13. jaanuar 2015 · 9 min· Uuendatud 1. juuni 2026

Slow Fix: miks on kiired lahendused elus ohtlikud, ehkki need on väga ahvatlevad

Veel samal teemal:

Autor

„Tasa sõuad, kaugele jõuad“ “We have no money, so we’ve got to think.” Ernest Rutheford Kiirtoit, kiirparandus, kiirtee – oi, kuidas me sõna kiir- armastame. Aga probleemide lahendamisel toob see tihti häda kaela. Carl Honoré raamatut „Slow Fix“ tutvustab Arno Baltin. Ehkki slow ruumi loojaid ja hoidjaid on teisigi, on seda ruumi olulisel määral kujundanud just […]

„Tasa sõuad, kaugele jõuad“

“We have no money, so we’ve got to think.” Ernest Rutheford

Kiirtoit, kiirparandus, kiirtee – oi, kuidas me sõna kiir- armastame. Aga probleemide lahendamisel toob see tihti häda kaela. Carl Honoré raamatut „Slow Fix“ tutvustab Arno Baltin.

Ehkki slow ruumi loojaid ja hoidjaid on teisigi, on seda ruumi olulisel määral kujundanud just Carl Honoré. „Tasa“ teema jõudis eestikeelse huviliseni Carl Honoré külaskäiguga Tartusse, konverentsile, mille korraldajaiks oli paradoksaalselt Fastleader, 2006. aasta septembris.

Külastuse tuules ilmus ajakirjas Director Taivo Paju intervjuu (2006) esinejaga. Süveneda sai teemasse aga juba raamatu „Kiirusta aeglaselt“ abil 2009. aastal. Ülevaateid raamatust pakkusid blogiartiklid (vt Varrak ja Raamatuvaramu).

Vahepeal (2008) ilmus autorilt inglise keeles „Under Pressure“ („Survestatud“), raamat tänapäeva kesk- ja kõrgklassi laste õlgadele laotud koormast, mis koosneb valdavalt nende vanemate ambitsioonidest ja täiuslikkuseni lihvitud arendusmasinaist.

**Möödunud aastal tuli välja „Slow Fix“**

Slow’d on eesti keelde panna ühteaegu lihtne ja keeruline. Meie keel on tiheda juurestikuga ja seostest rikas. Esimesena pähe tulevaks tõlkevasteks on aeglane, mis eesti keeles on etümoloogiliselt (üsna erandlikult) seotud sõnaga aeg. Teine võimalus on tasa („Tasa sõuad, …”), mis seostub ka vaikuse („Ole tasa“) ja tasakaaluga. J. Liivi „Lumehelbeke tasa, tasa …“ on vägev oma kujundlikkuses, hõlmates nii aeglust, sujuvust (ilu) kui ka vaikust. Seetõttu jään Taivo Paju eeskujul tasa juurde.

Millist tasaruumi ala on Carl Honoré seekord tundma õppinud? Argikõne stampideks on saanud kiiresti muutuv aeg, tänapäeva kiire elu(tempo), mille oluliseks pidepunktiks on kiirus. Kiir- on in nii söögikoha, sõidutee kui teenuse omadusena. Kõik, mida saab kähku, saab väärtust juurde – seda kassid ostaksid ja oleksid valmis peale maksma.

Kiirlaen, kiirtoit, kiirparandus, kiirus võistluses ja võitluses, kiiresti kaalust alla, kiiresti keel selgeks ja mõistust juurde, kiire kasv ja kiire kasum. Igapäevavajadused, tõkked ja tõrked „nõuavad“ kiireid lahendusi – kohe, kähku, silmapilk, viivitamatult.

Carl Honoré väidab, et tavapärane, ootuspärane ja harjumuspärane on panna probleemile kiire diagnoos, leida kiire lahendus ja teha kiirparandus. Seda kalduvust tähistab ta mitme „kurja“ sildiga: kiiruseviirus, kiirustõbi, kiirusejoovastus, kiirusesõltuvus… Need tähistused osutavad ohule.

Honoré arvates on meie maailm arenenud keeruliseks, kompleksseks ning seega pole lihtsad ka tänased probleemid. Toimivad lahendusedki peavad olema komplekssed. Taoliste probleemide puhul on aga lihtsad lahendused („teibi meetodil“, “traadiga kinni”, “plastiliiniga kokku”) kurjast.

Toonud mõne väga kalliks läinud kompleksse probleemi tõtliku parandamise näite (sh korduvalt samale rehale astunud British Petroleum, kelle viimaseks ämbriks sai Mehhiko lahe reostus 2010. aastal), esitab Honoré oma lähetusaruande maailma eri paigust, kus tasast parandamist on tõhusalt rakendatud. Iga paik näitlikustab ühtlasi vähemalt ühte tasaparandamise osist. Tasaparandust kasutangi siin järgnevalt slow fix’i vastena. Sünonüümideks sobiksid ka aeglane, tasane või tasakaalukas parandus.

Tasaparandus ei tähenda Carl Honoré mõttes lihtsalt seda, et me teeme seda hästi aeglaselt. See on hästi põhjendatud, paljude omavahel seotud koostisosadega terviklik probleemilahendamise käsitlus. Püüan seda kokkuvõtlikult lahti kirjutada.

Tasaparandamise 13 osist:

Tunnista oma vigu – kehtib eriti inimkooslustes ja võimuvertikaalis. Inimene on ekslik, sh juht. Vigade leidmist ja tunnistamist tuleb soosida, eriti range hierarhiaga organisatsioonides (näiteks sõjaväes).

Mõtle pingsalt – Albert Einsteini appi võttes: „Pühendaksin 55 minutit probleemi määratlemisele ja vaid 5 minutit lahenduse otsimisele.”

Mõtle holistiliselt – oluline on näha terviku koostisosi ja nendevahelisi seoseid. Kujundina sobib tähistaeva omaseks tegemine alguses tähekujude ja hiljem mudeldamise abil.

Mõtle kaugele ette – tänase lahenduse mõju probleemsele valdkonnale pikas ajalõigus. Ehitame täna tuumajaama – millise olukorra leiavad eest meie lapselapselapsed?

Mõtle üksikasjadele – lisaks suurele pildile on oluline iga detail. Toimiva lahenduse saamiseks tuleb neid põhjalikult tundma õppida. Pisiasju ei ole olemas.

Taga enda valmisolek – kiire reageerimisvalmidus võib olla osa tasaparandusest (me tahame, et päästemeeskond oleks tulekahju kustutamiseks valmis x minutiga). Sellise võimekuse eelduseks on aga põhjalik pikaaegne ettevalmistus.

Tee koostööd – ehkki ka üks on lahinguväljal sõdur, on suurte asjade tegemisel koostöö inimeste, ametite ja asjatundjate vahel hädavajalik.

Pea inimestega nõu (talgu korras) – info kogumine, töötlemine ja konkreetsete lahendusvõimaluste loomine on sageli just talgu korras kõige tõhusam.

Vaimusta inimesi – probleemi lahendamisse kaasatud inimesed vajavad kindlust, turvalisuse tunnet. Nad tahavad tunda oma panust mõtestatuna. Siin on abiks kindel ja hooliv liider. Ideaalset liidrit iseloomustab „emasüdamega viikingi” kujund.

Delegeeri – võimu jagamine selle koondamise asemel.

Tunne – probleemi lahendamisel tuleks empaatiaga (sisse- ja kaasaelamisega) läheneda inimestele, keda see puudutab.

Mängi – huvitavus, köitvus, võistlevus, tagasiside ja tunnustus on hea mängu ja tõhusa probleemilahenduse ühisosaks.

Edenda, püsi oma teel – komplekssel probleemil ei pruugi olla lõplikku lahendust. Leitud lahendusi tuleb kohandada pidevalt muutuva keskkonnaga ja õppida soovide ning tegelikkuse kestva vastuolu tingimustes elama.

Raamatus on igale osisele pühendatud eraldi peatükk, mis keskendub vähemalt ühele paigale maailmas, kus konkreetne tasaparandamise aspekt on hästi nähtav.

Toon siin mõned Eestiga seonduvad näited.

Meile lähim näide on seotud Skype’i arendaja Andres Kütiga. Carl Honoré arutles temaga probleemide lahendamiseks varem leitud, n-ö sissetöötatud, aga vähe tõhusate lahenduste põikpäisuse üle. Täpsemalt, sellega seotud inimeste ja institutsioonide põikpäisuse üle: uut lahendust probleemile takistab kiindumus olemasolevasse lahendusse. See juhtub osalt sinna paigutatud energiast (rahast, tööst). Seda ka siis, kui olemasolev lahendus pole kuigi tõhus.

Üks geograafiliselt lähedane näide pärineb Norrast. Carl Honoré tutvustab sealset vanglasüsteemi, näitlikustades oma pika(ajalise) vaateviisi olulisust probleemide lahendamisel. Karistusseadustiku mõte pole kättemaks. Põhiküsimuseks on, kuidas elada kinnipidamisasutusest vabanenud inimese naabrina. Kinnipidamisasutuse põhiotstarve on rehabilitatsioon karistusele järgnevaks eluks ühiskonnas. Sellest lähtudes on vanglaelu (Haldeni kinnipidamisasutuse näitel) võimalikult sarnane eluga vabaduses. Vanglaametnikud on pigem nõustajad ja sotsiaaltöötajad. Norra karistus- ja retsidiivsusstatistika on innustanud teisigi seda eeskuju järgima, näiteks Singapuri. Karistuse põhisisu on isiku vabaduse piiramises, mitte võimalikult ebameeldivas olustikus.

Kuna Ämaril on nüüdsest rohkem sõjalennukeid ja meie taevas on teraslinde sagedamini näha, on päevakohane ka sõjalendurite näide. Carl Honoré külastab üht Briti sõjalennubaasi (Coningsbys), mille näitel osutab vigade ja nende käsitlemise tähendusele tasaparandamise kontekstis. Vastuvoolu minek on vigade tunnustamine, nendest teavitamise õhutamine õppimisvõimaluse loomiseks. On huvitav, kuidas juhid kohtlevad omaenda vigu (asudes organisatsioonis nähtaval kohal ja olles maine hoidmise mõttes kergesti haavatavad). Märgata viga, tunnistada seda (avalikult) ning kasutada seda õppimisvõimaluseks on sõjaväelises organisatsioonis kangelasteo mõõtu tegu, eriti kui seda teeb ülemus.

Kool on meil pikalt olnud avaliku keskustelu aineks. Locke keskkooli (Los Angeles, USA) „õigeks pööramise“ näitel osutab C. H. üksikasjade tähtsusele tasasel probleemilahendamisel. Õpetajate hea palk on oluline, ent sellest üksi ei piisa. Green Doti seltskonna (Green Dot Public Schools) ette võetud muutmiskava näitel kirjeldab C. H. suure hulga „pisiasjade“ arvesse võtmist: õpilaste riietus (koolivorm), ruumide puhtus, õpetajate kättesaadavus (koolitöö murega võib õpetajale ka õhtul helistada), suhted lapsevanemate ja vilistlastega ning selgelt sõnastatud eesmärgid etendasid olulist osa kooli ette seatud uue eesmärgi saavutamisel. Tavaline, valdavalt Aafrika päritolu õpilaste ja probleemiderohke ümbruskonnaga kool seadis endale eesmärgiks, et iga lõpetaja pääseb ülikooli. Tulemused on väga lootustandvad.

Kooli puudutab ka meie hõimlaste, soomlaste rahumeelse koolikeskkonna VERSO kava. Vähem kiusu, rohkem vastutust oma käitumise eest, parem õhkkond, rohkem tähelepanu üksteisele ja õppimisele. VERSO abil näitlikustatakse delegeerimise põhimõtet. Koolis omandavad sellest huvitatud õpilased lepitaja oskused, et olla oma koolikaaslastele abiks tülide lahendamisel. Täiskasvanud lahendamistel ei osale (ehkki esmapilgul võiks tunduda, et õpetaja sekkumine võiks olla tõhusam).

Samas tagavad täiskasvanud lepitajaile vajaliku oskusteabe ja toe. VERSO on osutunud väga tõhusaks.

Üks Carl Honoré toodud näide haakub hästi meie pealinna hiljutise muudatusega ühissõidukite kasutamisel. Ta kirjeldab Bogotas (Columbia) läbi viidud põhjalikke muutusi liiklemistingimuste parandamiseks (TransMilenio). Loodi bussirajad, mitmekesistati liiklust, vähendati sõidukite survet jalakäijate aladele (vähendati parkimist kõnniteel, nädalavahetusteks loodi autovaba linnaruumi juurde jne).

Tagati ühissõidukite usaldusväärsed sõiduplaanid. Selle muutuse käigus ja tulemusena loobus suur hulk keskklassi inimestest erasõidukite kasutamisest linnas argisõitude tegemisel. Suurenes eri sissetulekukihtidest pärit inimeste läbikäimine avalikus ruumis. Ja seda vaatamata paljude autojuhtide vastupanule, kes iga hinna eest tahaksid jätta oma neljarattalise sõbra otse kohviku, kino, poe või kooli ukse ette. Selle loo keskmeks on liidri teema ja näidisisikuks Enrique Peñalosa.

Eestit puudutab ka väiketootjate teema põllumajanduses. Peruu kohvitootjate näitel kirjeldab Honoré seda, kuidas väiketootjate koostöö ja ohjade enda kätte võtmine parandab tootja tulemuslikkust ja tulu. Lisaväärtuseks on tema kasvanud töörõõm ja rahulolu eluga. Paraneb ka toote tarbijate heaolu (madalam hind, tootja valmisolek vastata tarbija muutuvatele vajadustele). Päris riskivabu lahendusi pole, ent algatus on küünlaid väärt.

Lõpuks veel üks meile tuttav sündmus. 2009. aastal võttis 1500 inimest Islandil osa mõttetalgutest Þjóðfundur2009. Vallandajaks oli rahanduskriis, mis sai alguse „Islandi pangandusimest”. Nagu Islandil, nimetati hiljem ka meie arutelusid rahvakoguks. Islandis tegi mõttetööd 162 üheksaliikmelist rühma, mida juhtisid kogenud vedajad. Tulemusena sõnastati Islandile olulised väärtused, millest kaks esimest on terviklikkus ja ausus. Eesti keeles on Jääkeldri protsessi (2012) käigus pakutud ingliskeelse crowdsourcing vasteks ühisloome meetod. Hea meelega levitan ühest Sirbi artiklist leitud vastet talgu korras, mis tundub kuidagi töisem ja kodusem.

Lisaks toodud näiteile saab teada sellest, kuidas Hispaanias on korraldatud elundidoonorlus (tunde aspekt), kuidas Prantsusmaal arendatakse laste probleemilahendamise võimekust (üksikasjade tähtsus), kuidas autor otsis ja leidis leevendust oma kroonilisele seljavalule. Saab teada õliammutajate riskihaldamisest (vigade tunnistamine), Vormel 1 automehhaanikute näite varal osutatakse valmisoleku aspekti tähtsusele. Probleemide püsivuse näiteks on Ladina-Ameerikas elav putukas Vinchuca, kes põhjustab inimestel rasket tõbe ja vaevarikast surma. Ehkki alguseks Tšiilis ja hiljem ka selle naabritega koostöös on probleemi lahendamisega väga põhjalikult tegeldud, ei ole „lõpplikku lahendust” silmapiiril paistmas.

Lõpetuseks

Miks on vaatamata maailma komplekssuse adekvaatsele tajumisele kiir-siiski nii ahvatlev? Sest see ei nõua suurt jõupingutust ja „säästab aega”. Sest see annab kiire pingelanguse ja „tehtud“ tunde. Sest see on odavam (lühivaates) ja mugavam.

Ent kui võrrelda neid tulusid kaasnevate kuludega, peaks pilt jälle jalgadele tagasi pöörduma. Kiir tähendab sageli asjade edasilükkamist ajale, kus esialgne probleem on muutunud veelgi keerulisemaks ja lahendusvajadus on veelgi pakilisem. Pikas vaates ka kulukam.

Kui see tutvustus juhtus lugemisisu tekitama, siis Amazonis on lugeriomanikele tasuta tutvumiseks 1. peatükk.

Viited
1. Honoré, C. (2008) Under Pressure. HarperOne.
2. Honoré, C (2009) Kiirusta aeglaselt. Tln:Pegasus.
3. Honoré, C (2013)The Slow Fix: Solve Problems, Work Smarter, and Live Better in a
World Addicted to Speed. HarperOne.
4. Paju, T. (2006) Tasa ja targu. Mis on tasakulgemine ehk slow movement? Director
5. Vaarik, D. (2011) Kiirus ja aeglus. Varraku raamatublogi
6. Raamatuvaramu lugemispäevik (Nov. 2013) Carl Honoré “Kiirusta aeglaselt”

Märksõnad

#juhtimine #Carl Honoré#probleemide lahendamine #Arno Baltin

Jaga

Slow Fix: miks on kiired lahendused elus ohtlikud, ehkki need on väga ahvatlevad

„Tasa sõuad, kaugele jõuad“

Möödunud aastal tuli välja „Slow Fix“

Tasaparandamise 13 osist:

Lõpetuseks

Uued lood otse postkasti

**Möödunud aastal tuli välja „Slow Fix“**