Heidi Jõks: inimesi innustab missiooniga töö ja võimalus unistusi ellu viia

Mis on unistuste tööandja tunnustuse taga?

Selle tiitli võit on mitmetähenduslik, sest loodusmuuseum pakubki inimestele tööpaika, kus oma unistusi ellu viia. Need, kes meile tööle tulevad, teevad seda teadlikult – neil on huvi tegutseda põnevate eesmärkide ja unistuste elluviimise nimel. Praegu panustame kogu tiimiga ka täiesti ainulaadse, loodusmuuseumi uue kontseptsiooni loomisesse. See on haarav võimalus! Lisaks on meil äärmiselt hooliv, kokkuhoidev ja innovaatiline tiim. Oleme eraldi tegelenud sellega, et meie omavahelised suhted oleksid head, kõik tahaksid hommikul tööle tulla ning ei raatsiks õhtul eriti ära minna, sest nii põnev on.

Oleme eraldi tegelenud sellega, et meie omavahelised suhted oleksid head, kõik tahaksid hommikul tööle tulla ning ei raatsiks õhtul eriti ära minna, sest nii põnev on.

Milline on loodusmuuseum tööandjana?

Meie inimestel on väga palju vabadust ja kõiki usaldatakse – nad saavad teha oma tööd nii, kuidas soovivad. Mida hulljulgemate ideedega välja tullakse, seda parem. Meil saab olla oma valdkonnas otsustaja, katsetada ja teha vigu, millest siis koos õpime. Olen töötanud mitmes sektoris ja tean, et vigade aktsepteerimine ei olegi nii tavapärane. Tõenäoliselt oleme ka ainus organisatsioon Eestis, kus igal sügisel kuulub töö hulka päevade kaupa metsas seenel käimine! Üheks meie leivanumbriks on nimelt seenenäitus, mis toimub sel aastal 62. korda ja millega püstitasime eelmisel aastal külastajate rekordi. See tõi meile nii aasta turundusteo kui ka kommunikatsiooniteo tiitli.

Kas pidid ennast palju tõestama, kui muuseumi direktori kohale asusid?

Minu juhid õnneks usaldasid mind. Ent katsumuste jada 2011. aastal oli korralik. Meediaväljaannete esikaaned olid toona täis pealkirju stiilis „Võhikust modell pandi muuseumi direktoriks”. Mul on aga huvitav omadus: mida keerulisem on olukord, seda rohkem see mind tegutsema paneb. Ma ei naudi seda, aga soovin tõestada eelarvamustele vastupidist. Loodusmuuseumisse tööle asudes oli enese tõestamist tõesti üksjagu. Sama visa hingega olen vaatamata kriisidele ühiskonnas ikka alati uskunud, et ühel hetkel saab ka uus Loodusmuuseum valmis.

Kuidas tiim sinuga kohanes ja vastupidi?

Enne kui ametisse asusin, koguti muuseumis allkirju minu tööle tuleku vastu. Tõeline maiuspala meediale ja kui põnev väljakutse mulle! Andsin esimesest päevast alates oma inimestele teada, et olen valmis igakülgseks koostööks, minu uks on alati lahti ja me võime suhelda näost näkku, mitte meedia vahendusel. Kõigepealt oli kohanemise käigus vaja välja selgitada, kes on need, kes töötavad nagunii põhimõtteliselt kõigele vastu ja kellega koostöö seega realistlik pole, ning kellega saame koos edasi liikuda. Paljud olid äraootaval seisukohal ja jää murdus, kui hakkasime tegutsema ning tulid esimesed ühised edulood. Nüüdseks on 2011. aasta koosseisust alles viis ägedat inimest-meeskonnaliiget, keda kõrgelt hindan.

Kui sageli muuseumi töötajad üldse vahetuvad?

On neid, kes on tulnud siia ülikoolist ja lähevad siit ilmselt ka pensionile – nad on tõelised fanaatikud ja see on äge. Samas on neid, kes kasutavad muuseumit hüppelauana, ja ka selles ei ole midagi halba. Noor ambitsioonikas inimene jõuab muuseumis kahe–kolme aastaga väga palju lisaväärtust luua. See on elu loomulik osa, et inimesed tulevad, arenevad ja soovivad edasi liikuda. Lisaks on ette tulnud, et inimene liigub siit edasi, on mõnda aega ära ja otsustab siis tagasi tulla. Tööjõu voolavus on muuseumis üldiselt väike – mõnel aastal ei lahku keegi ja teisel on jällegi liikumist rohkem. Lahkutud on tihti sel põhjusel, et minnakse välismaale või teise linna elama või luuakse pere.

Mis on muuseumi trumbid tööturul?

Eristume sellega, et pakume inimestele võimalusi unistusi ellu viia ja tööd, millel on kindel missioon. Seoses unistuste tööandja konkursiga oli meil töötajate ja potentsiaalsete liitujate seas uuring ning ühehäälselt leiti, et me viime ellu olulist missiooni. See on aga noorema põlvkonna jaoks tähtis konkurentsieelis – palgast ja teistest hüvedest eespool on see, et teed mõtestatud tööd ning saad olla osa suuremast eduloost. Lisaks teatakse meid muuseumide maastikul kui uuenduslikku ja atraktiivset tööandjat.

Seoses unistuste tööandja konkursiga oli meil töötajate ja potentsiaalsete liitujate seas uuring ning ühehäälselt leiti, et me viime ellu olulist missiooni.

Pärast unistuste tööandja tunnustust on mulle saatnud kirju inimesed, kes uurivad, kas meil oleks tööd pakkuda. Viimaste värbamiste käigus on meile kandideerinud oma valdkonna tippe edukatest erasektori ettevõtetest. Olen selle üle meeldivalt üllatunud.

Kuidas sa iseloomustaksid loodusmuuseumi kultuuri?

Mõnikord tundub, et meil on justkui väike pereettevõte, kus kõik on sõbrad – töökeskkond võib teinekord näida isegi pisut familiaarne. Oleme väga ausad, avatud ja toetavad. Minu meelest on kõige olulisem see, et inimestel oleks tööl hea ja turvaline olla ning et nad tahaksid igal hommikul siia tulla. Kodukontori võimalust kasutatakse meil väga vähe, pigem eelistatakse teistega külg külje kõrval koos asju teha. Üritan juba värbamisel aru saada, kas üks või teine kandidaat on n-ö meie veregrupiga või mitte – uuendusmeelne, koostööaldis, meeskonnamängija ja hea suhtleja.

Soovime olla uuendusmeelsed ja selleks tuleb ikka ideid koguda, nii et meil on iga kuu inspiratsioonihommikud. Käime ettevõtetel-organisatsioonidel külas, alates ETVst, lõpetades näiteks Patarei Merekindlusega. Lisaks teeme koos sporti ja meil on ka oma taliujumisklubi Sulpsutajad, mille liikmed käivad üle päeva lõuna ajal Kalarannas suplemas. Oleme kokku leppinud, et igaüks saab tutvustada oma lemmikala. Hiljuti käisime sulgpalli mängimas, varsti jõuame ronimise, tennise ja loodetavasti ka rahvatantsuni. Kõik see liidab meid. Kui oled ikka ronimisseinal kolleegiga koos oma hirme ületanud, on pärast ka kontoris lihtsam koos luurele minna. Suve- ja talveseminaridel töötame, õpime ja matkame mitu päeva ühes rütmis.

Milliseid põhimõtteid sa juhtimisel järgid?

Suhtun nii, et kui kunagi andis positsioon privileegi, siis nüüd annab see võimaluse oma inimesi teenida. Mina olen muuseumis tööl selleks, et meie ägedal meeskonnal oleksid parimad tingimused oma potentsiaali realiseerimiseks. Mõtlen pidevalt, kuidas töökeskkonda veelgi paremaks ja ühtehoidvamaks muuta. Mul on ehk ka liiga kõrgelt arenenud õiglustunne ja ma analüüsin tihti, kas kõik on ikka sellega vastavuses alates töötasudest kuni piletihindadeni. Õigluse teema käib minu siseheitlustest kogu aeg läbi. Järgin veel seda põhimõtet, et valin siia oma ala tipud ja annan neile palju tegutsemisvabadust. Meie inimesed saavad oma tööd ise planeerida sõltumata ametikohast – ma pigem usaldan, kui kontrollin. Meil on selgelt mõõdetavad isiklikud eesmärgid ja arusaamine, et kui muuseumil läheb hästi, siis läheb igal töötajal ka hästi.

Mina olen muuseumis tööl selleks, et meie ägedal meeskonnal oleksid parimad tingimused oma potentsiaali realiseerimiseks.

Kui lihtne või keeruline on inimesi digiajastul muuseumisse saada?

Loodusmuuseumis on koroonaeelne külastatavus taastunud – meil käib umbes 50 000 inimest aastas, mis on nii väikese maja kohta kõva tulemus. Selleks aga, et inimeste tähelepanu saada, peab olema väga loov ja pidevalt midagi uut välja mõtlema, sest ühte näitust viis korda vaatamas ei käida. Seega teeme igasuguseid hüpiknäitusi ja eriüritusi. Eelmisel aastal, kui meil händkakk ära varastati, tegime aktiivset koostööd politseiga, olime pea kõigis meediakanalites ja kakk leidis kiirelt tee tagasi muuseumisse. Vahepeal aga annetati meile kaks asenduskakku ja me otsustasime teha kõigist saagaga seotud kakkudest välknäituse, mis oli väga populaarne ning pakkus kõneainet. Kui me viime ellu mõne hulljulge ja ägeda idee, väljendub see kohe ka külastajanumbris ja -rahulolus.

Sa tulid Eesti Loodusmuuseumisse 13 aastat tagasi. Mis sind siin hoiab?

Jah, mõte siia tulla oli üsna spontaanne. Nägin ajalehes kuulutust ja kuna vastasin kõigile kriteeriumitele, ei kaalunud ma pikalt. Töötasin enne seda rahvusvahelises finantsettevõttes, kus laiem eesmärk oli aktsionäridele tulu teenida. Tundsin, et kui Tartu Ülikool on mind bioloogia-geograafiateaduskonnas koolitanud ning ma olen jõudnud ka parasjagu juhtimiskogemust ammutada, võiksin riigile midagi tagasi anda ja oma oskused suuremate sihtide ette rakendada. Langesin samasse lõksu, kuhu ka paljud teised loodusmuuseumi töötajad – tulin missioonitunde ja südame kutse pärast. Lubasin endale, et pean vähemalt paar aastat vastu. Mul polnud plaanis 13 aastat siin töötada, aga samas olen saanud seda organisatsiooni oma käe järgi kujundada ning seada eesmärgid, mis mind ennast ka kõnetavad. Nüüd kannustab mind hasart luua Eestisse maailma ägedaim loodusmuuseum. Siiani ei ole igav hakanud.

Millal uus muuseum valmis saab?

Uus hoone valmib plaanide kohaselt 2026. aasta juulis ja muuseumi tahame külastajatele avada 2027. aasta alguses. Üks oht on siin ka – pidevalt uuest muuseumist rääkimine tekitab inimestes tunde, justkui vana pannakse kohe kinni. See valmistab meile üsna palju peavalu. Töötame uue majaga paralleelselt ka vanaga ja loome mõlemasse atraktiivset sisu. Lisaks mõtleme sellele, kuidas oma vanalinna maja sisustada, sest loodusmuuseum on siin olnud üle 80 aasta ja soovime inimesi enne uue hoone avamist veel siia nostalgitsema kutsuda. Samal ajal tegeleb pool töötajaskonnast uue maja sisu väljatöötamisega.

Mil määral saate uue muuseumi kontseptsiooni ise luua?

Tegeleme aktiivselt sellega, et kokku panna rahvusvahelise ideekonkursi materjal. Eestis ei ole nii massiivset hanget ühegi muuseumi ekspositsiooni loomiseks varem tehtud. Aasta lõpuks ootame loovlahendusi ja järgmisel aastal liigume edasi projekteerimishankesse. 2026. aasta on planeeritud ekspositsiooni ehitamisele. Uus loodusmuuseum on suure tähendusega riiklik objekt ja tunneme selle loomisel suurt aukartust.

Tegeleme aktiivselt sellega, et kokku panna rahvusvahelise ideekonkursi materjal. Eestis ei ole nii massiivset hanget ühegi muuseumi ekspositsiooni loomiseks varem tehtud.

Hakkame rääkima Eestimaa looduse lugu kooselu kunsti võtmes ja saame suurimaks keskkonna- ja kliimahariduse andjaks Eestis. Kindlasti püüame kaasas käia tehnoloogia arenguga ja anda selle abil edasi midagi, mis ei ole traditsiooniliste meetoditega võimalik. Samas võiks loodusmuuseum jääda kohaks, kus kogeda ehedat loodust.

Kust te ideedeks inspiratsiooni ammutate?

Tegelikult on Eesti ju muuseumide meka – meil on siin 100 000 elaniku kohta kõige rohkem muuseume Euroopas, üle 200. Eestis tehakse 2–3 miljonit muuseumikülastust aastas. Lisaks inspiratsioonihommikutele ja käikudele Eestis väisame päris aktiivselt suuremaid ning põnevamaid muuseume Euroopas. Väga võimsad loodusmuuseumid on näiteks Londonis, Pariisis, Viinis ja ka USAs. Enamasti on need küll traditsioonilised ja keskenduvad oma kogude tutvustamisele, aga õppida on kõigilt. Lisaks inspireerib meid alati elu ise. Näiteks kui riigikogulasi presidendi vastuvõtule ei kutsutud, kutsusime kõik soovijad loodusmuuseumi pingviinide paraadile, kus saime 24. veebruaril koos pingviinidega punasel vaibal poseerida.

Mida sa soovitad neile, kes tahaksid ka unistuste tööandjaks saada?

Unistage suurelt ja kaasake kogu tiim unistamisse ja unistuste elluviimisesse. Koos on võimalik luua keskkond, kus kõigil on nauditav olla, kus saab teha missiooniga tööd ja maailma muuta. Tänapäeval on kindlasti tähtis ka vabadus oma tööd ise korraldada ning pidevalt katsetada. Vanas stiilis käskude-keeldude asemel toimib inspireeriv juhtimisstiil. Muidugi tuleb siin vaadata, et inimesed läbi ei põleks, kui nende töö neile nii meeldib.

Kuidas te muuseumis läbipõlemist ennetate?

Liitusime sellest aastast nõustamisteenuse platvormiga „Võõras sõber”, mille kaudu saavad meie inimesed anonüümselt tööpsühholoogi juures käia. Soovitame neil seda ka profülaktika mõttes teha, sest tegelikult ei ole vahet, kas sa põled läbi meeldivat tööd tehes või stressi tekitavas rollis. Muuseumist käis mõne aasta eest üle beebibuum, nii et meil oli järsku palju väikelaste vanemaid. Otsustasime siis tellida TAI vahendusel esimese tööandjana Eestis kontorisse vanemlusprogrammi „Imelised aastad”. See kestis neli kuud, koolitajaga kohtusid grupis iga nädal nii meie lapsevanematest töötajad kui ka nende elukaaslased. See osutus ootamatult kasulikuks ja praktiliseks. Lisaks rahulikumale kodusele elule ning töö- ja pereelu paremale ühildamisele saame õpitut ära kasutada ka töökeskkonnas. Sellised teemad nagu läbirääkimised, konfliktide vältimine, tunnustamine, motiveerimine jpt on ju universaalsed oskused, mida saab rakendada nii laste kui ka kolleegidest täiskasvanute peal.