Stoppkaader. Mitu probleemi sa oskad sõnastada?

1980. aastatel palgati endine tippgolfar Jack Nicklaus appi golfiväljakut rajama Grand Caymani saarele. Saar, mis on umbes kaheksa korda väiksem kui Saaremaa ning kus elab umbes 50 000 elanikku, on populaarne turismikoht. Golfiväljaku rajamist see lihtsaks ei teinud – täismõõdus platsi jaoks ei olnud seal lihtsalt ruumi. Aga tahe oli suur. 

Nii hakkaski arendusmeeskond otsima lahendust, kuidas rada saarele ära mahutada. Hea planeerimisega suudeti teha üheksa auguga lühike rada. Aga see ei toiminud soovitud tasemel – mängijate pallikaar lõppes sageli meres ja heale elamusele see arusaadavalt kasuks ei tulnud.

Ülesanne polnud seega lihtne. Või siiski oli? 

Lahendus hakkas paistma kohe, kui Nicklaus muutis algse probleemipüstituse „Kuidas rada saarele ära mahutada?“ uueks küsimuseks „Kuidas tagada, et pall ei lendaks nii kaugele?“.

Ülesannet selle nurga alt vaadates töötati koos MacGregor Golf Companyga välja uuenduslik golfipall nimega Cayman ball, mis lendas poole vähem kui klassikaline golfipall, nii et vette sattumise võimalus oli väike. Ja isegi kui pall lendas sinna, jäi see vee peale, mitte ei vajunud põhja.

Mis me saame siit kaasa võtta?

Kui algne lahendus ei tööta, siis vaadake teises suunas: minge tagasi probleemi sõnastuse juurde ja proovige seda muuta nii, et fookus suunduks mujale. Kuidas paistab probleem uue nurga alt? 

Kasu võite sellest saada mitmeti. Esiteks võib-olla on see ainus viis, mis viib toimiva lahenduseni. Teiseks, isegi kui algse probleemi sõnastusega hakkavad mingid lahendused paistma, tasub vaadata ka teisi sõnastusi. Kui defineerite probleemi nagu kõik teised, konkureerite nendega ju samade lahenduste kategoorias ja ilmselt ei näe siis uudsete lahenduste võimalusi. 

Niisiis, valige välja üks probleem, mille lahendusega te rahul ei ole; jälgige inimesi, keda probleem otseselt mõjutab, ja vaadake, kas saate sealt infot uueks sõnastuseks.