
Argiloovus
Veel samal teemal:
Me imetleme ikka teiste inimeste kunstialaseid saavutusi ja geniaalsust. Kuid enda sisemise loovuse jätame kuidagi tähelepanuta. Hakake ellu loovalt suhtuma ja lõigake selle vilju. Murdke vähem pead inimsuhete üle ja nautige rohkem oma tööpäevi. Kuidas seda teha, kirjutab ajakirjas Psychology Today Carlin Flora. Venemaa vanglates tegutsevad tätoveerimiskunstnikud pole kunagi õppinud ühtegi maalimistehnikat (ega tea ilmselt […]
Me imetleme ikka teiste inimeste kunstialaseid saavutusi ja geniaalsust. Kuid enda sisemise loovuse jätame kuidagi tähelepanuta. Hakake ellu loovalt suhtuma ja lõigake selle vilju. Murdke vähem pead inimsuhete üle ja nautige rohkem oma tööpäevi. Kuidas seda teha, kirjutab ajakirjas Psychology Today Carlin Flora.
Venemaa vanglates tegutsevad tätoveerimiskunstnikud pole kunagi õppinud ühtegi maalimistehnikat (ega tea ilmselt suuremat ka hügieenist). Neil pole õigeid töövahendeidki. Ometi loovad nad kehale lausa seinamaalingutega võrreldavaid taieseid: sibulkuplitega katedraale, keerukaid ämblikuvõrke, kõhedust tekitavaid vikatimehi. Ja need pole üksnes dekoratiivsed kaunistused, vaid kodeeritud elulood, mis vestavad asjasse pühendatutele tätoveeringu kandja elust ja kuuluvusest.
Peab ikka tõsist vaeva nägema, et leida karmimat ümbrust kui on nende kunstnike töökeskkond. Tint, mida nad kasutavad, on kokku segatud kingade küljest kaabitud tahmast ja uriinist. See süstitakse naha sisse elektripardli külge kinnitatud kitarrikeelega. Tätoveeringute tegemine on toores maffiarituaal. Samas on see ka märk otsusekindlast leidlikkusest ja eneseväljendusest.
Kui mõtleme loovusele, tulevad pähe Mozart, Picasso, Einstein – inimesed, kelle ande ja võimaluste kokkulangemine on näiliselt nagu saatusest määratud. See on aga liiga piiratud vaatenurk, sest tegelikult on rahuldust pakkuvas loomeprotsessis suutelised osalema igasugused inimesed, ükskõik missugused on nende intelligentsitase või looduse poolt kaasa antud võimed. See, et teist ei saa kunagi Brandot või Balanchine’i, ei tähenda, et te ei saa rakendada oma ideede genereerimise oskust või teha oma elust meistriteost.
Mõni inimene mõtleb loovalt iga päev. Pete Herzog märkas, et tema kolm last sõitsid väga harva jõuluks saadud kalli aku jõul liikuva mänguautoga, sest aku sai kiiresti otsa ja oli alatasa tühi. Ühel pärastlõunal võttis ta katkisest päikeseenergial töötavast aialambist ära päikesepaneelid ning kinnitas need lambi küljest saadud juppide abil mänguauto aku külge. Nüüd on kogu päevaks päikese kätte jäetud auto alati sõiduvalmis.
Herzog on mittetulundusühingu Institute for Security and Open Methodologies (turvalisuse ja avatud meetodite instituut) direktor. Seal uuritakse turvalisust kõigis meie elu aspektides. Tema töö eelduseks on see, et ta peab mõtlema nagu tipptasemel arvutihäkker. Seega pole üllatav, et ta suudab lahendada selliseid häirivaid probleeme oma tagaaias. Samas ei pea Herzog end loovaks isiksuseks! Miks? Sest loovuse harjumuspärane piiratud definitsioon takistab meil oma tõelist potentsiaali tunnustada.
Mis tahes ajastul, aga eriti praeguses majanduskeskkonnas, ei saa keegi endale lubada seda, et ta ei ole novaatorlik, olgu siis tegu oskusega teha väiksema eelarvega enamat (ajada majapidamisasju, olla ettevõtja jne) või leida endale koht uues valdkonnas. Võib-olla on teilgi just praegu õige hetk loovust üles näidata, et paremini elus toime tulla.
Positiivne on see, et innovaatilisi võimeid saab arendada mitmel moel, tehes asju, mis ei tundu just erakordselt geniaalsed (pöörata tähelepanu ümbritsevatele üksikasjadele, teha uus soeng). Võib lihtsalt õppida täpselt nägema oma isiklikku probleemide lahendamise stiili (iga inimene on tugev selle protsessi eri etapis) ja saada teada oma tugevad küljed. See annab suure eelise. Ja ehk kõige tähtsam on kohandada oma üldist ellusuhtumist: vaadelge saadud kogemusi avatud pilgul ja õppige usaldama – võimalused ja lahendused on alati käeulatuses ning teil on olemas loomupärased oskused mis tahes olukorras toime tulla.
Mis on argiloovus?
„Me kasutame iga päev keelt, et moodustada lauseid, mida keegi pole varem moodustanud. Me väljendame mõtteid, mida pole kunagi varem väljendatud. Kõik see on meis nii juurdunud ja meile nii enesestmõistetav, et me ei märkagi, kui loov tegevus see on,“ ütleb kognitiivsuse uurija, raamatu „Tools for Innovation“ („Innovatsiooni tööriistad“) kaastoimetaja Art Markman.
Argiloovuse kontseptsiooni defineerisid 1988. aastal Ruth Richards, Dennis Kinney ja nende kolleegid Harvardi meditsiinikoolist. Nende määratluse järgi on tegu originaalsuse ja tähendusrikkuse väljendusega. Pittsburghis asuva vähihaigete hoolduskeskuse tegevdirektoris Rebecca Whitlingeris oli see kõik olemas. Ta uuris ikka ja jälle oma kasutut pruutneitsikleitide kollektsiooni kogu selle kuldlamee ja virsikukarva satiini hiilguses. Iga kord, kui ta riidekapi ukse avas, paisus tema klišeelik vabandus „Sa kannad seda või seda kindlasti veel!“ ̈ üha õelamaks kisakooriks. Siis võttiski ta vastu otsuse, et ta mitte üksnes ei hakka neid kleite kandma, vaid teeb seda igal pool. Whitlinger värbas sõpru, et nad pildistaksid teda pruutneitsikleidis ehitusplatsil, passipildi tegemisel, valimiskabiini minnes ja isegi langevarjuga lennates.
Siis tekkis Whitlingeril mõte teha veiderdamise asemel hoopis rahakogumisüritus vähihaigete hoolduskeskuse heaks. Inimestel paluti selga panna rõivad, mida nad tavaolukorras enam teist korda selga ei paneks (näiteks pruutneitsikleidi). „Üks paar abiellus sellel üritusel ja nii sai sellest maailma suurim pulmapidu,“ ütles ta. Originaalne? Kindlasti. Tähendusrikas? Noh, ajavahemikul 1998–2001 koguti heategevusüritusel kokku 90 000 dollarit.
„Kahjuks on nii, et kui inimesed mõtlevad sellele, millised ettevõtmised võiksid olla loovad, tuleb esimesena pähe kunst,“ kurdab Michele Root-Bernstein, kes on koos Robert Root-Bernsteiniga raamatu „Sparks of Genius“ („Geniaalsuse sähvatused“) autor. See viitab pigem probleemi lahendamise protsessile kui asja sisule või oskustele. Pea igale tegevustele saab läheneda loovalt, alates koristamisest ja lõpetades hobide või tööga.“
Kujutage ette, et ärkate ühel hommikul ja kasutate oma tavapärase beeži lauvärvi asemel elektrirohelist. Siis helistate sõbrale ja kutsute ta spontaansele väljasõidule linna, kus te pole kunagi käinud. Te lõpetate seal lõunasöögi kohalikus sööklas pidulikult magustoiduga. Koduteel räägite pika lõbusa anekdoodi, mille üle sõber kaks minutit naerab. Kas te nimetaksite sellist päeva lihtsalt huvitavaks või oma loovuse väljenduseks?
Tuftsi ülikooli psühholoogia õppetooli kaasdoktor Zorana Ivcevic kogub pedantselt materjale argiloovuse kohta. Üliõpilaste seas läbi viidud küsitlus, mis uuris sadade potentsiaalselt loovate toimingute (anekdoodi rääkimisest spontaanse autoreisini) esinemissagedust, andis talle nii palju materjali, et ta sai koostada väljendusrikaste käitumisjuhtumite taksonoomia, mida iga inimene saab hõlpsalt katsetada. Selliste käitumisjuhtumite hulka kuuluvad uue retsepti väljamõtlemine, juuste värvimine ebatavalist tooni, aga ka mälestuskildudest albumi koostamine sõbrale vms.
Mõned tudengid sobitusid traditsioonilisema loovuse lahtrisse, olgu amatöörtantsijate või -muusikutena või tõsiste õpetlaste ja lootustandvate teadlastena, kes on oma erialal teaduses juba panuse andnud. Paljude teiste eneseväljendus oli aga seotud rutiinsemate toimingutega. Umbes 30% polnud ühegi standardi järgi loomingulised ja nemad tähistati sõnaga tavapärane.
Ivcevic sai teada, et üliõpilastel, kes kasutavad argiloovuse eri vorme, kattuvad teatud isikuomadused (mis konventsionaalsetel inimestel puuduvad) kunstikalduvustega kursusekaaslaste omadega. Neid iseloomustab samasugune avatus ja uudishimu, nad on visad ja positiivsed, energilised ja motiveeritud. Kas argiloovuse rakendamine
aitab edendada selliseid isikuomadusi ka konventsionaalsetes inimestes, pole teada, kuid mõned uurimused näitavad, et loovate tegevuste harrastamine muudab inimese tõepoolest paindlikumaks ja teiste suhtes leebemaks.
Jennifer Schweikert peab oma loovuse allikaks kohanemisvõimet. Virginias tegutseva sisekujundaja tööks on klientide sisustatud ruumide ümberkujundamine ja paigutamine nii, et need muutuksid funktsionaalsemaks ja stiilsemaks. „Sündisin sõjaväelase perekonnas ja abiellusin samuti sõjaväelasega,“ jutustab ta. „Olen elu jooksul 28 korda kolinud, nii et mulle on saanud tavaks ja harjumuseks võtta vastu see, mida antakse, ja muuta see toimivaks.“
Kui Schweikert satub mõnda uude kohta, siis teeb ta kiire kokkuvõtte sellest, mida tuleks teha, ja seejärel vaatab, mida antud ruumiga saab teha ja mida mitte. Hiljuti ühes ajutises naiste varjupaigas viibides tekitas talle probleeme uks, milles oli katmata aken, mis avanes ühisesse tuppa ja ei pakkunud seega mingit privaatsust.
Kõige ilmsem lahendus – kardin – heideti kõrvale, sest terasukse sisse ei saanud auke puurida. „Võtsin tüki pleksiklaasi, värvisin selle spreivärviga mustaks ja lõikasin aknaavale sobivaks. Kuna elanikel võib vahel siiski tekkida soov seda akent kasutada, liimisin pleksitüki nurkadesse tugevad magnetid, et seda saaks vajadusel eest ära võtta,“ ütleb Schweikert. Varjupaiga direktor viis selle uuenduse sisse ka kõigis teistes korterites.
Esimene samm loovuse suurendamisel on usk enda suutlikusse. Isegi kui mitte keegi pole mitte kunagi nimetanud ühtegi teie tehtud asju „originaalseks“, peate te end ise tunnustama kui leidlikku inimest. Ärge mõelge millegi tegemisele mitte millestki või oma sügavamate tunnete avamisele. Võtke lihtsalt omaks, et suudate probleeme lahendada paremini, kui lähenete neile teistsuguse suhtumisega.
Michele ja Robert Root-Bernstein peavad loovuse vabastamisel tähtsaks mängulist eksperimenteerimist, soovi vigadest õppida ja visadust. Pennsylvanias, amišite kogukonnas elav Laura Bergman alustas oma pikka teekonda klaasikildude korjamisest, mis talle hoopis muude tegevuste käigus ette sattusid. Ta tundis sisemist sundi klaasikillud üles korjata ja ei tauninud oma prügikorjamise impulssi. Ühel päeval laotas ta need killud suurele söögilauale laiali ja oli lummatud nende säravast ilust. „Vanad klaasikillud on sama kaunid kui mis tahes vääriskivid,“ leidis ta.
Aja jooksul õppis Bergman klaasi lõikama, puurima ja raamistama. Kui ta hakkas linnas oma väikseid ehteid müüma, märkas ta, et klientidele meeldis kuulda iga ehte taga olevat lugu. Nii hakkas ta lisama igale esemele oma lugu. Viimaks oli tal võimalik loobuda 15 aastat kestnud tööst reklaamijuhina ja avada ametlikult oma ehtefirma.
Kui psühholoog Mihaly Csikszentmihalyi uuris silmapaistvaid inimesi, avastas ta, et neis olid kätketud peaaegu vastandlikud impulsid ja omadused: iha üksinduse, kuid ka sotsiaalsuse järele; ülipõhjalikud teadmised oma valdkonnas, kuid ka lapsik naiivsus. Need omadused näisid toitvat nende võimet genereerida suuri ideid ja neid ka ellu viia, mis on üsna omapärane kombinatsioon. Vähem silmapaistvate isikuomaduste uurimine võib inimeses aktiveerida sama yin-yang olemuse, mis on omane loovatele geeniustele. Kui olete tavaliselt tõsine töömesilane, siis aeglustage käiku ja tutvuge oma laisa küljega. Kui olete väga naiselik, proovige riietuda poisitariks.
Loovusinstruktor Eric Maisel soovitab neil, kes otsivad endale harrastust, mis võimaldaks end loovalt väljendada, välja uurida, mis neid tõeliselt innustab. „Tuleb teha vahet huvide ja kire vahel, sest pelk huvi ei toida teie energiat pikemas plaanis,“ ütleb Maisel. „Inimesed on veendunud, et peavad olema distsiplineeritumad, aga kui te suhtute millessegi kirglikult, pole teil distsipliini järele vajadust, see tuleb iseenesest.“
Võtame näiteks Kuuba väikelinna Holguíni, kus üks hiphopitrupp vaimustab publikut ilma, et miksiks spetsiaalsete tarkvarade abil lugusid kokku, nagu teevad nende Ameerika ametivennad. Kuubal üldiselt selliseid programme eriti ei leia ja veebikohvikus maksab tund aega interneti kasutamist terve kuu söögiraha. Tantsutrupp on räppimise taustaks välja mõelnud algelise tehnoloogia muusika „luupimiseks“: nad lõikavad ja kleebivad kokku kassetilintidel korduvaid viisijuppe. Lõpptulemus on fännide jaoks sama mõjuv ja tantsimiseks sobiv.
Kulissidetagune töö on tüütu, aga nende jaoks on see väike hind, mida maksta selle eest, et nad saavad teha seda, mida neile meeldib teha.
Probleemi lahendamise viisid
Õige küsimus ei ole „Kui loominguline te olete?“, vaid „Kuidas te loominguline olete?“ Uuendused ei toimu tavaliselt ühes etapis. Vigur seisneb selle väljamõtlemises, kuidas probleeme lahendada. Nii saate toetuda oma tugevatele külgedele ja teha koostööd inimestega, kellel on olemas need oskused, millest teil endal vajaka jääb, ütleb hariduspsühholoog Donald Treffinger.
Tihti käivitab protsessi ajurünnak või mingi dilemma sõnastamine. Me kõik oleme kuulnud, et ajurünnakul pole olemas halbu ideid. Koosolekutel lükatakse kõik värsked ideed aga sageli kohe kõrvale.
Kui tahate välja tulla tõeliselt originaalsete plaanidega, on tähtis vahet teha idee tekkimisel ja hinnangu andmisel sellele. Vastasel korral võite liiga kiiresti kõrvale heita näiliselt ebaveenvad, kuid sellegipoolest imelised mõtted. Stanfordi ülikooli tehnoloogiliste riskiettevõtete programmi tegevdirektor ja raamatu „What I Wish I Knew When I Was 20“ („Asjad, mida ma oleks tahtnud teada, kui olin 20“) autor Tina Seelig palub oma tudengitel välja käia parima äriplaani, millele nad suudavad tulla, ja kõige jubedama kujuteldava idee. Seejärel rebib ta „heade“ ideedega lehed tükkideks ja jagab „halbade“ ideedega lehed tudengite vahel laiali, paludes teha neist elluviidavad ettepanekud. Ühest üliõpilaste naljast teha Antarktikasse bikiinipood sai näiteks muretute elunautijate treeninglaager nimega „Bikiinid või surm“, mille eesmärgiks oli aidata inimestel rannahooajaks tippvormi saada. „Prussaka-sushi“ putkast sai eksootiline restoran La Cucaracha, kus pakutakse ebatraditsioonilisi roogasid.
Olete ummikus? Hankige endale tahvel, sest visuaalne mõtlemine võib anda rohkem mõttealgeid kui kirjalik nimekiri, ütleb Markman. „Sageli on lihtsam visandada ideedevahelisi seoseid kui ideid kirjeldada. Te saate kasutada nooli ja kastikesi, et väljendada asju, mida on raske sõnastada.“ Kuna nägemisse on kaasatud paljud ajuosad, aktiveerib visandamine ajutegevust märkimisväärselt ja see toidab omakorda abstraktse mõtlemise võimet.
Treffinger ja tema kolleegid loova õppimise keskusest koostasid veebitesti, mis aitab nende mittetulundussfääris tegutsevatel klientidel leida oma isiklik probleemide lahendamise viis. „Avastajad“ on nende testi järgi inimesed, kes suudavad välja pakkuda uusi ideid, kuid nende elluviimises ja rakendamises pole nad nii tugevad kui „arendajad“. „Arendajad“ võivad arvata, et nad pole nii loomingulised,“ ütleb Treffinger (mõelge inseneridele), „kuid mõlemad grupid on samavõrd loovad.“
Teine punkt ütleb, kas te tegutsete „sissepoole“ (see tähendab, et teile meeldib infot koguda ja selle üle vaikselt endamisi mõtiskleda) või „väljapoole“ (see tähendab,
et ammutate energiat rääkimisest ja ideede jagamisest). Treffingeri testi viimane osa vaatleb seda, millele te loovaid otsuseid tehes rõhu asetate, kas inimestevahelisele harmooniale või nõuetele, mida esitab ülesanne. Need, kes vastavad tüübile „isik“, tahavad teha otsuseid, mis oleksid kõigi osalejate jaoks head, samas kui ülesandele keskenduvate inimeste otsused põhinevad faktidel ja sellel, mis tundub loogiline. Ainult „arendajatest“ (üksikasjadele keskendunud meistrid) või „avastajatest“ (näiteks filmirežissöör ja kunstnik ilma produtsendita, kes ütleks neile, mis on võimalik ja mis mahub eelarvesse) koosnevate töörühmade puhul on oht, et asjad ei laabu. Nii et parima koostöötulemuse annab just tööstiilide tasakaal.
Uuendused
Isegi kui olete südamega asja kallal, on vaja endas arendada harjumust olla loominguline. Loovusinstruktor Maisel peab parimaks ärkamisjärgset aega, sest sel ajal on võimalik rakendada „unes mõtlemist“, et mõelda väljaspool raame oma haikudele, mööbli kujundamisele või lapitekile. (Uurimused kinnitavad, et kui lükata otsustamine järgmisse päeva, võimaldab see tõepoolest peas esiplaanile tuua geniaalsemaid mõtteid.) Maisel näeb loomingulistel eemärkidel hommikuse aja ärakasutamises ka viisi muuta ülejäänud päev tähendusrikkaks. Laeng, mille te saate lahendusest, mille te kell seitse hommikul mingile probleemile leiate, võib teid linnutiivul läbi rutiinse tööpäeva kanda.
Kui asute loomingulise projekti kallale, võite peagi silmitsi seista omaenda ebasõbraliku suhtumisega või nagu Maisel selle sõnastab: „Ma pole piisavalt andekas,“ või „Miks ma peaksin sellega vaeva nägema, konkurents on niigi tihe.“ Esiteks pöörake tähelepanu sellele, mida te endale ütlete, ja seejärel vaielge endale vastu. Seejärel asendage kahtlused positiivsemate avaldustega ja pöörduge tagasi töö juurde.
Tähtsaim, mida keegi loovuse edendamiseks saab teha, on tegelemine lahendamata probleemidega, väidab Robert Root-Bernstein. Ta soovitab jalamaid selle kallale asuda: miks mitte sundida end välja mõtlema kümmet viisi, kuidas juht saaks raha kokku hoida, või mõelda järele, milles teie tiim tugev on, ja muuta need oskused uueks teenuseks, mida saab müüa.
Me kulutame nii palju vaimset energiat probleemide vältimisele või sellele, et nende üle ebaproduktiivselt juurelda, et ei julgegi neid tunnistada ega nendega tegeleda. Ometi on just see iseloomulik loovale ellusuhtumisele. Seeligil on kombeks anda üliõpilastele selline ülesanne, et nad peavad lahendama mõne juba olemasoleva probleemi. Ühel noorel naistudengil oli tõsine mure peatse kolimise pärast, sest tal polnud aimugi, kuidas toimetada oma kraam uude üürikorterisse. Ta sortis pooleldi pakitud asju ja avastas nende hulgas ühest peost üle jäänud kasti veini. Ta pani reklaamisaidile Craigslist üles kuulutuse: „Kast veini sellele, kes toimetab mind koos mu asjadega üle lahe“. Õige kiiresti oli tal olemas vabatahtlik väikebussiga kolija.
Lahenduse traditsioonilisus ei tähenda veel, et see ei võiks olla väga hea lahendus. Hea näide on tiim, kes sai hakkama Seeligi antud ülesandega teenida nädalavahetuse jooksul raha kõigest viiedollarilise algkapitaliga. Üliõpilastele anti ülesanne teenida nii palju kui võimalik ja naasta esmaspäeval loengusse, et anda asjast ülevaade. Ühe tiimi plaan põhines nutikal tähelepanekul: nad reserveerisid populaarsetes restoranides laudu ja müüsid need hiljem edasi järjekorras ootavatele näljastele seltskondadele. Nad teenisid kokku 200 dollarit. (Ja see oli täiesti seaduslik teenistus.)
Loovuse lisaeelised
See on imeline kogemus, kui teid näris pikalt mingi mure ja te komistasite selle lahendusele või viisite oma oskused täiesti uuele tasemele. Fantaasiarikkal elul on aga veel palju teisigi eeliseid ja selline elamisviis võib anda uue mõõtme ka teie suhetele.
„Isiklike probleemide põhjuseks on tavaliselt valed ootused teineteise suhtes,“ tähendab Robert Root-Bernstein. „Kujutlege ennast ette selle inimese nahas, kellega teil on probleemid. Proovige mõelda, miks ta reageerib nii, nagu ta reageerib. Otsige käitumismustreid, mis kas lahendavad või aitavad vältida neid probleeme, mis teil alatasa ette tulevad. Mängige uued käitumismallid peas läbi ja proovige valida neist parimad.“ Rahustavalt ja teraapiliselt mõjub ainuüksi nihe suhtumiselt „Oh isver, kas me vaidleme jälle sellesama asja üle?“ suhtumisele „Millist uut võtet ma saaksin kasutada selles pidevalt korduvas olukorras?“
Lapsevanemaks olemine on suurepärane võimalus loovuse kasutamiseks. Kui Seeligi poeg oli 15-aastane, tahtis innukas spordipoiss kallist jalgratast saada. Isa ei tahtnud nii suurt raha välja käia. Muidugi oleks ta võinud ka lõpuks nõus olla, aga ta oleks ikkagi selle ostu suhtes tõsist vastumeelsust tundnud. Selle asemel palus ta pojal välja mõelda loova lahenduse: „Mis sa arvad, mida sa saaksid minu heaks teha, et ma tunneksin, et asi on seda väärt?“ küsis ta. Poiss pakkus, et ta võib aasta lõpuni kolm korda nädalas pesu pesta ja õhtusöögi valmistada. Sellise uudse elukorraldusega olid mõlemad äärmiselt rahul.
Väikelaste vanemate heitlik igapäevaelu võib pärssida igasuguse soovi mingit lisatööd teha. Raamatu „The Happiness Project“ („Õnne projekt“) autor Gretchen Rubin avastas, et kui ta võttis ette ja tõusis pühade ajal varakult, värvis laste toidu ära (Halloweeni ajal mustaks, sõbrapäeval punaseks) ja laotas lauale maiustused ning kaunistused, siis andis tüdrukute rõõm uut moodi hommikueine üle talle tegelikult hästi palju energiat juurde.
Saybrooki ülikooli ja Harvardi meditsiinikooli psühholoogiaprofessor Ruth Richards, üks teadlastest, kes oli ka mõiste argiloovus vermimise juures, on esile toonud veel põhjusi, miks on kasulik uuendused käsile võtta. Näiteks on tõestatud, et väljendusrikas kirjutamine parandab immuunsüsteemi ja eakamad inimesed, kes mõtlevad innovaatilisemalt, tulevad paremini toime vananemise ja haigustega. Loomingulise käitumismustri omaksvõtmine muudab meid paindlikumaks, teadlikumaks, tähelepanelikumaks, koostööaltimaks ja julgemaks.
Loovus pakub võimalusi ajaga kaasas käia. „See muudab teid vastupidavamaks – te suudate paremini tajuda käesolevat hetke, kuid ka maailma enda ümber,“ ütleb Richards.
Ivcevici uurimus toetab Richardsi ideed: üliõpilased, kes tegelesid argiloovusega, tundsid palju enam heaolutunnet ja sisemist arengut kui need, kes sellega ei tegelenud. Ühel päeval märkas vanglaülem Byron Garcia Filipiinidel Cebu maakonna kinnipidamis- ja rehabilitatsioonikeskuses salka oranžides vanglariietes kinnipeetavaid õues – see värvimäng intrigeeris teda. Kuna ta oli niikuinii tahtnud käivitada igapäevast ühetunnist võimlemisprogrammi, asus ta ise juhendama kinnipeetavate disko- ja popmuusikaseadetel põhinevaid tantsukavasid (kusjuures nende seal oli ka palju vägivaldsete mõrvade sooritamise eest süüdi mõistetuid). Vangide Michael Jacksoni „Thrilleri“ tõlgendus jõudis YouTube’i kaudu üle okastraataia ja levis üle kogu maailma.
Pärast Jacksoni surma harjutas 1500 vangi üheksa tundi järjest loo „Dangerous“ järgi seatud kava, mis oli just selline austusavaldus, mida fännid ootasid – siiras rõõmu ja vabaduse väljendus. See ei aidanud neil vanglast välja saada, aga kindlasti aitas see neil kuskile jõuda.
Üks kaunis päev
Olgu siin toodud mõned head ja läbiproovitud näpunäited, kuidas oma rutiini uuendusi sisse tuua.
Kirjuta
Loovusguru Julia Cameron usub vabasse (enesetsensuurita) kirjutamisse, kuni on täidetud kolm lehekülge. Nii saate pealetükkivatest muremõtetest lahti ja mõtted lähevad liikuma.
Suhte värskendamine
Lähenege loovalt armastusele: kui partner teid pahandab või ärritab, reageerige vastupidiselt tavalisele. Tulemus võib teid meeldivalt üllatada.
Katkestage mõtted, mis teil igapäevaselt peas ketravad
Minge tööle uut teed mööda ja üllatage oma aju, sundides teda loobuma autopiloodil töötamast.
Ärge võistelge, vaid tehke koostööd
Lööge kampa töökaaslasega, kes täiendab teie oskusi: kui olete üksikasjadele keskendunud inimene, siis leidke suure pildi nägija ja vastupidi.
Unistage suurelt
Kaugele suunatud mõtted kannustavad loovust psühholoogiliselt. Mõelge näiteks mõne uue toote loomisele Balil ja teie tajuvõime kasvab hüppeliselt.
Otsige inspiratsiooni
Minge muuseumi või istuge mõni minut kaunis hoones või pargis. Proovige märgata kõiki ümbritsevaid esteetiliselt meeldivaid üksikasju.
Saavutage edu
Võtke käsile suuri projekte. Viivitamine ei toida loovust, mida iganes edasilükkajad ise ka ei ütleks.
Kasutage sinist
Kasutage oma töökohas sinist värvi. Uurimus on näidanud, et sinine ümbrus suurendab loovust.
Tundke kirglikku huvi
Loomingulistel inimestel on sageli mõni hobi. Näiteks neil, kes mängivad mõnda pilli, on parem assotsiatiivne mõtlemine. Nii et pühkige tolm oma vanalt kitarrilt või margikogult.
Lükake otsustamine järgmisesse päeva
Mõelge mõnele keerulisele probleemile, millele te lahendust otsite, enne voodisse minekut. REM-uni suurendab probleemide loomingulise lahendamise võimalust ja õige vastus võib teil juba ärgates käes olla.
Psychology Today 2009. aasta novembrinumbrist tõlkinud Iiri Sirk (originaalpealkiri „Everyday Creativity“). Autoriõigused 2013. Sussex Publishers LLC, levitaja Tribune Media Services. Materjali kopeerimine ja levitamine keelatud.