Siil ei olegi udus!

Ütled siil, mõtled siil udus. Vaat, kuidas võib üks vana multifilm ühe looma elu ära rikkuda! Kuidas see tosserdav okkaline loomake aga hoopis ülima edukusega on seotud, sellest kirjutab Katri Delimoge.

Mina kasvasin üles 1980. aastail koos legendaarseks saanud Sojuzmultfilmiga „Siil udus“, kus kajastatakse läbivalt üsna masendavates toonides siilikese seiklus- ja udurikast teekonda karukese juurde, et koos teed juua ning tähistaevast imetleda. No ja siis hiljem sündis sellestsamast multifilmist ajendatuna käibefraas, et „ah, mis temast ikka tahta – ta on ju nagu siil udus“, mis viitas hajameelsele, ringiekslevale ning teatud kontekstis ka mitte just kõige teravamale pliiatsile. Ja küll oli suur mu üllatus, kui nüüd kolm dekaadi hiljem on selgunud, et pole see siilike midagi nii udus ega udune. Vastupidi, see väike okkaline loomake on hoopiski edukuse kontseptsiooni muusa.

Elasid kord rebane ja siil

Filosoof Isaiah Berlini tuntud essee „Siil ja rebane“ baseerub Vana-Kreeka luuletaja-rändlauliku Archilochuse mõistujutul, mille kohaselt „rebane teab palju asju, aga siil teab üht tähtsat asja“. Mis sellel üldse edukusega pistmist on, eks? Veidi kannatust – kohe varsti jõuan asja tuumani. Ühesõnaga, lugu järgmine: rebane on ju teatavasti kaval loom, kes on võimeline sepitsema igati keerulisi strateegiaid ja sealhulgas seda, kuidas siili parimal moel rünnata. Päevast päeva tiirutab ta siili uru ümber, et leida rünnakuks just see kõige õigem hetk. Kiire ja salakavala loomana ei ole justkui kahtlustki, et rebast saadab selles loos edu! Siil aga teisalt on korratum loomake, kes elab ringi paterdades oma lihtsat elu ja teeb oma igapäevaseid toimetusi, otsides lõunaeineks kõhukinnitust ning hoolitsedes kodu eest.

Ühel järjekordsel päeval varitseb rebane siili täielikus vaikuses tee ristumispunktis ja siil satub oma tavapäraseid toimetusi tehes otse rebase rajale. „Nüüd sa oled mul käes!“ mõtleb rebane võidukalt. Ta teeb hüppe ja alustab kiire rünnakumanöövriga. Väike siilike, kes ohtu tajub, heidab pilgu üles ja mõtleb: „No jälle sama jama! Kas ta siis kunagi ei õpi?“ Ta tõmbab end väikesesse okkalisse kerra ja on rebase jaoks valmis. Nähes siili kaitsetaktikat, rebane taganeb, põgeneb tagasi metsa ja hakkab uut rünnakuplaani hauduma. Ja iga jumala päev käib rebase ning siili vahel sama tants ja trall, millest siil väljub rebase kavalusele vaatamata alati võitjana.

Berlin jagab oma kirjutises inimesed kahte leeri: rebasteks ja siilideks. Rebase tüpaaž ajab samaaegselt mitut asja ja näeb maailma kogu selle keerukuses, suutmata kunagi luua oma mõtteis üldist kontseptsiooni või visiooni. Siili tüpaaž suudab seevastu suurepäraselt kogu maailma keerukuse lihtsustada ühte kergesti mõistetavasse kontseptsiooni, mis kõike ühildab ja juhib. Ükskõik kui keerukas ka maailm poleks, suudab ta kõik probleemid ja dilemmad viia ühte siililikult lihtsasse ideesse. Freud ja alateadvus, Darwin ja looduslik valik, Einstein ja relatiivsusteooria – need vägevad mehed olid kõik n-ö siilid, sest nad võtsid keerulise maailma ja muutsid selle lihtsaks, mõistetavaks ning kõigi jaoks käegakatsutavaks.

Kolmeringiline siili kontseptsioon

Siili kontseptsiooni kui edukuse mudeli loojaks on Jim Collins, USA liidritemaatika õpetaja, kes on juba veerand sajandit oma elust pühendanud uurimusele, miks mõned organisatsioonid on edukad, samas kui teised ei küündigi kunagi tubli koolipoisi heast edasi. Aga tänases ühiskonnas ei ole HEA enam piisavalt hea, sest nüüd on ainuvõimalus edukas olla vaid nii, et sa oled suurepärane ja veel natukene pealegi – nii organisatsiooni kui indiviidina.

Suurepärasuse valemiks olev siili kontseptsioon on oma olemuselt tegelikult lihtne ja põhineb nende kolme ringi ristumiskohtade täielikul mõistmisel:

Samuti võid sa olla parim milleski sellises, millega sa igapäevaselt seotud pole. Siili kontseptsiooni eesmärk on omada arusaama sellest, milles sa saad parim olla. Oluline on ka aduda, et kui ka miski on olnud sinu põhitegevusala juba x-aega, siis ei tähenda see automaatselt kohe seda, et sa selles maailma parim oled. Ning kui sa ei ole oma põhitegevuses parim, siis ei saa see olla ka sinu siili kontseptsiooni baasiks. See kontseptsioon ei põhine üksnes konkreetsel pädevusel, vaid pigem potentsiaalil. Jah, sa võid olla milleski hea, indiviidina genereerida sellest sissetulekut ja organisatsioonina tagada sellest rahavood ning isegi majandusliku kasvu, kuid tõeline suurepärasus sünnib keskendumises oma potentsiaalile – sellele, milles sul on reaalne võimalus olla teistest parem, tulles välja oma mugavustsoonist ja pannes selle MISKI enda kasuks tööle. Selle oma X-faktori tuvastamiseks on võimalik rakendada mitmeid tööriistu, nt SWOT-analüüsi või kompetentsiratast.

Ettevõte uskus, et see visioon on saavutatav ja nende suureks eesmärgiks oli see visioon ka ellu viia. Mõõtmaks oma edukust loodava strateegia võtmes, muutis organisatsioon fookust kasumilt poe kohta kasumile kliendi kohta, kuna see sobis paremini nende üldise visiooniga. Selleks et nende apteegid oleksid ligipääsetavad, avas ettevõte rohkelt uusi poode, mis tähendas seda, et enam kliente sai neid külastada, mis omakorda suurendas kasumit kogu ettevõtte ulatuses.

Kui nad oleksid endiselt keskendunud kasumile poe kohta, oleks see nende jaoks tähendanud poodide arvu vähendamist ning selline lähenemine oleks osutunud vähem edukaks, sest see ei ühtinud Walgreensi strateegilise visiooniga olla oma klientidele ligipääsetavaimaks ravimipoeks.

Kõige edukamate ettevõtete najal sai tuvastatud tõsiasi, et nad rakendasid eranditult kõik üht konkreetset nimetajat: kasum x-i kohta. Uuring on näidanud, et ettevõte ei pea tegutsema üliinnovatiivses sektoris, et suurepä- raseks saada ning suurepärane olla – oluline on leida oma n-ö majanduslik nimetaja. Teisisõnu: kui sa saaksid valida vaid üheainsa kasumiteguri x kohta, mida süsteemselt aja jooksul kasvatada, siis millisel x-il oleks kõige suurem ning jätkusuutlikum mõju sinu majanduslikule mootorile?

Siia see kuld maetud ongi!

Seejärel vaata oma organisatsiooni missiooni ja visiooni: mis on selle põhiväärtused ning kuidas inimesed neid igapäevaselt oma (töö)elus rakendavad? Edukad organisatsioonid, aga ka üksikisikud, keskenduvad just neile asjadele ning tegevustele, mis nende kire sütitavad. Iva pole selles, et lihtsalt millegi vastu kirge tekitada, vaid hoopiski selles, et leida see MISKI, mis sinus päriselt ka kire lõõmama paneb.

Kui mudeli kõik kolm ringi on analüüsitud, siis tuleb vaadata, kus need teineteisega ühilduvad. Just selles ristumiskohas sinu siili kontseptsioon pesitsebki – see on sinu organisatsiooni keskne visioon, mis loodud strateegiat ka reaalselt edasi viib. See ongi suurepärasuse laegas!

Collins leiab, et organisatsioonid (ja mina leian, et sama kehtib ka inimese tasandil) on suurema tõenäosusega edukamad siis, kui nad keskenduvad vaid ühele asjale ning panustavad sellesse maksimaalselt.

Lihtsalt siililik!

Kui mõelda siililiku maailmavaate ja selle käsitluse peale, siis ehk kannab väide „lihtsuses peitub võlujõud“ arvatust tegelikult veelgi suuremat kaalu? Kas pole sageli tavapärane lihtsaid lahendusi eirata just nende lihtsuse pärast ja leiutada hoopiski ülikeerulisi, kõiksuguste kellade ja viledega alternatiive? Isegi Kalevipoeg teadis, et siilike pole miski tavapärane uduheeringas, kui ta temalt tarka nõu sai. Siilike suudab näha seda, mis on tegelikult oluline, ning kas see polegi mitte kõige mõte?

Kuigi ma pooldan looduses igati tasakaalu, on mul siiski tilluke soov: olgu rohkem siile siin taeva all.

Katri Delimoge on Directori kaasautor. Ta on HCD Services OÜ omanik, rahvusvaheliselt CIPD (Chartered Institute of Personnel and Development Londonis, Suurbritannia) kvalifitseeritud personalijuht, sertifitseeritud professionaalne coach ja koolitaja-fassilitaator.

***

Milles sa saad olla maailma parim?

(Täpselt sama oluline on enda jaoks selgeks teha ka see, milles sa ei saa olla maailma parim.) See on miski, mis on palju enamat kui lihtsalt mõni põhikompetents, sest kui sul ka on mõni, siis ei tähenda see veel sugugi, et sa selles maailma parim oled. Kahjuks!

Mis käivitab sinu majandusliku mootori?

See tähendab seda, kuidas kõige efektiivsemalt genereerida jätkusuutlikku majanduslikku seisu ning seejuures teenida ka kasumit. 1970. aastail oli näiteks USA jaemüüja Walgreensi visiooniks saada parima asukohaga ning seega kundedele kõige ligipääsetavamaks apteegiks terves maailmas.

Mis on sinu tõeliselt suureks kireks?

Mis on see, mille nimel sa hommikul, lai naeratus näol, üles tõused ning mis motiveerib sind ka veel hilistel õhtutundidel tegutsema? Millesse sinu organisatsiooni inimesed suure innukusega suhtuvad? Mis neid ettevõtte eesmärgi puhul kõige enam inspireerib? Milliseid väärtusi sa uue meeskonnaliikme värbamisel otsid?