Arendaja ei pea enam ilmtingimata matemaatikat jagama

IT-inimeste ühendavateks omadusteks peetakse tihti armastust reaalainete vastu, võimekust iseseisvalt kõik probleemid ära lahendada ning soovi tegeleda asjade lahendamisega, mis käivad peaaegu kõigil teistel üle jõu. Ükski neist omadustest ei tee muidugi arendajatele liiga, ent programmeerijana on võimalik edukat karjääri teha ka ilma, et oled matemaatikageenius või et sul on häkkerifilmidest tuttavad supervõimed.

IT-arendus on aastatega muutunud palju kasutajasõbralikumaks, mis tähendab, et õpikõver on läinud kõvasti laugemaks. Samuti on laienenud valdkondade hulk, kus arendajad töötada saavad, nii et kuskil leidub midagi igale isiksustüübile ning erihuvile. Kui 25 aastat tagasi pidi arendaja mõtlema ühtedes ja nullides, siis nüüd võib IT-sektoris edukalt tegutseda ka inimene, kes pole tunnistusel matemaatika ees näinud kunagi kõrgemat hinnet kui kolm.

Kui mängumootoreid või tugevalt arvudel põhinevaid süsteeme loovad arendajad peavad suutma matemaatilises maailmas orienteeruda, siis näiteks veebiarendajal ei tule keeruliste valemitega igapäevaselt kokku puutuda. Mõistagi on elementaarseid oskusi vaja, kuid seda, et tuleb ruutvõrrandeid lahendada või rõhumuutuse mõju temperatuurile välja arvutada, esineb pigem harva (ja harilikult antakse selliste oskuste ootustest märku ikka enne, kui keegi päriselt tööle võetakse).

Lisaks sellele, et arendaja peab ilmtingimata olema tugev reaalainetes, on mõneti müüt seegi, et inimene peab suutma oma tööd ise korraldada ja tagada, et kõik saab tehtud iseseisvalt, või et tema peamiseks motivaatoriks peab olema soov lahendada järjest keerulisemaid probleeme. Need oskused on küll igas ettevõttes hinnatud, kuid nende puudumine ei tähenda ilmtingimata seda, et inimesest ei võiks õige keskkonna toel kasvada väga tugev spetsialist.

Iga arendaja on indiviid ja igal indiviidil on oma tugevad ja nõrgad küljed. Muidugi meeldiks igale tööandjale, kui kõik arendajad oleks geeniuse tasemel IQ-ga, täielikult iseseisvad, kristallselge ja loogilise mõtlemisega, meeskonnamängijad, isejuhtivad üksused, supertoredad inimesed ning kõigele lisaks ka huvitatud just täpselt sellest, mille kallal ettevõte töötab. Reaalsus on aga see, et iga arendaja kannab endas mingit hulka neid omadusi ja kasutab oma tugevusi ühes või teises valdkonnas ära selleks, et polsterdada nõrgemat sooritust mõnes teises. Ja see on täiesti okei.

Peaaegu võimatu on seega välja tuua kedagi, kes mingil juhul programmeerijaks ei sobiks. Mingite omaduste korral võib olla ehk lihtsam IT-maailma sisse elada, aga motiveerituse puhul peaks sellega hakkama saama ikkagi kõik. Õiges tiimis saavad õiged inimesed teha õigeid asju. Mõnda tiimi sobivad ühtede omadustega inimesed, mõnda teiste omadustega. Väikese katsetamise najal leiab endale sobiva töövormi ja -koha seega nii matemaatikat armastav arendaja kui ka inimene, kes seda silmaotsaski ei salli.

Kui aga rääkida mõnest konkreetsest omadusest või pigem soovist, mille puhul tasuks inimesel kindlasti IT-sektori poole vaadata, siis on see millegi ärategemisest saadav nauding. Kui ta tunneb meeletut rõõmu sellest, et sai koolis pärast pikka pusimist lahendatud tekstülesande, kirjandi valmis kirjutatud või kontrolltöös viimase vastuse kirja pandud, siis see on midagi, mida arendajana saab nautida iga päev. Programmeerija töötab pidevalt selgelt tajutavate tükkide kallal, mis tähendab, et alati on silmapiiril mingi töövõit.