Kontrollifriiklus on kõige mõttetum tegevus

Millised on juhi võimalused olla väga piiratud ressurssidega mängides siiski unistuste tööandja, sellest räägib 2020. aasta Unistuste Tööandja konkursil finaali jõudnud Keskkonnaagentuuri juht Taimar Ala. Küsis Urmas Kamdron.

Millega Keskkonnaagentuur tegeleb?

Tegemist on asutusega, kus kokku on saanud valdkonnad, mida hoitakse sageli veel paljudes teistes riikides n-ö eri majades. Mõni aasta tagasi liideti kokku mitu asutust – nõnda on meil ühe katuse all nii hüdroloogia, meteoroloogia, looduskeskkonna seisundi ja keskkonnakoormuse hindamine kui ka põhitegevust toetav infotehnoloogia. Rõhutan meie asutuse suurt potentsiaali, sest keskkond on terviklik süsteem ja sellises vormis (ehkki ametkondlikult ebaharilikus) on loodud suurepärased tingimused, et näha ja hinnata seda kui tervikut. Sarnaseid asutusi on ainult kolm – Eestis, Lätis ja Sloveenias.

Miks need ametid Eestis liideti?

Ma olen seda endamisi mõelnud, et kas need inimesed, kes toona selle otsuse tegid, olid tõesti nii targad. Tean, et nad on targad inimesed, aga arvan, et see juhtus neil kogemata. Vähemalt mul võttis kogu sellele moodustisele ühise eesmärgi ja teeraja leidmine hea jupi aega. Pigem oli vaja luua säästupakett, mille saavutamise lihtsaim tee on mõningate inimkadudega liitmistehe.

Esimesed kolm kuud siin läksid väga kiiresti: hoidsin fookust inimeste lepitamisel ja varasemate kriiside likvideerimisel ja sellega tööd jagus.

Kuidas te agentuuri sattusite?

Kui aus olla, siis enne siia tulekut kaalusin hoopis Eestist ära minemist. Otsustamiseks anti mulle mõni päev. Olin varem töötanud keskkonnaametis, keskkonnaministeeriumis ja teinud koostööd selle majaga, kuid mul ei olnud ikkagi täpset arusaama, mida siin üldse tehakse. Esimesed kolm kuud siin läksid väga kiiresti: hoidsin fookust inimeste lepitamisel ja varasemate kriiside likvideerimisel ja sellega tööd jagus. Kuna kaks põhivaldkonda olid igas mõttes väga selgelt erinevad, siis mingi hetk tabasin ennast mõttelt, et pagan, olen võtnud ühe palga eest kaks töökohta. Nüüd võin julgelt väita, et naudin seda.

Mis on agentuuri eesmärk?

Meil jätkub tööd kõigile. Igaühel on siin oma selge roll ja kõigi ühiseks rolliks on teenida ühiskonda. Meie eesmärk on teha selgeks, milline on keskkonnaseisund. Kas see on muutunud? Kuidas ja miks see on muutunud? Kas me oleme seda parandanud ja kas meid on sel teel saatnud edu või mitte? Eesmärk on anda aus ja objektiivne ning teadmispõhine hinnang keskkonnaseisundi hoidmiseks või parandamiseks mõeldud meetmetele. Meie asi on pakkuda selget ja sõltumatut informatsiooni ning see, mis sellega edasi tehakse, on juba tarbija otsustada. Näiteks metsa ja selle juurdekasvu hinnang on peavoolumeedias väga aktuaalne teema, mis tekitab arusaadavalt emotsioone, ent ka nende taustale tasub võtta faktipõhine teave. Meilt just seda saab.

Praegu on kõigi meie jaoks väga aktuaalne üleminek ökosüsteemsele ja keskkonda terviklikuna nägevale käsitlusele. Selle juures on meie mõte ja taustaeesmärk see, et me ei tee ega tooda midagi ainult enese huvide rahuldamiseks, vaid teeme ikka seda, mis on kellegi-millegi jaoks tõesti vajalik. Me kasutame rahva raha – sellest tuleb luua väärtus, saada tulemus ning anda see tagasi ühiskonnale. Samuti peame olema nähtaval sõna otseses mõttes. Keskkonnateema on väga popp, nii et meedias on sellega seoses palju kuulsuse otsijaid ja eksitava info levitajatest suunamudijaid. Inimesed loevad ja usuvad seda, mis on neile soovitud kujul või veenvalt esitatud, sageli ka valet. Meie roll on kogu tiimiga anda õiget ja neutraalset infot.

Mis ajast pärineb teie huvi keskkonnateemade vastu?

Mul juhtus keskkoolis olema tohutult hea bioloogiaõpetaja – oli küll raske, aga ta tegi meile asjad lõpuni selgeks. Tajusin juba siis, et keskkonna hoidmine on osa meie igapäevast ja sellega peame arvestama. Inimeste teadlikkus tuleb viia tasemele, kus n-ö keskkonnaasi saab tehtud kõige muu käigus ja suuri sõnu pruukimata. Eesti looduskeskkond on tegelikult väga heas seisundis. Kui sõidad pisut ringi ja näed, mis mujal toimub, siis tunned rõõmu selle üle, mis meil on. Minu eesmärk on püsida keskteel, mitte kalduda äärmustesse – ma ei taha ega saa olla töösturi või puukallistaja poolel.

Millised muudatused teie agentuuri juhtimises sisse viisite?

Avatuse. Hämaras toas vaikselt oma asja pusserdamine võib mingi maani olla tore, aga ei vii edasi. Meie kaunis maja oli suhteliselt kinnine kogukond – maja oli hall, ilm oli hall, kardin oli pigem ees –, ehkki selle juures tehti kenasti oma asja: koondati keskkonnainfot, pandi kokku andmepakette ning saadeti välismaale. Minu esimesed soovid olid: kardinad eest, valgus ruumidesse, uksed lahti ja suhtlus käima. Me teenime siin majas ühiskonda ehk inimesi.

Kuidas me eristume? Julgen väita, et kui meie tiimiga liitub uus liige, siis ta mõistab väga kiiresti, et see pole koht, kus aega parajaks teha. Sa pead oma valdkonda tundma ja armastama. Siin töötavad oma ala fännid. Ma pole sellist pühendumust kogu oma karjääri jooksul näinud. Minu sõnu kinnitab ka Instari läbi viidud töötaja pühendumuse uuring, kus meil oli esimene koht.

Kui meie tiimiga liitub uus liige, siis ta mõistab väga kiiresti, et see pole koht, kus aega parajaks teha.

Milliste proovikividega on tulnud tegeleda?

Tulin agentuuri 2015. aasta jõulude ajal ja pidin kohe rinda pistma palga teemaga. Personalijuht tuli ühel korral minu juurde ja ütles, et meil on probleem – mitmekümne inimese palk on alla alampalga ja raha kohustuslikuks palgatõusuks meil ei ole. Mul polnud palju valikuid ja hakkasin inimestega suhtlema ning uurima, kuidas edasi minna. Nad olid uskumatult vastutulelikud ja ütlesid, et ei ole midagi, tööd ju jätkub ja kui ikka tulevikus palgatõus tuleb, siis saame kenasti hakkama. Selles majas on olnud palju reforme ja koondamisi – arvan, et oleme oma haldusalas kõige rohkem muudatusi läbi elanud asutus. Tööd alustades oli meeskonnal pidev hirm järgmiste liitmiste ja koondamiste ees. Arusaadavalt on raske tööd teha, kui valitseb ebakindlus, et võib-olla ollakse juba homme tööotsijate grupis. Selle pinge leevendamine oli minu esimene proovikivi.

Milline inimene te juhina olete?

Mina ei pea ennast kaugeltki ideaalseks inimeseks. Kõik sõltub nendest, kes on sinu ümber, kes aitavad sul asju selgeks mõelda, sõnumit vormida ja viia teisteni. Mul on kolleege, kellega ma ei peagi rääkima, vaid me mõistame üksteist ilma suure jututa.

Minu lapsepõlve kodukord oli väga täpne. Vanaisa ütles mulle kord, et käi koolis, õpi ja saad suurena direktoriks. Ma tegin just nii ja saingi. Kahjuks ei öelnud ta enne siitilmast lahkumist mulle, mida ma edasi peaksin tegema. Sestap tasub vahel mõelda rohkem kui samm ette ja küsida targematelt nõu enne kui hilja.

Sõnumite edastamises olen seda meelt, et tänapäeval võid sa seda asja mõistetavuseks küll veidi illustreerida, aga valetamine pole ilus. Lausvaled ei mahu mulle üldse pähe. Ka keskkonnapoliitikas aegade algusest teada-tuntud command and control põhimõte ei käi minuga kaasas. Kontrollifriiklus on kõige mõttetum tegevus. Vigade parandamine ei tööta, kohe tuleb teha asi oma parima usu ja võimaluste alusel. Ma pean oma inimesi usaldama. Minu jaoks tekib usaldus tegudega. Ma ei pea kedagi eos pätiks, aga usaldust tuleb ehitada ajaga.

Teine teema on sekkumine kolleegide töösse. Või mis veel hullem, ise asjade teiste eest ära tegemine – see on suurim viga. Isegi kui ma tahaks haarata ohjad ja ise teha, siis ma pean oma tiimi eksperte endast targemaks.

Minu jaoks on hästi oluline, et inimene sooviks ise võtta vastutuse. Ma hindan seda ja annan peaaegu alati selleks võimaluse ja tegutsemisruumi. Ma ei salli koosolekuid koosoleku tegemise pärast. Kokku tuleb saada selleks, et midagi kiiresti ära arutada ja ennast tööle fokuseerida. Kui on vaja infot vahetada, siis korra kuus võtame kogu maja rahva kokku, ma vastan küsimustele ja jagan infot. Inimesed väärivad teadmist, mis taustal toimub ja organisatsiooni tulevikku puudutab.

Kui keegi paneb sotsmeediasse puhkusepildi ja kirjutab alla kaugtöö, siis see tekitab intriige ja on eksitav avalik info.

Minu arvates ei pea meie riik ega riigitöö olema säästuprojekt, hea töö väärib head tasu. Miks peaks riigitööd alla omahinna tegema? Samas hipsterilinnakut ja iglusauna me Keskkonnaagentuuris ei paku. Meie tiimis on hästi tähtis aru saada, miks sa oma tööd teed. Mis on see tulemus, mille nimel sa siin tegutsed. Kui see on sul hägune, siis ma aitan sul su miks-küsimuse lahti mõtestada. Esmalt on vaja aru saada, mida sa toodad; teiseks, kes seda vajab, ja kolmandaks, kas info jõuab saajani.

Inimesi on meilt ka ära läinud, kui nad on endas selgusele jõudnud, et see suund pole nende tulevik. Üks mees sai hiljem miljonäriks. Ma teen kõik selleks, et sa siin olles õpiks oma loodud väärtust edastama – mis mõte on toota vääriskive pimedasse kappi seisma? Me toetame inimesi, et nad oleks paremad esinejad ja selgitajad.

Kaugtöö ja paindlikkus – need on need, mis meil kõrgelt hinnas. Samas oleme selgelt öelnud, et ära kuritarvita kaugtöö võimalust. Kui oled haige, siis ütle, et oled haige. Kui pead keset päeva minema arsti juurde, siis mine. Kui keegi paneb sotsmeediasse puhkusepildi ja kirjutab alla kaugtöö, siis see tekitab intriige ja on eksitav info. Nimetame asju ikka õigete nimedega.

Mind huvitab tulemus: ma olen andnud sulle tegutsemise ruumi, ma ei kuula sind üle; kui vajad vahendeid, siis aitan.

Millisena näete oma tulevikku agentuuris?

Ma lasen sageli elul ennast juhtida. Inimeseks olemine on ütlemata suur privileeg – ka juhina on sul ju tunded ja emotsioonid. Kuna meile antud aeg inimesena on nõnda üürike, siis proovin ikka teha seda, mida naudin, ja naudin seda, mida teen.

Näib, et mida kõrgem riigitöötaja olen olnud, seda vähem olen lipsu kandnud. Mul oli väikeametnikuna unistus saada keskkonnaministriks… kuniks olin seda elu natuke lähemalt näinud. Siis mõistsin, et las see nüüd olla.

Sunnin end aususele iseenda vastu – kui saabub päev, kui mu töö ei paku mulle midagi, siis pean minema ja laskma parematel tulla. Toolist ei tohi jääda kinni hoidma.

—————————-

Mõtted teistele juhtidele

1. Ma ei taha öelda, et reeglid on nõrkadele, aga ärge reeglitesse ära uppuge.

2. Aita oma inimestel leida tegevuse mõte ja nad on sulle igavesti tänulikud.

3. Paindlikkus: anna inimestele ruumi ise tegutseda ja eksida.

4. Isegi kui sa arvad, et tead kõigest kõike, siis tea, et on paremaid – vaiki ja lase inimestel ise mõistmisteni jõuda.

5. Meie edukuse indikaatorid: sa pead olema mõjus, tõhus, looma rahulolu nii teenuse saajas kui iseendas.

—————

Taimar Ala

Lõpetanud Tartu Ülikooli Türi kolledži keskkonnateaduste erialal. TÜ keskkonnatehnoloogia magister, Tallinna tehnikaülikooli tehnikateaduste magister (hajaenergeetika, 2019).

Töötanud keskkonnavaldkondade spetsialistina Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuses, Keskkonnaministeeriumis büroo juhatajana, Keskkonnaametis peadirektori asetäitjana, ASi Ökosil nõukogu liikmena. 2015. aastast Keskkonnaagentuuri direktor.

Eesti alaline esindaja maailma meteoroloogia organisatsioonis, valitsustevahelises kliimapaneelis, Eesti ELi eesistumisel kõrbestumisvastase võitluse konventsiooni (UNCCD) töörühma juht.

Vabatahtlik merepäästja, Tallinn SARi liige, osaleb rahvajooksudel ning jahindustegevuses.