1. märts 2017 · 10 min· Uuendatud 31. mai 2026

Anu Soosaar: Eesti hotellinduse lipulaeva sihikindel kapten

Veel samal teemal:

Autor

Legendaarne Viru hotell tähistab sel aastal 45. sünnipäeva. Hotelli pikaaegne juht Anu Soosaar on seal olnud peaaegu pool sellest ajast. Pedagoogina alustanud ja seejärel mitmeid põnevaid ameteid pidanud Anu karjäär on kulgenud pideva õppimise ja enese tõestamise tähe all ning vorminud temast juhi, kes hoiab oma meeskonda alati õigel kursil. Juhiks saamisest ja selleks olemisest […]

Legendaarne Viru hotell tähistab sel aastal 45. sünnipäeva. Hotelli pikaaegne juht Anu Soosaar on seal olnud peaaegu pool sellest ajast. Pedagoogina alustanud ja seejärel mitmeid põnevaid ameteid pidanud Anu karjäär on kulgenud pideva õppimise ja enese tõestamise tähe all ning vorminud temast juhi, kes hoiab oma meeskonda alati õigel kursil. Juhiks saamisest ja selleks olemisest rääkis Anuga Kadri Kütt.

Kadri Kütt on vabakutseline ajakirjanik ja HR valdkonna spetsialist.

Praktika käigus meistriks

Original Sokos Hotel Viru juhiks saamise kohta ütleb Anu, et see oli nagu elu ikka ehk toimus üsna juhuslikult. Tema põhiharidus on pedagoogika, mida toetasid kaheksa aastat õpetajaametis. Ühiskonnas toimuvate muudatuste tulemusena otsustas ta ühe jalaga koolis töötades ka erasektori kardinate vahelt sisse piiluda. Mõnda aega töötas Anu paralleelselt mitmel kohal, hiljem aga müügialase põhikohaga ASis Balti Tubakas.

Rutiin talle ei sobi – Anu vajab vaheldust ja ei ole kunagi tahtnud pikalt sama asja teha. „Kooli töö ei olnud kindlasti rutiinne, aga tol ajal toimus mu elus väga palju muutusi ning kõik tegid ümberringi uusi asju. Õpetajatöölt müügimaailma suundumine tuli kuidagi loomulikult – ma olen uudishimulik inimene.“

Ainukese naisena tubakafirmas tööle asudes tõstis temas pead võistlushimu. Anule määrati sihtgrupiks talle senitundmatu klientuur ehk hotellid ja restoranid, mis aga ei takistanud teda seatud eesmärke täitmast. „Meil oli oma ränking ja võistlesime omavahel. Müügis firma tippu tõusmine oli mulle oluline ja ma sain sellega hakkama. Praktika käigus tundsin, et võiksin müügi ja turunduse vallas ka teooriat juurde õppida. Eestis ei olnud tol ajal seda aga võimalik teha, seega astusin Soomes asuvasse Markkinointi instituuti kaugõppesse. Saarlasena ei osanud ma hästi soome keelt ja esialgu kirjutasin kõikidele kodutöödele vastava vabanduse juurde.“ Tänaseks petab Anu oma vestluskaaslased filigraanse keeleoskusega ära, nii et teda on nii mõnigi kord soomlannaks peetud. “

Raja Teele südikus

Pärast õpingute lõpetamist otsustas Anu, et soovib turunduse valdkonnas jätkata. „Tulin eeskujuliku hinnetelehega oma lõpetamiselt otse Viru hotelli ja küsisin tollastelt juhtidelt, kas nad soovivad mulle oma pakkumist teha. Aeg (1996 – toim) oli selline – ega koolitatud turundusinimesi siis veel polnud. Viru hotell erastati 1994. aastal. See oli väga põnev aeg, mil legendaarset, kuid sotsialistliku taustaga hotelli hakati äriettevõtteks ümber kujundama.“

Viru hotelli turundusassistendina ootas Anu ees kaks peamist projekti: Amigo VIP-programmi uuendamine ja Viru püsikliendiprogrammi loomine. „Lojaalsusprogrammid oli selle aja märk. Mul puudus kliendina küll isiklik kogemus, kuid see oli samas ka hea, sest ei piiranud mind, kui tahtsin millegi uuega välja tulla. Tol ajal oli Läänemerel kõva tegija Silja Line ja nemad olid oma püsikliendiprogrammi just äsja lansseerinud. Palusin ka nende abi ja kogemust. Nad rääkisid, et lõid suurepärase programmi, kuid selle käivitamisel ei teadnud sellest ükski töötaja. Me õppisime siis nende vigadest.“

Turundusassistendi kogemuse jätkuks tehti Anule pakkumine asuda täitma Viru majutusjuhi rolli. Uus amet hõlmas mitmeid valdkondi ja andis talle võimaluse saada hotellist ning selle protsessidest suurem ja samas detailsem pilt. „See kõik tundus natukene hirmutav, kuna mu teadmised olid lünklikud. Turundus oli mulle juba omane, aga eks need valdkonnad on hotellis tegelikult kõik seotud. Valisin Soomest meiega mittekonkureerivad suured hotellid, helistasin neile ja teatasin, et tulen hea meelega ja intervjueerin nende vastuvõtu- ning majapidamisjuhte ja jälgin, kuidas nad igapäevaselt opereerivad. Sealt leidsingi õige teeotsa kätte, kuidas edasi liikuda.“

iPadiga koristajad

Ajad ja ka hotellindus muutusid kogu aeg. Paljusid asju tehti vanamoodi ja Anu meenutab ereda näitena ühte juhust: „Meie külalised pidid väga pikalt oma tuba ootama. Toad ei olnud valmis, kuna koristamine võttis kaua aega ja vastuvõttu tekkisid pikad järjekorrad. Põhjust otsima asudes selgus, et samal ajal kui ühe korruse koristajad tubade vabanemist ootasid, pidid teised tööd rabama, et kuidagi valmis jõuda. Ühtedel oli tööd, teised istusid niisama. Panime inimesed liikuma, soetasime koristajatele algselt arvutid, seejärel iPadid ja ooteaeg lühenes.“

Teise markantse näitena jutustab Anu loo sellest, kuidas koristajate tööaeg tundus ka pärast esmaseid muudatusi liiga pikk. Selgus, et suure osa ajast võtab pesu sorteerimine ja linade lugemine. Palju asju tehti ilma, et selleks ratsionaalset põhjust oleks – ainult kulutati ressurssi. „Olen avastanud, et kõige paremad on miks-küsimused ja see, kui küsida inimestelt, kas nad ise on rahul. See paneb nad mõtlema.“

Anu leiab, et ehk ongi nii parem, kui ametikoha eelkäija ei anna tööd koos juhiste ja piirangutega üle. See annab võimaluse ise luua midagi uut ja lisandväärtust tekitavat. Ise tuleb asja sisse minna, end selle toimimise ja detailidega kurssi viia, siis tekib kõige selgem pilt.

Mõni aeg hiljem ostis Sokos hotelli ära, mille tulemusena sai Virust tütarettevõte, mis jätkas osana hotelliketist. „See oli huvitav aeg. Siis tulid ketilt ka konkreetsed suunised ja tegevjuhid Soomest. Niimoodi töötasime kolm aastat.“ Mitmete tegevjuhtide lahkumise järel oli Anu peagi kohusetäitja ülesannetes ja otsustas lõpuks ka karjääriredeli järgmisele astmele pürgida ning tegevjuhi kohale kandideerida. „Valiku tegemise protsess kestis kolm kuud, aga lõpuks ma selle konkursi võitsin!“

Elukestev õpe

Anu oli kaheksa aastat tagasi tegevjuhi ametisse asudes küll oma tööülesannetega kursis, kuid kinnitab siiski, et elukestev õpe tõepoolest jätkub kogu elu. Tal on ka praegu Soomes Jollase instituudis pooleli S-grupi korraldatud juhtimisakadeemia kursus. Erinevalt majutusjuhi ametist oli tegevjuhi positsioon juba mõnda aega vaba olnud ja järele mõeldes tunnistab Anu, et seetõttu oli ka algus raskem. „Võib-olla oleks olnud lihtsam, kui keegi oleks giidi või mentorina kõrval olnud. Oli ootamatusi ja ka restoranimaailm oli mulle majutuse kõrval tumedam maa.“

Õppimise ja praktika sidusust hindab Anu kõrgelt. „Kui õppe kõrval oleks paralleelselt kohe
ka praktika, tekiks inimesel juba varakult tööpilt ning ei oleks pettumusi ootuste ning tegelikkuse mittekattumise tõttu. Seoseid on sel moel palju lihtsam luua. Samuti on lihtsam koolitusest aru saada ja koolitajale praktilisi teadmisi vastu anda.“

Anu isiklik areng on teda alati justkui tippjuhi rolliks ette valmistanud. Ta ei ole seda endale eraldi eesmärgiks seadnud, aga mitmed testid näitavad, et tema D-geen ehk dominantsuse ja mõjuvõimu geen (DISC-meetod – toim) on väga tugev. „Ma olen mõelnud, et tahan teha seda, mis mulle meeldib. Mulle meeldivad tulemused ja juhirollis on suurem võimalus neid ka mõjutada.“ Anu käe all on hotell jõudnud majutujate arvu, kliendikiituse ja kasumi poolest keti esirinda.

Sihikindel eestvedaja muutuvas maailmas

Anu kirjeldab oma juhtimisstiili intensiivse, mõnikord isegi kärsitu ja kiirena. „Mõned inimesed vajavad rohkem aega. Ma peaksin ise sellega arvestama, et inimesed tahavad pikalt planeerida ja täpselt teada, mis suunas liikuda. Kui ma millessegi usun, siis ei ole minu lähenemine – räägin, mõjutan, veenan – väga reserveeritud. Ma tahan inimesed kohe kaasa tõmmata: mõtleme koos! Teeme ära!“ Seni on see Anul hästi õnnestunud. Ta kiidab oma suurepärast meeskonda. Vastastikku ollakse üksteise olemuse ja teguviisidega hästi kursis. „Estoria kontseptsiooni loomine oli väga vaevarikas ja huvitav protsess. Tundus, et tammume ühe koha peal ning pakume sama mida kõik teised hotellid. Tahtsime luua midagi enamat. Otsustasime, et tegemist saab olema hotelliga, mis tutvustab külalistele Eestit huvitavate lugude kaudu. Merineitsi restoraniga jõudsime ühiselt arusaamiseni, et sellest saab Eesti esimene show and dinner (meelelahutus ja toit) restoran. Need hetked, mil suudame pakkuda midagi erilist, annavad kogu meeskonnale väga palju tagasi.“

Uute inimeste värbamisel kehtib Viru hotellis põhimõte – üks üle ühe. See tähendab, et lisaks vahetule juhile osaleb värbamisprotsessis veel ühe taseme võrra kõrgemal asuv juht. „Üha rohkem kaasame ka hotelli külalistega töötavaid inimesi oma kontseptsiooni arengusse. Viime kontseptsiooni ja klienditeeninduse juhtimist kogu aeg allapoole.“ Soovijatega vaadatakse ühiselt üle klienditeekonnad ja kogutakse uusi ning ägedaid mõtteid, kuidas võiks asju paremini teha.

Töökoha või ameti vahetamise peale pole Anu enam ammu mõelnud. „Minu ümber on kogu aeg midagi toimunud, suurelt ja intensiivselt. Päris suunamuutusele ma mõelnud ei ole, kuna see käib hotellinduses iseenesest – on tulnud jagamismajandus ja Airbnb. Inimesed otsivad elamusi ja see on tekitanud täiesti teistsuguse turu ning kliendikäitumise mustrid. Turg muutub nii kiiresti, et kogu aeg peab käsi pulsil olema ja reageerima peab ka kärmelt. Tuleb aru saada, et see, mis kunagi sai tehtud, ei pruugi hetkel enam relevantne olla. Ning see ei tähenda sugugi, et sul on midagi ebaõnnestunud.“

Kui kumm saab tühjaks

Nagu teistelgi aladel tuleb ka Anu töös ette perioode, mil elu on rutiinsem või vastupidi, just väga hektiline ja koormav. Ta peab oluliseks, et motivatsiooni leidmisel toimiksid hästi ka teised eluvaldkonnad: kodu, pere ja vaba aeg. „Kui mingil ajal on tööl raskemad ajad, siis peab ise endaga midagi ette võtma. See ongi ehk kõige raskem osa – neil hetkedel enda jaoks uusi võimalusi leida, et alati oleks uus, värske ja huvitav.“

Aja maha võtmine tähendab Anu jaoks mõtete suunamist teise kanalisse. Talle meeldivad näiteks raamatud. „Tuleb sukelduda muusse maailma: minna reisile, võtta raamat kaasa ja lasta asjadel minna. Raamatud annavad väga palju ideid ja mingi hetk avastad neist midagi sellist, mida saaks isegi oma elus teha, teise eluvaldkonda üle kanda. Hea raamat ja Saaremaa on need, mis minu kummi jälle täis pumpavad.“ Nädalavahetused veedabki Anu oma pere juures Saaremaal ja kahe elu – isikliku ja töise – vaheline tasakaalustatud navigeerimine on osa tema hea juhi n-ö oskuspaketist.

Töö tõttu oma huvide ja eraelu tahaplaanile jätmist tuleb Anul sageli ette. „On perioode, kui tõesti tunned, et nädalad lähevad kiiresti, ja see morjendab. Siis tuleb vabadest hetkedest enda jaoks maksimum võtta.“ Anu kunagine lemmik – golf – on jäänud paremaid aegu ootama. „Sellest päevast, kui minust sai tegevjuht, ei ole ma ühtegi korda golfikeppi kätte võtnud. See on jäänud oma aega ootama. Aga ma ei ole sellega kindlasti veel lõpetanud – teen lihtsalt pausi.“

Kord aastas üritab Anu oma tihedasse graafikusse paarinädalase puhkusereisi mahutada. Koos sõpradega reisib ta kuhugi kaugemale ja naudib nädala kultuurireisi ning nädala raamatute lugemist. Pigem reisib ta eksootilistesse kohtadesse ja tema süda on jäänud Aafrikasse. „Maailm jääb kogu aeg ahtamaks ja neid kohti, mis on eksootilisemad ning kuhu võiksid turvaliselt minna, on üha vähem.“ Reisimise ja ka teiste plaanide pidamise kohta teab Anu oma kogemusest, et kui miski on plaani võetud, siis tuleb see ka ära teha. Kui see on unistuse tasemel, siis lükkub see edasi.

***

Töövõidud ja eesmärgid

Algselt kolme–viieaastase tööna vastu võetud Viru hotelli tegevjuhi roll on Anu jaoks olnud nüüd juba kaheksa aastat kestnud edukas retk. Tuleviku ülesannete ja eesmärkidena loetleb Anu Viru hotelli restorani poolt ning Solo Sokose äriklassi hotelli Estoriat. „Nendega seotud uuendused ja värskendused on projektid, mille juures oleksin veel hea meelega. Ära iial ütle iial! Õpetaja amet on mulle alati südamelähedane olnud: miks mitte mingi päev tagasi kooli minna!“

Enda ja meeskonna suurimaks töövõiduks peab Anu populaarseks kasvanud Estoria hotelli ja Viru kabaree etendusi ning KGB muuseumi. „Palju on ära tehtud võrreldes sellega, kuidas traditsioonilised hotellid turul tegutsevad. Kultuur on meie märksõna, millega eristume kohalikul hotellimaastikul kindlasti. See paneb ka inimesed teistmoodi käituma ja selle üle olen ma uhke!“

***

Anu soovitused raamaturiiuli täitmiseks

Anu peab Mart Juure kirjanduslikku maitset väga heaks. Ta hoiab Juure viimastel soovitustel silma peal ja ostabki raamatud sageli just nende põhjal – see on kindla peale minek. Lisaks kuuluvad Anu lemmikute sekka klassikud, Nobeli rahupreemia teosed, Pearl S. Bucki „Hea maa“ ja Harper Lee „Tappa laulurästast“. „Ma nimetan heaks raamatuks seda, kui vaatan hirmuga, kuidas lõpp hakkab lähenema, ja mul on seda kahju käest panna,“ räägib Anu.

***

Anu teekond tippu

Haridus:

1996–1997 Markkinointi instituut, müük ja turundus
1981–1985 Tallinna pedagoogikaülikool, pedagoogika ja algõpetuse metoodika

Töökogemus:

2008 – AS Sokotel, tegevjuht
1998–2008 AS Hotell Viru/AS Sokotel, majutusjuht
1997–1998 AS Hotell Viru, turundusassistent
1994–1997 AS Balti Tubakas, müügikonsultant
1992–1994 Tallinna majanduskool, eesti keele õpetaja
1985-1992 Tallinna Mustamäe gümnaasium, algklasside õpetaja

Märksõnad

#Kadri Kütt #juhtimine #Anu Soosaar #eesmärgid #värbamine

Jaga