
Jagamismajandus ja kasutaja rahulolu
Jagamismajandus on kahtlemata tulnud, et jääda ning pakkuda rõõmu nendele, kes ei pea võimalikuks või vajalikuks ühte või teist asja isiklikult omada. Aga kas võimalus jagatud teenust või vahendit vaid kasutada mõjutab kuidagi ka kasutaja rahulolu, uurivad teadlased viimatises Journal of Business Researchis. Uuringu käigus analüüsiti kolme katse tulemusi, milles võrreldi katsealuste subjektiivset rahulolu toote […]
Jagamismajandus on kahtlemata tulnud, et jääda ning pakkuda rõõmu nendele, kes ei pea võimalikuks või vajalikuks ühte või teist asja isiklikult omada. Aga kas võimalus jagatud teenust või vahendit vaid kasutada mõjutab kuidagi ka kasutaja rahulolu, uurivad teadlased viimatises Journal of Business Researchis.
Uuringu käigus analüüsiti kolme katse tulemusi, milles võrreldi katsealuste subjektiivset rahulolu toote tarbimisega juhul, kui toode kuulus neile, võrreldes olukorraga, kui nad said toodet lihtsalt kasutada. Ilmnes, et rahulolu tootega oli märkimisväärselt madalam, kui toode ei kuulunud neile, nii et nad kippusid tootega ka hooletumalt ringi käima.
Omandisuhe määras eriti drastiliselt nende kasutajate madalat rahulolu, kes pidasid ennast materialistiks (meeldib asju omada), aga üllatavalt ka nende kasutajate oma, kes hindasid oma majanduslikku olukorda eriliselt keeruliseks. Nagu uurijad kirjutavad, siis mida enam kasutajad psühholoogiliselt tunnetasid, et toode kuulub justkui neile, seda suurem oli nende rahulolu toote kasutamisest. Seega ka jagamismajanduses soovitatakse enam mõelda sellele, kuidas teha nii, et tekitada kasutajas emotsionaalne tunne, et asi kuulub talle. Sel moel suureneb tema rahulolu tootega ning see peab kauem vastu tänu hoolsamale kasutamisviisile.