TEDi kuulsad konverentsid – liiga popid, et olla kvaliteetsed?

Vaevalt et on palju selliseid Directori lugejaid on, kes poleks kunagi kuulnud TEDist või TEDxist. Tegu on kahtlemata tuntuima konverentsi-brändiga maailmas, kus on esinenud kuulsaimad meie aja innovaatorid, ettevõtjad, meelelahutajad, poliitikud ja teadlased ning mille videoid on internetis vaadatud sadu miljoneid kordi.

TED (technology, entertainment and design – toim.) on eelkõige tuntuks saanud oma iga-aastaste Long Beachi peakonverentsidega, millel on üles astunud sellised tegijad nagu Bill Clinton, Sergei Brin ja Larry Page, David Cameron, Bono, Bill Gates jpt. Teine tähtsaim sündmus on TEDGlobal konverents igal suvel Šotimaal Edinburgis. Eesmärk? Levitada ideid, mis on väärt levitamist – ideas worth spreading.

Hiilgus…

Ehk just selliste esinejate tõttu on brändi saatnud enneolematu ülemaailmne edu, millest kannustatuna avas TED samasuguse platvormi nagu App Store: TEDx-raamistik võimaldab nüüd pea igaühel teatud nõudmiste täitmisel viia läbi konverentse TEDxi brändi all.

Selle nime all on nüüdseks toimunud üritusi enam kui 130 riigis ja 1200 linnas, nende seas ka sellistes eksootilistes kohtades nagu Bagdad, Keenia, Pakistan ja Liibüa. Tallinnas toimuvad iga-aastased konverentsid juba alates 2009. aastast ning viimane, TEDxTallinn 2013, kogus Hooandja ühisrahastusplatvormil pea 4000 euro jagu rohkem annetusi, kui korraldajad eesmärgiks olid seadnud, mis näitab brändi tuntust ja populaarsust ka Eesti turul.

TED-formaadi üheks tugevuseks on kindlasti selle mitmekülgsus, mis võimaldab kutsuda esinejaid väga paljudelt elualadelt alustades meelelahutusega lõpetades süvateadusega. Üheks kandvaks eesmärgiks on ideede ja erialaste teadmiste lihtsustamine ning nende edasiandmine karismaatiliste asjatundjate kaudu.

… ja viletsus

Teemade laialivalguvus ja pealiskaudsus on samas põhjustanud ka palju kriitikat, sest paljud asjatundjad (ja isegi mõned TEDi esinejad) leiavad, et TEDi raamistik mõjub liialt lihtsustavalt. Info, mis on pakitud täpselt 17minutilisse ettekandesse, kaotab palju oma väärtusest, sest põhjalikumaks analüüsiks ei jätku lihtsalt aega.

TEDil tundub iga sõna olevat kulla kaaluga ja iga idee enneolematu. The New Inquiry kaasautor, sotsiaalmeedia uurija Nathan Jurgenson, on tabavalt öelnud: „TEDil on igaüks Steve Jobs ja iga tema ideed koheldakse kui iPadi.“

Kuid reaalsuses võib tegu olla äärmise lihtsustusega, mis on rüütatud erialasesse žargooni. Näiteks Toronto ülikooli biokeemia professor Larry Moran kirjutab oma blogis, et kuulates mõningaid oma eriala ettekandeid, on ta endalt korduvalt küsinud: „Kuidas, kurat, see inimene üldse lavale lasti?“

Siiski tasub meeles pidada, et TEDi üks eesmärke ongi teaduse populariseerimine, ja see on üsna tänamatu töö, sest lihtsustused tekitavad spetsialistide seas pahameelt.

Paljusid on TEDi juures veel ärritanud elitaarsus, sest kõrged osalustasud ja küllaltki valitud kuulajaskond on teinud sellest avatusele pretendeerivast konverentsist üsna kinnise klubi.

Palju on tekitanud küsimusi ka kriteeriumid, mille alusel peakontor ettekandeid veebi vaatamiseks üles riputab või riputamata jätab. Näiteks ei jätkunud TEDi kodulehel ruumi riskikapitalist Nick Hanaueri kõne jaoks, millest käisid läbi korduvad tugevad viited kasvavale ebavõrdsusele Ameerikas.

Nagu BMV märk piimapudelil

Majanduslikus mõttes on kommuunipõhine laienemine olnud kahtlemata tasuv (kui 2003. aastal oli TEDi tuluks 3 miljonit dollarit, siis 2012. aastal oli see number 45,1), kuid brändi kasutamise võimaldamine kolmandatele osapooltele, kes endale siduvaid kohustusi ei võta, on murendamas usaldust selle sisu vastu.

Üks põhjustest (kui mitte peamine), miks TED ja eriti selle avatud platvormi TEDx on saatnud viimastel aastatel kriitikatulv, võib peituda selles, et peakontor on mõnes mõttes kaotanud kontrolli brändi üle. Piltlikult öeldes: kui hiir teeks piimapudelist uue automudeli ja ta saaks sinna süüdimatult BMW märgi peale kleepida, siis mis selle brändi usaldusväärsusest alles jääb?

TEDi kontekstis vaadatuna on selle brändi all korraldatud näiteks feminismimaigulisi konverentse, kus muuhulgas käsitletakse selliseid pseudoteadusi nagu kristallravi ja Egiptuse psühhoaroomiteraapia (TEDxValenciaWomen, 2012 detsember). Esitamisele on tulnud kurikuulsalt sisutühjad ettekanded nagu Randy Powelli oma 2010. aasta TEDxCharlotte’il.

TEDx on inimeste kaasamise õpetlik näide. Ei saa öelda, et see on iseenesest halb või hea – küsimus on selles, kas positiivsed küljed kaaluvad üles negatiivsed. Iga ettevõte, kes seda mudelit kasutab, peaks mõtlema TEDi kogemuse peale. „Avatud ei võrdu mõistetega lihtne või tasuta,“ ütleb TEDil esinenud ettevõtja Nilofer Merchant HBR-is.

TEDi fenomen

Järgmisel aastal 30 aasta juubelit tähistav TED otsib võimalusi, et säilitada oma usaldusväärsus ka avatud platvormina. Kahtlemata on see suur proovikivi, sest koolitus- ja konverentsiäri ongi suuresti üles ehitatud usaldusele.

Selleks et vältida sääraseid juhtumeid, on TEDi peakontor töötanud välja lehekülgede kaupa juhiseid selle formaadi kasutajatele (kus pseudoteadusi käsitletakse veel eraldi osana), ühtlasi tehakse korraldusloa taotlejatele varasemast põhjalikum taustakontroll.

Samas on TED vastus turu nõudlusele – inimesed tahavad kuulata edukaid inimesi ja ennast nendega võrrelda-seostada. See pakub teatavat eneseteostust. Ja selles mõttes ei ole vale väita, et TEDi edu saladus ja kasum peitub inimeste edevuses. Kuid ainuüksi seetõttu ei tasuks TEDi kontseptsiooni maha kanda: pole vahet, mis märgi all – alati tasub kuulata inimesi, kes on midagi saavutanud või milleski end tõestanud.

Mis puudutab informatsiooni adekvaatsust, siis ehk tasukski TEDi ettekandeid vaadata pigem kui raamatuarvustust: see on kellegi subjektiivne arusaam asjadest, mitte lõplik tõde. Ettekannete funktsioon võiks peituda just pigem huvi äratamises, edasise arutelu tõstatamises. Nii nagu me vaatame kriitilise meelega uudiseid, loeme lehti ja kuulame „Keskpäevatundi“, ei tohiks kriitikameelt unustada ka konverentsi esinejaid kuulates, ükskõik mis brändi all üritus toimub.

Kui võtta taustaks kohalik kontekst, siis ei tohiks näiteks sõnumi sisu või adekvaatsuse mõttes TEDxi üritustel Eestis probleeme tekkida. Veelgi enam, kergitan siin mütsi TEDxTallinna korraldajate ees, sest kuigi välismaise ja eksklusiivsena näiv lühend TEDx lihtsustab publiku leidmist (keegi ei taha ju ilma jääda – kõik vaprad ja ilusad on kohal!), on siinsele kuulajaskonnale siiski omane eestlaslikult kriitiline meel. See seab korraldustiimile kõrged nõudmised nii esinejate kui teemade leidmisel. Väikse turu tingimustes ei saa ükski siinne konverentsikorraldaja endale lihtsalt lubada läbikukkunud üritusega kaasnevat halba mainet.

Pilt:By Settings (Own work) [CC BY-SA 3.0 (http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0)], via Wikimedia Commons