
Psühholoogilise turvalisuse müüdid
Veel samal teemal:
Psühholoogiline turvalisus on ärieduga otseselt seotud, ütleb Katri Delimoge, ja toob ühtlasi välja müüdid, mis selles vallas levivad.
„Personaliosakond saatis mulle täna koolituskutse – psühholoogiliselt turvalise töökeskkonna loomise teemal. Mis jama see veel on?! Ja huvitav, miks nad mulle selle saatsid?!” hüüab juht, jääb siis hetkeks mõttesse ja nendib kulmu kortsutades: „Ah, ma olen kuulnud, et see on niikuinii mingi roosa ja pehme asi. Mul pole aega raisata – äri vajab juhtimist ja eesmärgid saavutamist! Pealegi, mis turvalisusest me siin üldse rääkida saame, kui me elame maailmas, kus igaüks peab võitlema ellujäämise eest?!”
Psühholoogiline turvalisus ja/või ärimaailm
Psühholoogilise turvalisuse kontseptsiooni ema, Harvard Business Schooli professor Amy Edmondson on selle imelihtsalt kokku võtnud järgmiselt: psühholoogiline turvalisus on uskumus, mis väljendub reaalses elus nii, et mitte kedagi ei karistata, alandata ega naeruvääristata küsimuste või ideede esitamise, murede jagamise ja vigade eest. See omakorda päädib sellega, et nii tiimid, inimesed tiimides kui ka organisatsioonid on valmis enam katsetama, riske võtma ning selle tulemina muutuma-arenema.

Kõlab igati hästi, eks ole? Miks aga pannakse tihtipeale psühholoogiline turvalisus sinna „tore-küll-aga-mitte-hädavajalik“ ning äriga mitteseotud asjade hulka? Sest linna peal räägitakse müüte, mida on tagumine aeg murdma hakata.
Siin on viis levinud psühholoogilise turvalisusega seotud müüti. Ühtlasi tuleb siit selge arusaam, miks psühholoogilise turvalisuse ja ärimaailma vahele käib igal juhul ikka üks priske „ja”.
Esimene müüt: psühholoogiline turvalisus tähendab seda, et ma olen lihtsalt kena inimene
Ei, psühholoogiline turvalisus on oskus olla konstruktiivselt hea. See tähendab, et psühholoogiliselt turvalises keskkonnas räägitakse avatult ja ausalt lisaks kõigele heale ka ebamugavatest ja rasketest teemadest. Küll aga on siin pearõhk sellel, kuidas seda tehakse. Nimelt ollakse seejuures lahendustele orienteeritud, toetav ja lugupidav. Alati.
Teine müüt: psühholoogiline turvalisus on sama asi nagu töökoha garantii
Taas vale puha, sest psühholoogiline turvalisus on töökeskkonna sisekliima nüüd ja praegu. Sellel pole mingisugust seost lubadustega kindlustada kellelegi töö igavesest ajast igavesti. Reaalsuskontroll: sellist asja ei saagi lubada ega ka teiselt eeldada!
Kolmas müüt: psühholoogiline turvalisus tähendab tulemusega seotud standardite alandamist
Tihtipeale usutakse, et psühholoogiline turvalisus ja suurepärased töötulemused on polaarvastandid, ent see ei vasta tõele. Pigem on hoopis nii, et kui tööstandardid on madalad ja madal on ka psühholoogiline turvalisus, siis päädib see apaatsusega. Kui tööstandardid on kõrged, aga psühholoogiline turvalisus on madal, tekitab see ärevust. Kui tööstandardid on madalad ja psühholoogiline turvalisus on kõrge, siis istume mugavustsoonis. Seega on oluline tagada õige tasakaal kõrgete tööstandardite (sh selged eesmärgid ja mõõdikud) ning psühholoogilise turvalisuse vahel. See on just see pinnas, kus toimub õppimine ning kasv.
Neljas müüt: psühholoogiline turvalisus on isikuomadus
Jällegi müüt, sest, nagu juba sai välja toodud, on see loodud töökeskkonna sisekliima, mis ei ole mingisuguse suvalise protsessi tulem. See kas on või seda ei ole olemas liidri teadvustatud tegevuse või tegematuse tulemina, sest just tema on see, kes loob selle tarvis teatud nõuded ja keskkonna.
Viies müüt: psühholoogiline turvalisus on ühekordne projekt
Teadvustatud psühholoogiliselt turvalise töökeskkonna loomisel on kahtlemata alguskuupäev, aga sel puudub lõpukuupäev. See on järjekindel protsess, mis vajab pidevat tähelepanu, panustamist ning kinnistamist. Regulaarne avatud kommunikatsioon ja kõigi asjaosaliste soov õppida ning kasvada on hädavajalikud psühholoogiliselt turvalise töökeskkonna loomiseks ja säilitamiseks.
Psühholoogiline turvalisus – kas see on siis ikka „tore-küll-aga-mitte-hädavajalik“?
Kas psühholoogiline turvalisus on siis miski, mis on tore, aga mida pole eriti vaja? Eks mõtlegi siin täiesti müüdivabalt läbi, kas kasv, õppimine, paremaks saamine, tugev koostöö on sulle, su meeskonnale ja organisatsioonile olulised. Just siia ongi see tõetera maetud.