1. märts 2016 · 2 min· Uuendatud 1. juuni 2026

„MacGyverist“ tekkinud huvi viis Marti Tuti bioetanooli tootmist uuriva doktoritööni

Veel samal teemal:

Autor

Visionest Institute Loe rohkem sellelt autorilt

Eesti Maaülikooli (EMÜ) teadlane Marti Tutt kaitses mullu edukalt doktoritöö, mis analüüsis biomassist bioetanooli tootmise potentsiaali Eestis. Uudse tulemuse ehk lämmastiklõhkamismeetodini jõudis ta koostöös EMÜ tehnikainstituudi uurimisrühmaga, mis tegeleb lignotselluloossest biomassist ja mikrovetikatest biokütuste tootmismetoodika arendamisega. Noore doktori sõnul tekkis tal huvi keemia, füüsika ja erinevate katsete tegemise vastu lapsepõlves ning osaliselt oli selle põhjus […]

Eesti Maaülikooli (EMÜ) teadlane Marti Tutt kaitses mullu edukalt doktoritöö, mis analüüsis biomassist bioetanooli tootmise potentsiaali Eestis. Uudse tulemuse ehk lämmastiklõhkamismeetodini jõudis ta koostöös EMÜ tehnikainstituudi uurimisrühmaga, mis tegeleb lignotselluloossest biomassist ja mikrovetikatest biokütuste tootmismetoodika arendamisega.

Noore doktori sõnul tekkis tal huvi keemia, füüsika ja erinevate katsete tegemise vastu lapsepõlves ning osaliselt oli selle põhjus USA teleseriaalis „MacGyver“. Reaalainetest juba koolis huvitunud teadlane jõudis doktoritöö kaitsmiseni 29-aastaselt.

Doktoritöö „Lignotselluloosse biomassi biokeemilist koostist mõjutavad tegurid ning biokeemilise koostise mõju eeltöötlusmeetodi valikule ja bioetanooli tootlikkusele“ eesmärk oli analüüsida biomassist bioetanooli tootmise potentsiaali Eestis ning leida selleks sobivaim eeltöötlusmeetod.

Teadustöö tulemuste järgi on Eesti oludes suurima bioetanooli tootlikkusega nisupõhk, kiukanep, Amuuri siidpööris ja poollooduslikelt rohumaadelt kogutud biomass. Sellest toormest oleks Eestis võimalik toota aastas ligikaudu 150 000 tonni bioetanooli, mis võiks asendada hinnanguliselt 40% bensiini tarbimisest või kuni 11% üldisest vedelkütuste tarbimisest Eesti transpordisektoris.

Kõrgeima efektiivsusega eeltöötlusmeetodiks osutus aurlõhkamine temperatuuril 200°C. Kuid selleks, et saavutada bioetanooli suurem tootlikkus ka madalamatel temperatuuridel, arendas Tutt doktoritöö käigus välja uudse biomassi eeltöötlusmeetodi – lämmastiklõhkamismeetod biomassi rakustruktuuri lõhkumiseks. Meetod sobib kasutamiseks olukordades, kus materjali või tehnoloogiliste piirangute tõttu ei saa biomassi töötlemiseks kasutada kõrgeid temperatuure.

Tutt osales Rapla Ühisgümnaasiumis (mille ta lõpetas 2004) õppimise ajal erinevatel aineolümpiaadidel, lisaks huvitasid teda ajalugu ja sport. „Reaalainetest pakkus keskkoolis tegelikult kõige rohkem huvi matemaatika, aga Tartu Ülikooli astudes tundus edaspidi ainult matemaatikaga tegelemine liiga kuiv ja ühekülgne. Keemia on selles osas palju mitmekülgsem ja praktilisem, kuna saab tegeleda väga erinevate probleemidega,“ rääkis ta.

„Perekonnas sama eriala inimesi ei ole, samuti ei saaks öelda, et keemiaõpetaja oleks olnud ägedam kui matemaatika- või füüsikaõpetajad, seega sealt otsest mõjutamist keemia ja bioenergeetika kasuks ei olnud.“

Bakalaureuse- ja magistritöö tegi Marti keskkonnakeemia suunal, kuid taastuvenergia ja biokütuste vastu oli huvi juba varem. „Lihtsalt sel hetkel ei olnud mul Tartu Ülikoolis võimalik lõputööd biokütuste teemal teha. Pärast Tartu Ülikooli lõpetamist sattusin tööle Eesti Maaülikooli, kus parasjagu loodi kütuselaborit ning sealt edasi oli biokütuste teemal doktorantuuri astumine juba loogiline jätk. Doktoritöö teema võimaldas edukalt ära kasutada varasemaid keemiateadmisi, sest bioetanooli tootmises ongi väga suur osa biokeemial ja mikrobioloogial.“

14. veebruaril 30-aastaseks saanud Tutt töötab igapäevaselt energiaettevõtte Adven Eesti energialahenduste arendusspetsialistina.

Märksõnad

#Eesti Maaülikool #Marti Tutt #Adven #Rapla Ühisgümnaasium

Jaga

„MacGyverist“ tekkinud huvi viis Marti Tuti bioetanooli tootmist uuriva doktoritööni

Uued lood otse postkasti