Miks emad puhkust ei võta?

HUMOORIKAS RAVIMIREKLAAMI REPLIIK „Emad puhkust ei võta“ on äratuntav reaalsus kõikidele emadele.
Väikese ilmakodaniku kasvatamine on täiskohaga töö. Ja seda ilma lõunapausideta. Siiski näeme enda ümber palju noori emasid, kes ehitavad ka karjääri. Minu isiklikud eeskujud on näiteks kuue lapse ema haridusminister Mailis Reps, Jobbaticali tegevjuht Karoli Hindriks ja Nevercode’i tegevjuht Triin Kask. Nemad panevad mind ka paratamatult mõtlema, mis üleüldse motiveerib noori emasid (osaliselt või täistuuridel) töötama.

Kõige ilmsem põhjus seisneb lisasissetuleku teenimise võimaluses. Töökultuur ja- iseloom on muutunud ning noored vanemad saavad ettevõttesse panustada just endale sobival viisil. Eesti seaduste järgi võib vanemahüvitise saamise ajal vanem töötada või saada töötasu, ilma et see mõjutaks hüvitist, kui brutotulu jääb alla hüvitise määra ehk 390 eurot kuus. Nii võib edukalt väikelapse kõrvalt tulu teenida näiteks vabakutseline tõlkija, kes teeb oma töötunnid täis lapse uinakute ajal. Või näiteks osavate näppudega ema, kes valmistas oma lapsele mänguasju ning on selle nüüd äriks muutnud.

Teiseks võimaldavad nimetatud muutused lapsepuhkusele jääjatel hoida ennast ettevõtte tegemistega kursis. Eriti eesrindlikud on iduettevõtted, mis on loonud lapsesõbraliku keskkonna, on see siis mängunurk kontoris, luba võtta lapsed töökohtumistele või koosolekute pidamine vabas õhus (lapsevankriga jalutades). Muidugi oleneb see ettevõtte ja koosoleku iseloomust, aga näiteks mobiilitarkvara testimisele keskendunud ettevõttes Nevercode on jalutamiskoosolekud probleemide lahendamisel ja uute ideede genereerimisel ennast vägagi tõestanud.

Noortel vanematel on kujunenud välja teistsugune elurütm, mistõttu sõpradega suhtlemine ja mitmed põnevad tegevused on lükatud kaugemasse tulevikku. Variant on teiste noorte emadega maailma asju arutada, kuid tihti piirduvad need jutud laste edusammude võrdlemisega. Kohtumised kolleegidega sunnivad peeglisse vaatama ning kodudressist välja pugema. Tööelul kätt pulsil hoides ning võrdväärsete vestluspartneritega vesteldes ei kao julgus ühel hetkel tööturule naastes täisvõimsusel edasi minna. Sa tead, millises olukorras on ettevõte, kuhu poole püüeldakse ning millised on uued lähenemised. Ehk võiks kõik tööandjad vanemapuhkusele jäänud inimesi kord kuus või kvartalis päevakohastest protsessidest ja suundadest teavitada, et hiljem oleks sisseelamine sujuvam?

Karjääri tegemine noore emana on suur proovikivi, ent kindlasti võimalik. Karoli Hindriksi motivatsiooniks on mõju ühiskonnale. Ta tunnistab, et on maailma muutmisest sõltuvuses: „Kui sa tunned, et sinust sõltub siin maailmas midagi, ja sa oled korra midagi tähendusrikast läbi teinud, siis ei suuda sa enam vähemaga leppida.” Inimesed on mõistnud aja väärtust ja ei soovi tööle n-ö mutriks minna. Selleks et avaldada ühiskonnale positiivset mõju, ollaksegi nõus pere ja laste kõrvalt topelt pingutama.

Ta rõhutab veel, et ettevõtte rajamine väikse lapse kõrvalt oli üks raskemaid aastaid tema elus, aga samas ka üks põnevamaid. „Kui oled valinud endale tee, siis tuleb lihtsalt edasi minna!” Ka Nevercode’i asutaja, kolme lapse ema Triin Kask tunnistab, et laste kõrvalt ettevõtte rajamine oli pingerikas, aga lapsed on alati mõistnud ema tegemiste olulisust ning tunnevad uhkust tema üle: „Lapsed on minu tugi ja mida rohkem neid on, seda kindlam on seljatagune.”

Kindlasti ei ole laste kõrvalt töötamine endastmõistetav ja igaüks saab ise otsustada, kas see talle sobib. Selline elukorraldus nõuab teadlikku otsust näha takistuste asemel võimalusi. Lapse kõrvalt aja ning energia leidmine, samuti logistika korraldamine võib olla keeruline, kuid sunnib samas lapsevanemat olema nutikam ning leidma
lahendusi. Lisaks aitab see hoida vaimu teravana, mis annab muu hulgas enesekindlust pärast vanemapuhkust täisajaga tööle naasta.

Ja mis peamine – kuigi lapsed võivad elu keerulisemaks muuta, on nad oma emale või isale hindamatu tugisüsteem, mis aitab saada üle igast mäest.