruandel ning 12. septembri lõpuhindamise aruandel. Äritulemuste kirjeldused ja hinnangud pärinevad ettevõtete esindajatelt.