Lauri Tabur

Tänapäeva infomüra-ühiskonnas käib pidev võitlus meie tähelepanu pärast nii turunduses kui ka näiteks koolis ja kodus. Teame ju ka, et inimesed on oma infotarbimise harjumuste orjad, nii et nende tähelepanu on eriliselt raske võita. Ajakirjas Journal of Experimental Psychology: Human Perception and Performance avaldatud värske uuring näitab aga, et meie aju paneb tegevused tähtsuse järjekorda […]

Jõulud on muidugi heategevuse tippaeg, mil meie ümber liigub palju üleskutseid abivajajate toetamiseks. Üks tõhusamaid viise, kuidas heategevussõnumit levitada, on inimeselt inimesele, olgu see siis traditsiooniliselt või sotsiaalmeedia kaudu, kasutades hashtag’e vms. Tavaliselt juhendavad kampaaniate korraldajad annetajaid nii, et nad levitaksid sõnumit minavormis („Mina annetasin #Fondile, anneta sina ka”) või organisatsioonikeskselt („#Fond aitab neid, kes […]

Seda, et naer võib olla nakkav, oleme kõik kogenud. Teadlased on ka leidnud, et inimese rõõm levib ja muudab rõõmsaks kuni kolm suhtluspartnerite ringi üksteise järel. Aga kuidas mõjutavad rõõm ja naeratus meie suhteid, arutlevad teadlased värskes Frontiers in Behavioral Neuroscience’i väljaandes, analüüsides katseid, mille keskmes oli näoilmete tõlgendamine. Üsna ootuspäraselt selgus, et näost näkku […]

Tähtaeg on kindlasti oluline verstapost, mille seos tulemuslikkusega on teaduslikult hästi tõestatud. Aga tuleb välja, et tähtaegadest (mitte)kinnipidamine mõjutab ka seda, kuidas teised meie töö kvaliteeti hindavad. Hiljutises ajakirjas Organizational Behavior and Human Decision Processes avaldatud artiklis tutvustatakse just sellise, 7000 osalejat hõlmanud mahuka uuringu tulemusi. Mis selgus? Kui kokkulepitud tähtajast ei peetud kinni (ilma […]

Üks levinud soorollidega seotud arvamus on, et naised räägivad rohkem kui mehed. Kuna nii arvatakse sageli ka töökeskkonnas, siis tegid teadlased asja uurimiseks mitu eksperimenti, et selgitada välja, kes kui palju meeskondades räägib. Suve lõpus ajakirjas Management Science avaldatud uuringu kokkuvõttest selgub, et vaid meestest koosnevates meeskondades toimus palju aktiivsem verbaalne kommunikatsioon kui nendes tiimides, […]

Meie põhjamaises juhtimispraktikas, kus pole sugugi tavapärane tänada inimest hea töö või isegi ka märkimisväärse saavutuse eest, võib ette tänamine kui selline tunduda üllatav. Ajakirja Academy of Management Discoveries suvenumbris kirjutavad teadlased aga, et ette tänamisel on vahel väga oluline roll, eriti keerulisel ajal. Nimelt uuriti erakorralise meditsiini personalile saadetud tänuavaldusi ja intervjueeriti siis samu […]

Juhtimiskirjanduses on palju räägitud karismast ja sellest, milles see seisneb. Arvamused on erinevad, aga üldiselt ollakse ühel meelel, et karisma on teadlik või alateadlik signaal, mida edastatakse teistele ning mis on enamasti kombinatsioon loomingulisusest, eneseväljendusest mõne sümboli kaudu, professionaalsest pädevusest ja järjepidevusest. Värskes Leadership Quarterly artiklis võrdlevad teadlased neid omadusi andmetega, mis on kogutud ulatusliku […]

Me kõik tahame oma töiste saavutuste üle rõõmu ja vahel ka uhkust tunda. Kuid nagu kirjutavad teadlased hiljutises ajakirjas Organizational Behavior and Human Decision Processes, võib uhkuse tundmine ja selle väljendamine asetada meid meeskonnas hoopiski halba valgusse. Mitme eksperimendi tulemusena järeldati, et uhkuse väljendamisele (ütleme siis, et uhkustamisele) vaadatakse meeskonnas hea pilguga ainult siis, kui […]

Muudatused organisatsioonis tekitavad töötajates ebamugavust mitmel põhjusel, olgu selleks teadmatus, soovimatus õppida midagi uut või lihtsalt umbusk. Ebamugavustunne toob igal juhul kaasa vastuseisu, millega tegelemine on iga juhi üks suuremaid väljakutseid. Aga värskes Journal of Applied Psychology numbris kirjutavad teadlased, et lahendus võib peituda üsna ootamatus teguris. Eksperimentide tulemusena tuvastasid nad, et nostalgia – mingi […]

Kui broneerime hotellitoa või uurime auto rentimise võimalusi, siis loeme tavaliselt läbi ka varasemate klientide kommentaarid, kus nad väljendavad kas rahulolu või rahulolematust. See on meie broneerimise-rentimise otsuse juures tähtis info, kuid tavaliselt köidavad meie tähelepanu äärmuslikult emotsionaalsed kirjed, olgu siis eriti kriitilised või ülevoolavalt tänulikud. Värskes Journal of Economic Behavior & Organizationis kirjutatakse aga, […]

Saladused, olgu need äri- või riigisaladused, on paljude organisatsioonide igapäevaelu osa. Mida suurem on organisatsioon ja mida rohkem saladusi tal on, seda enam mõjutavad need töötajate suhteid ja seega heaolu. Ajakirja Organizational Behavior and Human Decision Processes suvenumber analüüsib saladuste mõju. Enam kui 12 000 vaatlusalusega tehtud uurimuse tulemusena leiti, et saladused põhjustavad peamiselt kahte […]

Meil kõigil on mälupildid, mis on sööbinud üsna pikaks ajaks mälestustesse ja ei taha mitte kuidagi sealt välja minna. Yale’i ülikooli teadlased otsustasid uurida mehhanismi, mis talletab mõne mälestuse meie ajju sügavamalt. Hiljutises ajakirjas Nature Human Behavior avaldatud ja paljusid eksperimente hõlmavas uuringus väidavad teadlased, et ajju salvestuvad tunduvalt sügavamalt need mälupildid, mida ajul on […]

Tõdemus, et innovatsioon tekib eri ideede ristumiskohas, pärineb juba keskaja Veneetsiast ning on kinnitust leidnud sadades uurimustes. Sellest tõdemusest kantuna on maailmas loodud suur hulk startup-kasvukeskkondi ja neid tekib aina juurde. Kuid kas ideede ristumiseks piisab üksnes vahvast mõttevahetusest või on ka oluline, kui lähestikku paiknevad ettevõtted, kes neid ideid välja pakuvad? Maikuises ajakirjas HBR […]

Eks me teame, et probleemide ennetamine tasub ennast ära. Nii et töötajad, kes suudavad seda teha, on suures organisatsioonis hinnas. Aga nagu kirjutavad uurijad värskes Journal of Applied Psychologys, ei tea me eriti, millist hinda proaktiivsed inimesed maksavad. Tihti nõuab proaktiivsus tavalisest enam vaimset pingutust, mis tähendab ühtlasi, et see mõjutab vaimset tervist. Uurijad viisid […]

Teame ju ütlust, et armastus käib kõhu kaudu. Aga nagu kirjutavad uurijad USA Teaduste Akadeemia värsketes toimetistes, võivad kõhu kaudu käia ka meie töised otsused. Kehas elutsevate heade ja halbade bakterite mõju nii ärevusele, stressile kui ka depressioonile on teaduskirjanduses üsna palju käsitletud ning jõutud järeldusele, et tark ja tasakaalustatud toitumine on üks paremaid vaimse […]

Maailmas on üsna palju teaduslikku materjali selle kohta, millised on juhiks saamise eeldused. Aga kas on ka midagi, mis seda takistab? Just sellest kirjutavad teadlased kevadises The Leadership Quarterlys, aluseks ligi 10 000 vaatlusaluse sotsiaalmajanduslik käekäik 18 aasta jooksul aastatel 1979–1997 (täisikka jõudmisest alates kuni vanuseni, mil võiks soovi korral alustada juhina). Mahukast andmestikust selgus […]

See, et stressi maandamiseks tuleks teha midagi füüsilist, on päris levinud soovitus. Kes valib selleks jooga, kes jooksuraja, kes hoopis poksisaali. Teadlased kirjutavad aga värskes Clinical Psychology Review’s, et on siiski üks pinge või ärrituse liik, mille puhul ei ole igasugune füüsiline koormus abiks. Nimelt viha. Enam kui 150 uuringu põhjal tehtud ülevaatest, kus analüüsiti […]

Eestiski on kombeks ikka tiimiga midagi ka pärast tööd ette võtta, et üksteist paremini tundma õppida. Samas on palju riike, kus see pole levinud. Viimatises Neuroscience Newsi uudiskirjas on fookusesse võetud töövälise suhtluse mõju tööle. 2023. aastal viidi läbi uuring 176 katsealust hõlmanud kolmeliikmeliste meeskondadega, kus nende ajutegevust monitooriti fNIRS skänneriga, mis näitas, et need […]

Eks me oleme kõik seadnud endale mingeid numbrilisi eesmärke, olgu siis seoses kaalu langetamisega või kliendikaardi punktide kogumisega. Selleks et kõik kulgeks tõhusamalt, paneme vahel paika ka vahe-eesmärgi, mis annab saavutusest hea tunde. Viimatises Journal of Business Researchis räägivadki teadlased sellest, millised need vahe-eesmärgid peaksid olema. Kuidas mõjutavad meie motivatsiooni näiteks ümmargused numbrilised eesmärgid nagu […]

Ületöötamisest tingitud stress ja läbipõlemine on viimastel aastatel nii rahvusvahelises kui ka Eesti teaduskirjanduses üsna laialdast kajastust leidnud. Üha enam on jõutud arusaamisele, et ületöötamist ei pea ennetama ainult töötaja ise, vaid on vaja tegeleda ka vaimset tervist toetava töökeskkonna loomisega. Teadlased lisavad viimati ilmunud Personnel Psychologys siia ühe huvitava nüansi. Nad uurisid esmalt, kuidas […]

Õpetamist ja seda, kuidas inimesed õpivad, on aastakümneid uuritud. Muidugi on see mõjutanud meie arvamust selle kohta, kuidas on kõige parem uut infot omandada. Kommunikatsiooniteaduses on ju ammu teada, et auditooriumi n-ö avamiseks tuleb kasutada erinevaid tehnikaid, et muuta uue info vastuvõtt võimalikult tõhusaks. Kuid nagu kirjutavad Rootsi Lundi ülikooli teadlased viimases Communications Psychologys, ei […]

Koroonapandeemia muutis meie kõigi töökorraldust. Selleks et mõista, kuidas mõjutab töö, eelkõige loovate ülesannete tulemuslikkust asjaolu, kas me töötame kodus või kontoris, on tehtud kümneid uuringuid. Hiljuti viidi aga Saksamaa ettevõtetes läbi eksperiment, mille tulemusi kajastab värske Creativity and Innovation Management. Selle käigus hindasid töötajad ise oma loomingulist jõudlust individuaalsete ja meeskondlike loovate ülesannete täitmisel […]

„Ma olen nii stressis!“ Kindlasti on meist igaüks seda kuulnud, ka töökollektiivis. Muidugi on stress tõsine asi, eriti kui see on juba pikalt kestnud. Kas alati on aga tegu tõsise asjaga? Jah, ühest küljest on hea, et inimesed oma muredest räägivad, ent kas ja kuidas see mõjutab töö tulemuslikkust ja üldist õhkkonda? Sellise küsimuse püstitasid […]

Püüdes aimata turu nõudlust on paljud juhid dilemma ees, kas arendada luksuslikke, n-ö premium-tooteid, mille hind on kõrgem kui keskmiselt pakutavatel sarnastel toodetel, või ökonoomseid, madalama hinnaga tooteid. Teadusajakirja Long Range Planning veergudel võtavad uurijad selle dilemma vaatluse alla, analüüsides pikema aja vältel 2312 uue toote turule toomise protsessi ning küsitledes tootearenduse eest vastutavaid juhte. […]

Loovmeeskonnas valitseb teatavasti eriline meeskonnavaim. Milline roll on sellise õhustiku loomisel aga huumoril, uuritakse värskes Creativity and Innovation Managementis, tuginedes kahe mahuka uuringu andmestikule. Vaadeldi nii loomuliku huumori kui ka konstrueeritud ehk planeeritud huumori mõju – esimesel juhul naljatlused ja anekdoodid, teisel mingid repliigid ja naljad, mis olid olustikule vastavalt enne kokku pandud. Varasemad uurimused […]

Huumor on kahtlemata üsna efektiivne juhtimistööriist, kui seda nutikalt kasutada. Eelkõige keerukates ja stressirohketes olukordades on just huumor see, mis aitab juhil inimeseks jääda ja oma meeskonda töisena hoida. Kas huumoril on sellises olukorras aga ka varjukülgi, seda uurivad teadlased viimase Academy of Management Journali kaante vahel, analüüsides kolme mahuka uurimuse tulemusi. Uuringud näitasid, et […]

Me kõik oleme kuulnud seda ütlust. Ja nagu ilmneb viimatisest Nature Scientific Reportsis avaldatud mahukast katseseeriast, on selle taga tõde enamgi, kui esialgu arvata oskaks. Uurides keha ja vaimu ühtsuse teooria paikapidavust, mis muu hulgas toetab ka meditsiinist tuntud platseeboefekti, avastasid teadlased, et nii nagu usk mõjutab ravimi toimet, on manipuleeritav ka meie organismi sisemine […]

Turundajad teavad juba ammu, et kui reklaamida toodet-teenust nii, et kuskile on lisatud nunnu pilt lapsest, siis tekitab see tarbijas positiivse emotsiooni ja soovi toodet või teenust osta. Aga kas seda on võimalik ära kasutada ka sporditurunduses, et mõjutada näiteks spordiklubi fänne soetama klubinänni ja hankida sel moel klubile raha? Ajakirja Journal of Behavioral and […]

Aasta lõpp ja uue algus on tihti igasuguste kampaaniate aeg, kus pakutakse hea hinnaga tooteid-teenuseid. Värskes Journal of Business Researchis võtavad uurijad vaatluse alla niisuguste kampaaniate hinnakujunduse – nimelt polegi esmapilgul head kampaaniad tegelikult eriti edukad ja nagu näitavad kuue katse tulemused, võib põhjus olla just hinnas või õigemini selles, mis selle hea hinnaga kaasneb. […]

Ülemäärane rasvase toidu tarbimine on tervisele kahjulik – see pole muidugi enam mingi üllatus. Sellegipoolest sirutame käe üsna alateadlikult liiga rasvase või ka magusa toidu järele just eelkõige pingelisel ajal, sest organism justkui nõuab seda. Nagu kirjutavad Birminghami ülikooli teadlased värskes ajakirjas Frontiers in Nutrition and Nutrients, peitub aga sellises käitumises omamoodi nõiaring. Nimelt ilmnes […]

Üks töise tagasiside kuldreegleid on, et see peab olema faktipõhine, et olla mõjus. Samas on üsna palju asjaolusid, mis võivad ka sellise tagasiside mõju ära nullida. Just neid asjaolusid lahatakse värskes ajakirjas Journal of Occupational and Organizational Psychology, võttes aluseks kolme mahuka katse andmestikku, mis korraldati Hiinas ja mitmes Euroopa riigis. Nagu tulemused näitasid, sõltub […]

Uudishimu on väga võimas asi – kirglik soov koguda uut infot või näha uusi vaatenurki paneb meid muu hulgas õppima ning oskusi omandama-täiendama. Ent kui uudishimu hakkab meie muid toimetusi takistama, siis kuidas seda taltsutada? Seda lahkavad uurijad värskes Journal of Behavioral Decision Makingis. Ligi 2500 katsealust hõlmanud kahe katse tulemused näitasid, et üks kõige […]

Ressursside ebavõrdne jagunemine meeskonnaliikmete vahel on mõne uuringu järgi päris suur takistus, kui jutt käib koostööd toetavast õhustikust ja tulemuslikkusest. Selgub, et need, kellel on ressursse rohkem või on need paremad, ei ole lihtsalt motiveeritud tegema koostööd nendega, kellel on tulemuse saavutamiseks tagasihoidlikumad vahendid. Aga kas see aitaks, kui ressursid võrdsemalt laiali jagada? Just seda […]

Sooliselt tasakaalustatud juhtimisstruktuur on viimastel aastatel üha enam kõneainet pakkunud ja jõudnud ka poliitikasse – Euroopa Liit seadis eelmisel aastal eesmärgiks, et 2026. aastaks oleks börsiettevõtete juhtkonnas 40% naisjuhte. Mis on see, mida naisjuhid teisiti teevad? Nimelt ütleb nii mõnigi käsitlus, et naiste suurem osakaal on ka äriliselt oluline. Teadlased, kes on uurinud Euroopa ja […]

Fakt, et raha on motivatsiooni tekitajana hügieenitegur, on üsna hästi teada. Üpris huvitava akordi sellesse tõdemusse toovad värskes Management Science’i ajakirjas teadlased, analüüsides 232 kaubandusettevõttes aasta jooksul tehtud katse tulemusi. Mis toimus? Mõnele ettevõtte praktikandile anti rahalist boonust iga päeva eest, mil nad tööle ilmusid, teised (kontrollgrupp) praktikapäevadele ilmumise eest rahalist boonust ei saanud. Katse […]

Jagamismajandus on kahtlemata tulnud, et jääda ning pakkuda rõõmu nendele, kes ei pea võimalikuks või vajalikuks ühte või teist asja isiklikult omada. Aga kas võimalus jagatud teenust või vahendit vaid kasutada mõjutab kuidagi ka kasutaja rahulolu, uurivad teadlased viimatises Journal of Business Researchis. Uuringu käigus analüüsiti kolme katse tulemusi, milles võrreldi katsealuste subjektiivset rahulolu toote […]

Viimase aja sündmused Iisraelis on veelgi enam päevakorrale toonud religioonide omavahelised suhted ja seega vaatavad uurijad värskes Journal of Economic Behavior & Organizationis religioossete inimeste sotsiaalseid väärtushoiakuid ning kuidas need ühes või teises keskkonnas väljenduvad. Mahukat rahvusvahelist andmestikku analüüsides ilmnes, et inimesed, kes väidavad ennast olevat kristlased, moslemid, hindud, budistid või judaistid, väärtustasid mittereligioossetest inimestest […]

Me teame neid kõik – nende nähtav tööpanus pole ehk üldse selline, nagu oodata võiks, aga samas on nad inimesena vahvad ja hoiavad meeskonna tuju üleval. Tihtilugu on neil ka n-ö lubatud palju enam üldiselt aktsepteeritud reeglitest kõrvale kalduda. Värskes Creativity and Innovation Managementi ajakirjas kirjutavad teadlased, kuidas sellised inimesed (lovable fools) meeskonnas mõjuvad. Kahe […]

Igapäevaseid oste tehes teab tõenäoliselt igaüks seda hetke, kui valikut silmitsedes jääb pilk peatuma tootel, mida tavaliselt sellel riiulil ei ole või mis sinna mingil põhjusel ei sobi. Teadlased nimetavad seda külgetõmbeefektiks (attraction effect), mille mõju suunab meie käitumist tegelikult palju laiemalt. Teadlased uurisid seda nähtust veidi lähemalt ja tulemustest saab lugeda viimasest Management Science’ist. […]

Ettevõtte sotsiaalne vastutus (corporate social responsibility, CSR) tõuseb ärilise kasumlikkuse kõrval aina enam päevakorda. Aga kas see on lihtsalt popp ja n-ö noortepärane teema, millega tuleb tegeleda, sest kõik ju tegelevad, või on asjal ka praktiline mõju? Seda lahkavad teadlased Journal of Management Studiesi värskes numbris. Tuleb välja, et mõju on üsna suur. Asja uurimiseks […]

Teadmiste jagamine on õppiva ja areneva organisatsiooni olulisim tunnus. Ent kas teadmiste jagamine soodustab areneva organisatsiooni teist alustala – loovust? Seda analüüsivadki uurijad viimatise Journal of Organisational Behaviouri kaante vahel. Kolme katse tulemused näitasid, et enim soodustas katsealuste loovuse kasvu see, kui teadmisi ei antud edasi kui uusi fakte, vaid seda tehti kaudselt, jagades kogemusi, […]

Kui juht on otsustanud lahkuda, kuid ei saa seda juriidilistel või muudel põhjustel kohe teha, siis on tema motivatsioon kahtlemata üsna pärsitud. Kuidas selline olukord aga meeskonna liikmetele mõjub? Värskes Journal of Organisational Behaviouris analüüsitakse 100 juhi ja nende 313 alluvaga tehtud uuringu tulemusi. Nagu ilmnes, oli juhi puhul, kes oli sunnitud mõneks ajaks ettevõttesse […]

Igaüks, kes on pidanud kaubamärki ja logo välja töötama, teab, mis probleemid sellega kaasas käivad: küll pole pilt ilus, küll pole nimi atraktiivne, küll ei käi pilt ja nimi omavahel üldse kokku. Värskes Journal of Business Researchis analüüsivad teadlased mitme katse tulemusi, mille käigus uuriti, kuidas inimesed logosid ja kaubamärke tähele panevad ja kuidas need […]

On üsna tavapärane, et enne ostu tegemist veebikeskkonnas loeme üle ka kommentaarid ja reitingud toote-teenuse kohta. See on hea alus otsustamise juures, eriti kui me pole varem selle toote-teenusega kokku puutunud. Kuid samas tekitab see müüjal ahvatlust neid reitinguid endale kasulikuks painutada või isegi valetada. Kuivõrd ja kuidas sellised väänatud reitingud mõjutavad meie ostukäitumist, lahkavad […]

Richard Thalerile aastad tagasi Nobeli majanduspreemia toonud majandusliku nügimise (nudging) kunst on nüüdseks rakendust leidnud väga paljudes eluvaldkondades. Nügimine on psühholoogias, politoloogias ja majanduses kasutatav lähenemine, mis tähendab positiivset tugevat mõjutamist otsustamise protsessis. Nügimise leviku põhjuseks on asjaolu, et see võimaldab efektiivselt tulemust saavutada ja on seeläbi nügijale kasulik. Aga nagu kirjutavad uurijad viimatises Organizational […]

Töökoormusega seotud vaimsed kõrvalekalded on eelkõige COVIDi-järgsel ajal üsna palju kajastamist leidnud. Üheks selliseks palju kõneainet pakkuvaks nähtuseks on töönarkomaania, mis tähendab ülemääraselt palju töistele väljakutsetele pühendumist, arvates, et just nii saavutatakse suurepäraseid tulemusi. Värskes Journal of Occupational and Organizational Psychologys kirjutavad teadlased, et töönarkomaania on omamoodi suletud ring. Kaks uurimist, mis hõlmasid ligi 600 […]

Üks võtmetegureid muudatuse edukal läbiviimisel on kriitiline mass, kes on valmis ees ootava muutuse edusse uskuma. Kui suur see kriitiline hulk inimesi siis on? Maikuu Harvard Business Review võtab vaatluse alla sel teemal ilmunud käsitlused ning tõdeb, et inimesi ei peagi olema väga palju, kes asjaga kaasa tulevad. Näiteks enam kui 300 poliitilise revolutsiooni analüüs […]

Tööõnne valemi otsingutel on koostatud sadu ja isegi tuhandeid põnevaid uurimistöid ja kirjutatud teadusartikleid. Kuid kas lisaks mõnusale tööõhkkonnale on töisel õnnetundel ehk siis laiemalt tööõnnel seos ka efektiivsusega? Milline see seos võiks olla? Seda analüüsivad teadlased värskes Management Science’i numbris. Nad võtsid vaatluse alla mahuka andmemassiivi telefonimüüjate töö tulemuste kohta ning kõrvutasid seda nende […]

Meie kaubandus kolib üha enam internetti ning aina rohkem inimesi teeb oma ostuotsuse selle põhjal, mis arvutikuvarilt vastu vaatab. See omakorda tähendab, et kaupmehed vajavad oma kauba turundamiseks uut lähenemist. Üks tihti kasutatav turundustaktika on omamärgitoodete pakkumine harjumuspäraste valikute kõrvale. Värskes Journal of Business Researchis kirjeldatud kolme katse tulemused kinnitavad, et omamärgitoote pakkumine veebipoes lisaks tavapärasele […]

Hiljutine Journal of Economic Psychology kirjeldab huvitavat katsete seeriat, mille käigus uuriti, kui suur on naiskandidaadil tõenäosus osutuda valituks sõltuvalt sellest, kas otsustajaks on pigem naised või mehed. Lähtehüpoteesiks oli üsna levinud arvamus, et kui otsustajate hulgas on enam naisi, siis valivad nad tööle ka pigem naisi. Ent tulemused näitasid, et naiskandidaatide valimise tõenäosus ei […]

Värskes Journal of Marketing Researchis tõdevad uurijad, et üldine arvamus toote luksuslikkuse kohta võib sõltuda ka sellest, millise tempoga on selle reklaam. Mitmes riigis ligi 30 000 katsealusega tehtud tosina katse tulemusena ilmnes, et nende hinnang ühe või teise asja luksuslikkuse kohta sõltus üsna suurel määral sellest, kas seda esitleti normaalsel kiirusel või aegluubis kulgevas […]

Kui ajast aega on räägitud töörahulolu seostest organisatsiooni sisemiste teguritega, nagu näiteks juhtimistava ja meeskonna sobivus, siis värskes Academy of Management Journalis väidavad uurijad, et majanduskeskkonnalgi on siin oma selge roll. Nii näitas 40 aastat kestnud uuring USA ja Suurbritannia organisatsioonides, mille käigus küsitleti kümneid tuhandeid töötajaid ja kõrvutati siis nende vastuseid ühel või teisel […]

Värske Organizational Science võtab vaagida iidse piitsa ja prääniku dilemma. Uurijad viisid läbi kaks katset, et vaadata, kuidas mõjutab töötajate tunnustamine ja karistamine nende leidlikkust, kui mingile probleemile on vaja leida uudne lahendus. Katsealustele püstitati esmalt mingi eesmärk ja vastavalt sellele, kas nad suutsid eesmärgini jõuda või mitte, anti neile juurde selleks vajalikke abivahendeid või […]

Journal of Organizational Behaviori kevadises numbris kirjutatakse katsest, mille raames uuriti, mis tundeid see klienditeenindajas tekitab, kui ta rikub ettevõtte reegleid kliendi heaks. Ilmneb, et töiste reeglite rikkumine kliendi heaolu nimel mõjub klienditeenindaja vaimsele tervisele ja töötahtele tunduvalt paremini kui formaalne vabandus, et ühte või teist teenust ei saa soovitud kujul osutada tulenevalt reeglitest. Emotsionaalne […]

Tõenäoliselt on mõnigi meist olnud olukorras, kus krimpsutame mõne hinna peale nina ja kaupmees palub meil siis ise sobiliku hinna öelda. Aga kuidas me tajume sel juhul ostetava kauba väärtust? Teadlased on asja uurinud ja kirjutavad sellest nüüd värskes Journal of Business Researchis. Nagu ilmnes, on mõju täitsa olemas. Kui maksame kauba või teenuse eest […]

Juba on üsna tavapärane, et meeskonnaliikmed ei tee tööd ühe katuse all. Samas tekitab selline töökorraldus juhtidele ikka peavalu, näiteks mis puudutab töötulemuste kontrollimist. Värskes Journal of Organizational Behaviouris on kirjutatud andmete analüüsist, mis saadi enam kui 400 hajusmeeskonnalt. Mis selgus? Inimesed hindasid, et selline kontroll pärsib vastastikust usaldust juhi ja töötajate vahel, kusjuures mida […]

Tõdemus, et me kaldume uskuma väiteid, mida paljud erinevad inimesed kinnitavad, on tõenäoliselt meist igaühele tuttav. Mida enam kinnitust, seda enam tundub väide usaldusväärne. Kuid nagu kirjutavad uurijad viimatises Journal of Marketing Researchis, toetudes nelja mahuka katse tulemustele, on säärase tõdemuse tekkimine meis alateadlik ja väljendub seetõttu ka üsna ootamatutes olukordades. Nimelt analüüsisid teadlased suure […]

Mõni inimene on valmis enam riske võtma kui teine, vähemalt igapäevaselt ringi vaadates tundub see nii. Aga kas lisaks suuremale-vähemale vaprusele võiks veel kuidagi riskikäitumist seletada? Just sellise küsimuse püstitasid teadlased uurimuses, mille kokkuvõtte leiab värskest Journal of Economic Behavior & Organizationist. Mitme näitaja hulgast võeti analüüsil suurema tähelepanu alla ajaperiood, mis jääb riskikäitumise ja […]

See, et psühholoogilised seisundid, näiteks pinge ja stress, mõjutavad otseselt ostukäitumist, on kaupmeestele juba ammu teada. Kuidas see kõik mõjutab aga brändikäitumist? Kas me oleme stressi-ostlemisel pigem ühele kaubamärgile lojaalsed või pole kaubamärk siis enam nii oluline? Kuna varasem asjakohane teadus on selles küsimuses üksjagu vastuoluliste järeldusteni jõudnud, võtavad teadlased viimatises Journal of Business Researchis […]

Turunduse üks postulaatidest on, et me ei müü kaupa või teenust, vaid tunnet, mida nendega seoses saadakse. Samas on praegune keeruline aeg, kus me ümber on üksjagu inimlikke kannatusi ja negatiivseid emotsioone, pannud turundajad raske probleemi ette. Milline on siis see tunne, mida sellises keskkonnas müüa? Nagu kirjutavad uurijad värskes Journal of Marketing Researchis, toetudes […]

Tööportaalid annavad tavaliselt võimaluse lisada avalduse juurde ka pildi. Aga kas ja kuidas mõjutab foto meie šansse tööd saada? Analüüsinud kuue kuu jooksul enam kui 160 000 inimese edukust tööportaali vahendusel tööd saada, kirjutab viimane Marketing Science, et pilt mängib värbamisel üsna ootamatut, ent seejuures olulist rolli. Uuringuandmestikust ilmneb, et tööpakkuja subjektiivsel arvamusel, kas üks […]

Üks turundamise viise on soovitusturundus: kutsud tarbijaid üles, et nad soovitaksid sinu toodet-teenust sõpradele-tuttavatele või jagaksid potentsiaalsete klientide andmeid, ja pakud neile selle eest mingit boonust. Samas ei ole soovituste kaudu saadud kontakt tihti kaugeltki nii edukas, kui kaupmehed tahaksid. Värskes Journal of Marketing Researchis on seitsme uuringu materjali analüüs, kust selgub, et soovitusturunduse edukust […]

Viimatine Journal of Occupational and Organizational Psychology avaldab põneva kokkuvõtte uurimusest, mille käigus vaadeldi töö ja kodu ühildamise mõju sellele, kuidas töötajad tunnetavad siis võimalusi olla töiselt edukas. Nagu uurijad ligi 400 vaatlusaluse analüüsi tulemusena kirjutavad, mõjus töö ja kodu ühildamine nende töisele tulemuslikkusele hästi, kuid seda vaid teatud piirini. Nagu paljud meist ka koroona […]

Iga juhi lemmiktöötajate hulka kuuluvad tõenäoliselt ikka need, kes tunnevad probleeme ära ja lahendavad need, ilma et juht peaks oma tähelepanu sellele suunama. Kui seni on uuringute tulemusena arvatud, et niisuguse käitumise motiiviks on pigem positiivne emotsioon – soovitakse ju mingi probleem lahendada või ära hoida –, siis viimatises Journal of Applied Psychologys avaldatud uuringu […]

Võiks ju mõelda, et ettevõtete ühinemine ja ülevõtmine on puhas äriline toiming ning selle taga ei tasu liialt inimlikku psühholoogiat otsida. Aga on ka selge, et mõni ühinemine sujub osaliste jaoks palju valutumalt kui teine. Viimatises British Journal of Managementis uuritakse, miks see nii on. Nagu ilmneb, mängib näiteks osapoolte vastastikune usaldus liitumise protsessis üsna […]

Nagu kirjutab värske Journal of Product Innovation Management, tuginedes 68 uurimuse andmetele, on juhi puhul nartsissism kui selline palju mitmetahulisem teema, mis puudutab selle seost edu ja ebaeduga. Nimelt kinnitavad uuringud, et ka nartsissismil on oma soopõhised erisused. Tõdetakse, et nartsissistlike tunnustega meesjuhid on oma edevusest tulenevalt eelkõige edukad innovatsiooni juurutajad, samas kui nartsissismile kalduvad […]

Innovaatilisuse poole püüdlevate organisatsioonide üks proovikive on see, kuidas panna meeskonnad tööle nii, et nendevahelise sünergia tulemusena tekiks midagi enamat kui lihtsalt koos töötamine. Mõni juht, kes usub kommunikatsiooni olulisusesse, rõhutab sellise sünergia puhul infovahetuse rolli. Samal ajal räägivad uuringud, et mida suuremaks organisatsioon kasvab, seda enam võib infovahetus meeskondade vahel, kui see on liialt […]

Kuulujutte peetakse reeglina keerulise sisekliimaga kaasnevaks nähtuseks ja nende levitajasse ei suhtuta hästi. Viimatine Journal of Applied Psychology kirjutab aga, et kuulujuttudel võib kõige negatiivse kõrval olla ka positiivne efekt, kui neid nutikalt ära kasutada. Kuue mahuka katse najal toovad uurijad välja, et positiivsetel ja negatiivsetel kuulujuttudel on meeskondadele üksjagu erinev mõju. Positiivsed kuulujutud täpsustavad […]

Kui me lepime mugava keskpärasusega, siis jääb meil tähelepanuta, et tegelikult suudame midagi palju enamat. Samas on aga ka perfektsionismil oma varjukülg, nagu kirjutavad uurijad viimatises Journal of Business Researchis, jälgides pika aja vältel enam kui 400 katsealuse isiklikku ja töist arengut. Varasematest uuringutest on teada, et perfektsionistlik käitumismudel, kus pidevalt taotletakse ideaalset tulemust, kasvatas […]

Inimesed vaatavad ikka oma juhtide poole, et saada neilt keerulisel hetkel edasi liikumiseks tuge ja kindlust. Kas raskematel aegadel on aga juhid siis alluvate silmis hinnatumad või usaldusväärsemad? Seda lahatakse värskes Journal of Economic Behavior & Organizationi numbris. Uuringutest nähtub, et kuigi headel aegadel usaldusväärsuse tipul olnud juhid on viimasel ajal pidanud nii mõnestki töötajatele […]

Kõikvõimalikud digilahendused on meie töist ja eraelulist otsustamist kahtlemata lihtsamaks ja efektiivsemaks muutnud. Infot on rohkem ja mõne klikiga võib teada saada ning otsustada väga suuri asju. Kuidas on digitaalne areng aga mõjutanud meie otsuste kvaliteeti? Just seda lahatakse viimatises Harvard Business Reviews avaldatud artiklis – nimelt ilmneb uuringute põhjal, et eetiliselt kaheldavates olukordades langetatakse […]

Eelkõige just ühiskondlikult keerulistel aegadel soovivad ka tuntud kaubamärgid välja näidata aktiivsust seoses sooviga nõrgemate eest seista. Millise sõnumiga aga välja tulla, et see oleks mõjus ja toetaks ka brändi head nime? Seda uuritakse viimatise Journal of Business Research kaante vahel. Nagu ilmneb, erineb sõnumi mõjusus üsna palju sõltuvalt sellest, kas tegemist on hinnalise või […]

Me teame hästi seda sisemist ootust-lootust saada juhilt oma tegevuse kohta tagasisidet. Aga kui me ise juhiks saame, siis ei kipu me seda eriti andma. Hiljutine HBS Working Knowledge kirjutab mitme uuringu tulemustele tuginedes, et keskmiselt vaid 26% inimestest on veendunud, et juhi seni antud tagasiside on innustanud neid paremat tulemust saavutama. Samal ajal uskus […]

Kellel on elus tulnud ette võimalus koguda hea eesmärgi nimel annetusi, on kindlasti kogenud väga erinevaid viisakaid põhjendusi, kuidas annetuse küsijast püütakse kiirelt vabaneda, jättes siiski endale võimaluse annetamiseks tulevikus. Üks selliseid põhjendusi on, et annetatakse hiljem, näiteks pangaülekandega. Viimatine Journal of Economic Behavior & Organization võtab uurida, mida teha, et see „pangaülekanne“ pärast tõesti […]

Me kõik püüdleme turvalise töökeskkonna poole – seal liigub info paremini ning töötajad ei karda paremaid lahendusi otsides vigu teha. Huvitava nüansi turvalise töökeskkonna loomisel toob välja viimatine teadusajakiri Organizational Behavior and Human Decision Processes, kus analüüsitakse, kuidas mõjutab juhi uudishimu töist õhustikku meeskonnas. Nelja uuringu najal selgub, et kui juht näitas välja uudishimu ühe […]

Soolise palgalõhe uuringuid on viimasel kümnendil üsna palju teaduskirjandusse jõudnud ja võiks arvata, et siin pole uut teaduslikku fakti enam välja tuua. Aga viimatises Organisational Science’i numbris avavad uurijad üsna omapärase vaatenurga. Nimelt vaadeldi Portugalis kümne aasta vältel (2002–2012) ettevõtete juhte ja töötajaid ning ilmnes, et naisjuhtide alluvad pühendavad töö tegemiseks märkimisväärselt vähem nii nominaalset […]

Enamik meist on digitaalses infotarbimises liikunud arvutist nutitelefoni ja seega on tõenäoliselt muutunud ka viis, kuidas me infot tajume ja kasutame. Värske Journal of Behavioral and Experimental Economics avaldab sel teemal terve rea põnevate eksperimentide kokkuvõtte. Selgus, et riskantsete otsuste puhul, kus katsealustel oli võimalik midagi olulist kaotada, ei olnud nende otsustusmustris vahet, kas lähteinfo […]

Teame üldiselt, et meeskonna vanuseline mitmekesisus tuleb tööl kasuks. Kuidas aga juhtkonnas on? Just seda küsimust lahatakse suvise Human Relationsi ajakirja kaante vahel, fookuses vanuselise mitmekesisuse mõju juhtkonna tööle, eelkõige pidades silmas juhtimisaruandlust. Enam kui 7000 USA finantsettevõtte juhtkonna töö analüüsimisel ilmnes, et mida kirjum on selle vanuseline koosseis, seda mitmekülgsemaks hinnati infot, mida aktsionärid […]

Innovaatilisus ja loovus on ühe eduka organisatsiooni võtmesõnad. Aga nagu kirjutab värske teadusajakiri Organizational Behavior and Human Decision Processes, on tänane ebakindel ja isegi närviline keskkond üksikisiku innovaatilisuse ja loovuse teemasse toonud uusi halltoone. Nimelt näitavad uuringud, et kuna töine loovus on seotud ettevõtte finantsnäitajatega, reageerivad investorid ehk siis turg juhtide loovuse vähesusele üsna ärevalt, […]

Kuigi Eesti paistab teiste riikidega võrreldes silma naiste märkimisväärse osakaaluga teadlaskonnas, on maailmas laiemalt jätkuvalt ülal küsimus, miks edukate leiutajate hulgas on nii vähe naisi. Ajakiri Management Science võtab mainumbris selle eraldi vaatluse alla, toetudes Taanis aastatel 1966–1985 sündinud elanikkonna andmetele ning uurides selle põhjal sealseid teadlaste ja leiutajate perekondi sellest aspektist, et mis soost […]

Motivatsiooni uurijad on veendunud, et kõige lihtsam viis motivatsiooni leida on hakata midagi lihtsalt tegema. Kuid ülimalt ebakindlas keskkonnas on seda kahtlemata lihtsam öelda kui teha. Viimatise teadusajakirja Applied Psychology kaante vahel on artikkel, kus teadlased räägivad uuringute põhjal sellest, kuidas hoida oma tegevus mõtestatuna ja motivatsioon üleval. Enam kui 400 töötajat hõlmanud kolme katse […]

Meie motivatsiooni üks alustalasid on ümbritseva keskkonna mõistmine: mis ja miks meie ümber toimub ning kuidas selle kõigega suhestuda. Seega võiks arvata, et mida selgem ja ühemõttelisem on meie arusaam, seda kõrgem on motivatsioon. Aga maikuu teadusajakirjas Human Relations kirjutavad teadlased, et nii lihtne see pole. Tuginedes kahe mahuka uuringu tulemustele väidavad nad, et kuigi […]

Pole kahtlustki, et pinged meeskondade / osakondade vahel mõjutavad organisatsiooni toimimist ja efektiivsust, kusjuures see mõju võib olla pikaajaline. Kuidas siiski sellises olukorras töist õhustikku säilitada? Seda uurivad teadlased suvises teadusajakirjas Organizational Behavior and Human Decision Processes. Sageli võetakse konflikti isiklikult, inimesekeskselt. Katsed aga näitasid, et kui konflikt sõnastati ümber, fookuses üks või teine teema […]

Eduka organisatsiooni üheks tunnuseks on see, et info liigub hästi ja ideid jagatakse lahkelt. Kolleegid annavad muu hulgas üksteisele nõu, kuidas teha paremaid otsuseid-valikuid ja ületada raskusi. Kuid uurijad kirjutavad värskes ajakirjas Organizational Behavior and Human Decision Processes, et inimese siiras soov kolleegi aidata võib viimasele hoopis karuteene osutada. Nimelt ilmneb, et kui me soovime […]

Võimustavat juhtimist ehk sellist juhtimispraktikat, kus oluline otsustuspädevus delegeeritakse sellele astmele, kus saavutatakse ka tulemusi, peetakse väga efektiivseks. Samas ilmneb, et sel lähenemisel on ka oma karid. Hiljutises Applied Psychology ajakirjas tõdevad teadlased enam kui 300 alluva ja 50 juhi andmete analüüsile tuginedes, et võimustav juhtimine on edukas eelkõige kahe kriteeriumi täitmisel. Esimene ning olulisim: […]

Hea ajurünnaku eelduseks on juba möödunud sajandi keskpaigast peetud põhimõtet, et piire pole ja kvaliteedist olulisem on ideede hulk, nii et ideid ajurünnakus kritiseerida ei või. MIT Sloan Management Reviewsi viimases numbris analüüsivad teadlased seda omamoodi dogmaks kujunenud lähenemist ja leiavad, et see pole päris õige. Katsete näitel tuuakse välja, et kriitika võib ajurünnakul hoopis […]

Kes meist poleks teinud mõnda ostu lihtsalt selle pärast, et see tekitas meis ostu hetkel hea tunde, ja hiljem seda kahetsenud? Nagu kirjutavad uurijad värskes Journal of Business Researchis, ongi õnnetundel põhinev ostlemine tegelikult ka õnnetunnet rõhutav müügitegevus, kauplemine millegagi, mille väärtus raugeb kiirelt. Mitme katse najal näidatakse, et toote-teenusega seostatud võimalikul õnnelikul kogemusel ei […]

Eelkõige konkurentsitihedas tehnoloogiasektoris on üheks ellujäämise võtmeks see, kui tulla iga natukese aja tagant välja uue lahendusega, mis rahuldaks klientide uusi vajadusi. Seepärast on mõne radikaalse versiooniuuenduse esitlus tihti terve show, kus uuenduse kõik viled ja tuled korraga väljanäitusele tuuakse. Kuidas aga mõjuvad sellised uuendused neile, kellel on rõõm omada eelmist, ilma uute tulede-viledeta versiooni? […]

Vahukommi katse, mille Stanfordi ülikooli teadlased tegid juba möödunud sajandi seitsmekümnendatel, tõestas üsna ilmekalt, et rahuldust pakkuva lahenduse edasilükkamise võime veelgi enam rahuldust pakkuva lahenduse saavutamiseks mängib edu juures väga tähtsat rolli. Mida parem see võime on, seda edukam väidab teadus inimese olevat. Viimatises Journal of Economic Behavior & Organizationis lahkavad uurijad seda tõdemust aga […]

Enam kui 40% maailmas toodetud toidust lõpetab jäätmetena ja on seega üha kasvav globaalne mureteema. Uuringud on näidanud, et suurem osa neist jäätmeist tekitatakse kodumajapidamistes, mistõttu meie kõigi igapäevases tarbimiskäitumises peitub ka toidu raiskamise piiramise võti. Milline aga peaks olema see sõnum, mis mõjutaks inimesi toiduga säästlikult ümber käima? Seda lahkavad teadlased värskes Journal of […]

Kuidas käituda, kui konkurent tuleb turule mõne enneolematult hea toote või teenusega? Kas otsida selle toote-teenuse vigu ja nõrku külgi või hoopis kiita tema saavutusi avalikult? Aasta esimeses Journal of Marketingis kirjeldavad uurijad enam kui 4000 katsealuse osalusel läbi viidud 11 mahukat eksperimenti, mis kõik näitasid, et konkurendi toote kiitmine suurendas märkimisväärselt ka kiitja enda […]

Kipume oma igapäevases kõnepruugis ikka hindama mõnda emotsionaalset kogemust valusaks ilma, et otsest valu tunneksime. Kuid nagu ilmneb värskes Harvard Business Reviews avaldatud uurimusest, võib emotsionaalne kogemus ka päriselt füüsilist valu tekitada. Analüüsides enam kui 10 aasta vältel 146 riigis üle miljoni vaatlusaluse meditsiinilisi andmeid, tuvastasid uurijad huvitava seose. Nimelt pöördusid majanduslikult ebakindlatel aegadel inimesed […]

Üks turunduslauseid, mida sageli kohtame, on “maksame teenusega rahulolematuse korral kogu raha tagasi“. Raha tagasimaksmise garantii tundub tõepoolest ahvatlev, eelkõige olukorras, kus soovime tarbida teenust, mille kvaliteeti me veel hinnata ei oska. Kuid kas sellise veksli väljakäimine paneb ühtlasi ka paremat teenust pakkuma? Seda võtavad teadlased lahata värskes Journal of Marketing Researchis, vaadeldes pikema ajaperioodi […]

Tänapäeval, kui tagasisidestamine, mentorlus ja coaching on väga levinud, toimub enamasti selline toetamine siiski töiste koolituste ja muude arenguprogrammide raames. Juhile pakutakse toetusvõimalusi korraldatud programmi menüü piires. Miks aga juhid ise ei otsi endale niisugust tuge? Seda küsimust uuritakse viimatise Management Science’i kaante vahel, kui vaadeldakse juhtide sotsiaalsete oskuste ja nende toetusvõrgustiku vahelisi seoseid. Katsete […]

Jootraha on paljudes paikades lausa üks osa majandusmudelitest. Kuid reeglina ei kajastu see ametlikes numbrites, et näiteks hinnata, kuidas viimased aastad on seda majanduse aspekti mõjutanud. Selle aasta esimeses Journal of Economic Psychologys on vaatluse all taksojuhtidele jootraha pakkumise tava ajavahemikul 2018–2021 ehk siis enne viirust ja selle ajal. Nagu uurijad välja toovad, vähenes sel […]

Kõik see, millega tegelesime enne tööl kontoriseinte vahel, on nüüd meil kodus kaamera ja mikrofoni vahendusel. Viimatises Research in Organizational Behaviori numbris kirjutatakse, et lisaks infovahetusega seotud probleemidele on n-ö uus aeg tekitanud inimestes küsimuse või kahtluse oma töises identiteedis. Kes ma professionaalselt olen? Kuhu ma kuulun? Teadlased on seda põhjalikult uurinud ja nende soovitus […]

Loovmeeskondi on tavaliselt kuidagi raskem juhtida nii, et tulemused stabiilselt head oleksid. Aga nagu ikka, oluline on siin meeskonnaliikmete valik. Journal of Occupational and Organizational Psychology jaanuarinumbris käsitletaksegi ühte loovmeeskondade mehitamise võtmeküsimust. Kas sellise tiimi tulemuslikkusele mõjub paremini see, kui meeskonna keskmised loovusnäitajad on kõrged, või see, kui seal on mõned eriliselt kõrgete loovusnäitajatega liikmed? […]

Igaüks meist on tööl kokku puutunud mingi ebaviisaka käitumisega, olgu see sõnaline või mitteverbaalne. Me arvame, et küllap see on siis halvast kasvatusest. Miks muidu peaks keegi ebaviisakas olema? MIT Sloan Management Review veebruarinumbris toovad aga uurijad välja, kuidas ebaviisakas kultuur organisatsioonis tekib, aluseks ligi 5000 vaadeldud juhtumit. Kindlasti on ebaviisakuse taga ka halva kasvatusega […]

Aasta esimeses Journal of Business Research numbris kirjutavad uurijad, et organisatsioonisisese info liikumise üheks olulisimaks mõjutajaks on tippjuhtide juhtimiskvaliteet. Kuigi see võib paljudele tunduda elementaarne, toovad uurijad välja, et just klassikaliselt halbade iseloomuomadustega juhtide juhtimispraktika on see, mis muudab ettevõtte jaoks olulist infot valdavate töötajate jaoks informatsiooni enda heaolu kindlustavaks vahetuskaubaks, mida vahetada juhi poolse […]

Kuigi koroonaajastu on meid õpetanud varem uskumatuna tundunud toimetusi virtuaalsena ellu viima, kirjutavad teadlased viimatises Harvard Business Reviews, et kui inimestel on valida sama kaaluga alternatiivide puhul, kas nõustuda mingi ettepanekuga või mitte, siis on silmast silma kohtumise puhul nõustumise tõenäosus ligi 80%, samal ajal kui videokõne abil jääb see 50% ringi. Kui kõrvutati silmast […]

Juhtimiskirjanduse üks lemmikteemasid on kahtlemata motivatsioon. Edu taga peitub suuresti just hea motivatsioonisüsteem. Kuid viimatises ajakirjas Organizational Behavior and Human Decision Processes kirjutatakse uurimistööst, kus oli kaasatud enam kui 70 000 osalejat ning kust selgus, et esmapilgul hea motivatsioonisüsteem võib pikas perspektiivis töötajaile hoopis hävitavaks osutuda. Nii näiteks ilmnes, et töötajatest, kellele pakuti töise edukuse eest […]

Detsembrikuine Biological Rhythm Research käsitleb õhtu- ja hommikuinimeste vaimse tervise probleeme. Enam kui 4000 vaatlusaluse abil läbi viidud uuring näitas ilmekalt, et need, kes nimetavad ennast tingimusteta õhtuinimeseks, on rohkem üksikud ning lisaks kajastub sellise unerütmi eripära ka nende ajutalitluses. Nimelt tuvastati, et inimestel, kes väidavad ennast olevat aktiivsed just õhtu- ja öötundidel, on suure […]

Võiks ju arvata, et ka kõige kärsitumad inimesed muutuvad vanuse kasvades rahulikumaks ning leiavad elukogemusest enam tuge, et olla kõikvõimalikes asjades kannatlikumad. Kuid nagu selgub 65 riigis läbi viidud mahukast uuringust, pole see kõik nii lihtne. Aasta esimeses Journal of Economic Behavior & Organizationis tõdevad uurijad kultuuriüleselt universaalset tõsiasja, et kannatlikkus saab vanuse kasvades omaseks […]

Avatus kui ajastu märk on muu hulgas andnud võimaluse rääkida teemadel, mille tõstatamist ei peetud veel mõnda aega tagasi sündsaks, näiteks juhipoolne vaimne ja isegi füüsiline vägivald. Kuid sugugi alati ei leia selline asi hukkamõistmist. Miks see nii on, sellest kirjutab viimatine Journal of Organizational Behavior and Human Decision Processes. Uurijad väidavad, et kannatanu sõnumi […]

Pühadeaja üks keskseid teemasid on kahtlemata endast nõrgemate eest hoolitsemine ning nii mõnigi organisatsioon on selle isegi enda sotsiaalseks missiooniks võtnud. Aga kust on pärit juhtide soov seda teha? Journal on Business Reasearchi talvenumbris analüüsivad uurijad juhtide käitumismudeleid ja järeldavad, et kõige enam kalduvad filantroopsele käitumisele juhid, kes on vanuses 7–11 kogenud erilist kitsikust ja […]

Tippjuhtide motivatsioon on juhtimiskirjanduse üks lemmikaines. Omamoodi huvitava akordi toob teemasse viimatine Management Science’i ajakiri, kus räägitakse USA börsiettevõtete juhtide lepingus olevatest motivatsiooniskeemidest. Võiks ju arvata, et kui tunnustatakse tulemust, siis on see üsna selge motivatsiooni allikas. Aga kuidas sõnastada tulemus nii, et see oleks motiveeriv? Nagu uurijad kirjutavad, on märkimisväärselt kõrgem valmisolek tulemuse nimel […]

Juhid hindavad ikka oma inimeste juures ambitsioonikust. Soov midagi isiklikult saavutada on võimas mootor meie arengu juures ja annab seega juhile võimaluse pakkuda inimestele lisamotivatsiooni. Aga kas ambitsioon on meeskonnas samamoodi nakkav nagu näiteks laiskus ja negatiivsed hoiakud? Värskes Journal of Economic Behavior & Organizationis avaldatud uurimuses väidavad teadlased, et teatud tingimustel on tõepoolest nii, […]

Värskes Harvard Business Review’s kirjutatakse uuringust, mille keskmes on päevaaeg, mil me suudame karismaatilised olla, ja millal on selleks vähem lootust. Nagu selgub, sõltub meile endale ja teistele tunnetatav karismaatilisus üsna palju sellest, kas oleme hommiku- või õhtuinimesed. Katsete najal tõestati, et näiteks keskmisest karismaatilisema hommikuinimese väljenduslaadi ei peetud hilisel pärastlõunal ligilähedaseltki nii säravaks kui […]

Üks võimalus turundada oma tagasihoidliku tuntusega toodet on siduda see kuidagi mõne teada tootega. Näiteks nii: meie toote komponendid on pärit samalt tootjalt kust selle või teise brändi omad. Niisuguse sära valgus mõjub positiivselt su müüginumbritele. Aga kas alati? Just sellise küsimuse püstitasidki uurijad, kelle tööst võib lugeda viimatisest Management Science’i numbrist. Mis tingimustel selline […]

Platvormipõhiste rendimudelite üks võtmeküsimusi on kindlasti hinnastamine: kuidas ja mis mõjutab optimaalse hinna kujundamist. Ühe sellise platvormimajanduse liigi, kliendilt kliendile (C2C) rentimise hinna kujundamise teemat analüüsitakse värskes Journal of Business Researchi numbris. Võiks ju arvata, et isikliku asja väljarentimise puhul on hinna määramisel turuhinna kõrval olulisim roll sellel, kuivõrd me oleme selle asjaga emotsionaalselt seotud. […]

Me kõik oleme oma mineviku varjud, on klassikud kunagi öelnud. Tuleb välja, et meie mineviku kogemus määrab üsna palju sedagi, millised eesmärgid meid kõnetavad. Viimatises Journal of Business Researchis kirjutatakse, et suurtest eesmärkidest innustuvad kõige enam inimesed, kellel on minevikus tulnud hakkama saada väga vähesega. Uurijate sõnul tugineb suurte eesmärkide poole püüdlemine sellisel puhul unistusele […]

Mees- ja naisjuhtide palk on viimasel kümnendil pakkunud üsna palju materjali uuringuteks. Aasta viimane Journal of Economic Behavior & Organization võtab palgaerinevused uuesti vaatluse alla, uurides naiste ja meeste kriisiaegseid võimalusi saada juhtkonda ja võrdset tasu seal töötamise eest. Lisaks paljudele ettevõtetele, kellel on koroonaajal tulnud astuda keerulisi samme, et püsida konkurentsis, analüüsiti ka, mis […]

Harvardi ärikooli väljaanne Working Knowledge avaldas oktoobri lõpus põneva kokkuvõtte uuringust, kus analüüsiti enam kui 17 viimase aasta tippjuhtide värbamise andmeid, et uurida, kuidas on muutunud ootused neile. Nagu kirjutatakse, eristuvad oskuste-teadmiste hulgast selgelt sotsiaalsed aspektid, eelkõige oskus kuulata. Mida suurem oli organisatsioon ja mida enam töötas seal eri rahvusest inimesi, seda olulisemaks hinnati värbamisel […]

Tõhus infovahetus on kahtlemata iga organisatsiooni üks alustalasid. Kõige muu kõrval tekivad infopuuduses ka kuulujutud, mis kindlasti mürgitavad koostööõhustikku veelgi enam. Aga nagu väidavad teadlased viimatises Journal of Occupational and Organisational Psychologys, võib kuulujutul ka meeskonnale positiivne mõju olla, kui oskame seda ära kasutada. Kahe uuringu tulemuste põhjal väidetakse nimelt, et kuulujutt toimib meeskondades kui […]

Viimatise Journal of Marketing Research kaante vahelt leiab huvitava uurimuse, mille kohaselt kalduvad üksikud inimesed palju enam ostma kasutatud kaupa. Teiste sarnaste uurimuste tulemusena järeldatakse, et kasutatud asja soetamine annab üksikule inimesele alateadliku võimaluse suhestuda kellegi teise ehk asja eelmise omaniku looga. Taaskasutuse viimase aja mahu kasvu taga nähakse muude tegurite kõrval kindlasti ka COVID-19 […]

Lõunamaades reisides kohtame suure tõenäosusega kauplejat, kelle komplimentide najal ostame midagi, mille mõttetus jõuab meile kohale alles mõne aja pärast. Miks me nii käitume? Just seda analüüsib oktoobrikuises Journal of Marketing Researchis grupp teadlasi, tuginedes kuue uuringu andmetele, kus vaadeldi inimeste enesehinnangu seost ostukäitumisega. Ilmneb, et meie tunnetatav atraktiivsuse kasv (et ma olen ilus) toob […]

Sügisene Journal of Economic Behavior & Organization lisab omapoolse akordi naiste ja meeste käitumiserinevusi lahkavate teadustööde loetellu, uurides, kuidas nad hindavad oma töist tulemuslikkust. Nagu ilmneb, on mehed selgelt enesekindlamad ning tõlgendavad oma võimekust ja töiseid saavutusi enda kasuks ehk siis paremateks, kui need tegelikult on. Naised on aga oma saavutuste ja võimekuse hindamisel üsna […]

Nagu ilmneb viimatisest Journal of Applied Psychologyst, võib ütlusel „Tööle tullakse töö pärast ja lahkutakse juhi tõttu“ olla nii mõnigi täiendav mõõde. Näiteks ettevõttega seotud poliitilised vaated, millest lähtuvalt kandideerijad otsuse teevad. Uuringu tulemusena näitavad teadlased muu hulgas, et ligi kolmandik potentsiaalsetest töötajatest jätab kandideerimata, kui nende oskustele vastava töökoha või selle juhiga seostatakse nende […]

Suurte organisatsiooniliste muudatuste käigus leidub alati hulk inimesi, kes suudavad oma küünilise suhtumise ja kommentaaridega parimadki plaanid teha paljude jaoks küsitavaks. Muudatus on juba niigi ebamugav ja juhina soovime kindlasti hoiduda sellisest lisapingest. Kuidas seda teha? Sügisene Journal of Occupational and Organizational Psychology on avaldanud pikema kokkuvõtte uuringust, kus vaadeldi võimalusi taltsutada künismi teket. Nagu […]

Investeerimine on kindlasti üks märksõna, mis on rahaturul toimuva tõttu paljudel meelel. Ning seega on investeerimisettevõtted kahtlemata varasemast suurema avaliku tähelepanu all. Mille põhjal aga teevad nii rahastajad kui ka rahastatavad otsuseid, kas usaldada oma vahendeid ühele või teisele investeerimisettevõttele või küsida neilt raha? Seda analüüsivad teadlased värskes Journal of Business Researchis suure hulga investeerimisettevõtete […]

Suurte ja pika ajalooga ettevõtete juhid on juba tõenäoliselt mõnda aega tunnetanud, et turu üllatamiseks millegi märkimisväärselt uuega tasub enda kõrvale tuua või luua mõni moodsam üksus, kes kannabki hoolt uuenduslikkuse eest. Ent samas pole kõik selles edukad olnud. Sügiseses Journal of Business Researchis võtavadki teadlased uurida, mille poolest erinevad edukad innovaatilised ajaloolised suurettevõtted ülejäänutest. […]

Teenusmajanduse e-lahendused ja selle kaudu kasvav konkurents on paljude ettevõtjate jaoks tõstatanud küsimuse, kuidas hoida kliente rahulolevana. Millised kliendirahulolu lahendused on sellises olukorras kõige efektiivsemad? Värskes ajakirjas Management Science uuritakse jagamismajanduse kahte olulist rahulolematuse allikat: ebamõistlikult pikka ooteaega ja sõidujagamise teenuse puhul ka reisiaega. Pikaajalise eksperimendi tulemusena ilmnes, et kliendilojaalsusele mõjus märkimisväärselt enam võimalikku rahulolematust […]

Pikki vahemaid hõlmavad lennud võivad kahtlemata olla väsitavad. Ent kas reisimine mõjutab kuidagi ka meie tulemuslikkust? Viimatise Journal of Economic Psychology artiklis räägitaksegi ühest põnevast uurimistööst selles vallas. Analüüsinud enam kui 5 miljonit maailma eri paigus peetud turniiridel mängitud malepartiid, avastasid uurijad, et mängijad, kes olid pidanud turniirile kaugemalt kohale sõitma, olid ülejäänutega võrreldes vähemalt […]

Juhina ootame tihti, et kriitilises olukorras, kus infot on vähe ja samas tuleb teha olulisi otsuseid, järgivad meeskonnaliikmed meie suuniseid või käitumist. Juht võiks ju ikkagi eeskujuks olla, kuna adub suurt pilti kõige paremini. Kuid suvises Journal of Economic Behavior & Organizationis avaldatud uurimusest ilmneb, et inimesed järgivad kriitilises olukorras pigem nende enda juhtimistaseme kolleegide […]

Kolleeg vajab kahtlemata vähem käehoidmist ning suunamist ja suure tõenäosusega lepib ka väiksema palgaga kui väljast värvatud uus töötaja. Aga mis juhtub, kui sisekandidaat ei osutu siiski valituks? Võiks ju arvata, et ta on löödud ja mõlgutab lahkumismõtteid… Juulikuu Harvard Business Reviews avaldatud suure hulga Fortune 100 ettevõtete enam kui 1000 sisekandidaadi analüüs lubab väita, […]

Üks läbiv järeldus, mida käitumis- ja tööharjumuste uuringud välja toovad, on see, et mida kõrgemale sotsiaalses hierarhias inimene liigub, seda enam on talle tähtis ise hakkama saada ning vastutada oma tulemuse eest. Nii et mida haljamale oksale oma tööga jõuad, seda enam oled valmis pingutama selle nimel, et järgmisele oksale jõuda (või vähemalt, et mitte […]

Sünnihoroskoop on materjal, mille alusel ilmselt tänapäeval keegi töötajaid ei vali. Aga sündimise aeg või täpsemalt järjekord peres võib siiski huvitavat mõtteainet pakkuda. Nimelt väidavad uurijad viimases Journal of Business Researchis, et mitmelapselises perekonnas on laste sünni järjekord seotud nende valmisolekuga uuendusteks, kui neist sirguvad ettevõtjad-juhid. Kõrvutades 186 tehnoloogiaettevõtet ja nende asutajate tegevustavasid sünnijärjekorraga, ilmnes, […]

Tagasiside on kahtlemata üks olulisemaid tööriistu juhi käes. Kuid kas igasugune tagasiside töötab? Just seda analüüsivad teadlased viimatises ajakirjas The Leadership Quarterly. Nad viisid läbi terve rea eksperimente, millest ilmnes, et grupid, mille liikmed said juhilt sisulist tagasisidet selle kohta, kuidas neil läheb ning mitmendad nad meeskonnas oma töötulemusega on, saavutasid märkimisväärselt parema lõpptulemuse kui […]

Optimistide veendumus, et head kriisi ei tohi raisku lasta, on paljud ettevõtjad üle maailma pannud arutlema selle üle, kas sellest võib tõepoolest ka midagi võita. Just sellise küsimuse püstitasid teadlased suvises British Journal of Managementis avaldatud uurimuses, käsitledes 445 börsiettevõtte kogemust alates 9/11 terrorirünnakutest kuni Covid-19 põhjustatud majanduslike raskusteni. Ettevõtete kogemust analüüsides ilmneb, et näiteks […]

„Ega nimi meest ei riku“ on tõenäoliselt üks tuntumaid vanasõnu, mis meenub, kui nimedega seotud uskumustest jutt. Tuleb aga välja, et vähemalt tippjuhtide puhul võib sellel uskumusel ka täiesti teaduslik alus olla. Nimelt tutvustavad Arizona ülikooli teadlased suvises Harvard Business Review’s uurimust, kus enam kui 1100 äriühingu tegevjuhi nime esinemissagedust rahvastikuregistris kõrvutatakse nende juhitud ettevõtete […]

Koroonajärgne ajastu annab kindlasti veel pikalt ainest meeskonnatöö uuringuteks. Nii avaldas ka värske Harvard Business Review kokkuvõtte enam kui 5000 tiimi hõlmanud uuringust, millest ilmneb, et paljude muude näitajate kõrval olid hajusalt paiknenud meeskonnad võrreldes ühes paigas toimetavatega palju kiiremad oodatud tulemuse saavutamisel sarnaste tingimuste korral. Aga teisalt: kui projektid ebaõnnestusid, siis tundsid hapuks läinud […]

Juhtide (eelkõige uute) üks tõsisemaid väljakutseid on delegeerimine – kellele, kui palju ja mida. Traditsiooniliselt kujuneb meeskondades välja kindel hulk inimesi, kellele Pareto printsiibi järgi delegeeritakse 80% töödest. Värskes Journal of Applied Psychology numbris väidavad uurijad, et sellise jaotuse aluseks ei ole üldse ainult nende töine pädevus. Katsete käigus tõestatakse, et vähemalt samaväärselt töiselt pädevate […]

Tänapäeval tundub üsna iseenesest mõistetav, et töötajaid puudutavate keerukamate dilemmade lahendamisel töötavad paremini need lahendused, kus nad on saanud ise kaasa rääkida, vastupidiselt neile, mis tulevad kuskilt ülevalt. Journal of Economic Behavior & Organization suvises numbris analüüsitakse, kas selline demokraatia toimib ühtviisi edukalt kõikides organisatsioonides. Mitme eksperimendi tulemusena ilmneb muu hulgas, et kuigi demokraatiapüüdlus on […]

Otsustusvabaduse andmine meeskonnale eesmärgistatud tegevuse tarbeks on kahtlemata üks efektiivseimaid juhtimistööriistu. Sellised tiimid on kindlasti tugevad ja annavad häid tulemusi. Kuid edu pole ka sel puhul lõpmatu, nagu kirjutatakse viimatises ajakirjas Personnel Psychology. Uurinud enam kui 6000 meeskonna tegemisi, väidavad teadlased, et üks suurimaid ohufaktoreid on see, et nad jäävad kinni edu toonud rutiinsetesse sammudesse. […]

Meie loomupärane kalduvus teha esmamulje järgi põhjapanevaid järeldusi on aastakümneid teaduskirjanduses käsitlust leidnud ning pole vist kellelegi uudiseks. Ent kuidas esmamulje mõjutab meie ostukäitumist? Hiljutises Journal of Product Innovation Managementis lahkavad teadlased tootepakendist tekkivat muljet ning uurivad, mis järeldusi me alateadlikult selle põhjal teeme. Paljude muude järelduste hulgas leiame näiteks asjaolu, et me omistame luksuskaupade […]

Kuigi meeste ja naiste valelikkusel pole teadaolevalt suurt vahet, võib valetamine mõnes sotsiaalses olukorras siiski sooliselt üsna erinevaks osutuda. Just seda väidavad teadlased hiljutises Journal of Economic Behavior & Organization numbris. Nad uurisid, kuidas edastavad mehed ja naised näiteks andmeid oma sissetulekute kohta. Ja ilmnes, et naised esitasid meestest märkimisväärselt korrektsemaid andmeid, kui seda küsiti […]

„Parim kaitse on rünnak“ on üks neist ütlustest, mis on aluseks meie arvamusele, et kui suhtluspartner mingi väite peale ägestub, siis see tähendab, et meil on õigus. „Kus suitsu, seal tuld“, nagu üks teine kõnekäänd veel üle kinnitab. Harvardi ülikooli teadlaste mahukas uurimus, mille nad viimatises Psychological Science ajakirjas avaldasid, väidab aga, et meie oskus […]

Tõenäoliselt on igas organisatsioonis tänapäeval ühel või teisel kujul olemas uute töötajate sisseelamise programm. Vahel kaasatakse juba esimesest päevast uustulnukad argitegevusse, et nad saaksid kiirelt võimalikult palju uusi teadmisi. Nagu kirjutavad uurijad viimases Journal of Applied Psychology numbris, on uusi töötajaid aga keerulisem lõimida, kui esmapilgul näib. Ühes suures rahvusvahelises organisatsioonis jälgiti 189 uustulnuka käekäiku […]

Lapsevanemale on hästi teada, et laps langetab otsuse kiiremini siis, kui talle pakutakse valikuvõimalust, selle asemel et lihtsalt oodata temalt ühel kindlal viisil käitumist. Nagu kirjutab hiljutine Journal of Marketing, tuginedes Whartoni ülikooli teadlaste tööle, on sama meetod ka täiskasvanute maailmas käivitavaks jõuks. Nimelt ilmnes mitme katse varal, et näiteks heategevusprogrammis olid katsealused palju aktiivsemalt […]

Märkimisväärne hulk juhtimiskirjandusest on ajast aega pidanud tunnete väljendamist nüüdisaja leadership’i üheks oluliseks komponendiks. Nagu kirjutab viimatine Journal of Business Research, võib aga liigne tunnetele rõhumine mõjuda hoopis ootamatult. Kahe mahuka eksperimendi tulemused nimelt näitasid, et juhi kriisisituatsioonis väljendatud kurbus suurendas selgelt kaastöötajate empaatiat tema suhtes, mõjudes positiivselt ka organisatsiooni õhustikule. Samal ajal langetas kurbustunde […]

On teada, et hea tuttava või sõbra soovitus on parem võimalikest turunduskampaaniatest. Aga kuidas hea soovitus tekib? Nagu ilmneb viimatises Journal of Business Researchis avaldatud viie asjakohase uuringu kokkuvõttest, on hea ostukogemuse soovitusest turunduslikult palju efektiivsem soovitus, mille aluseks on hea kasutajakogemus. Asjaolu, et sõber ostis endale uue hea auto, ei mõjuta meie ostukäitumist kaugeltki […]

Tuleb välja, et ütlus „vaikus on kuldne“ on teaduslikult täiesti pädev. Nimelt avaldab viimatine Journal of Applied Psychology põneva kokkuvõtte uuringutest, mis käsitlesid vaikimispauside kasutamist kui läbirääkimise taktikat. Nagu artiklist selgub, annab vaikimispauside kasutamine osapooltele võimaluse tekitada konstruktiivseid mõttemudeleid ning leida nii tulemuslikumalt vastastikust ühisosa. Ilmneb ka, et vaikusepausid toimivad edukalt mõlema osapoole vaates vaid […]

Kas toote sidumine riigi nimega, näiteks „Made in Estonia“ märgi kaudu, võiks mõjutada seda enam ostma või mitte? Nagu tõdevad teadlased märtsi Marketing Science’is, analüüsides eBays uuringu tarbeks korraldatud enam kui 900 oksjoni tulemusi, eelistasid kliendid muude võrdsete näitajate puhul 44% enam toodet, mille kirjelduses oli selgelt väljendatud „Made in USA“. Ka oksjonite vahendajad hinnastasid […]

Nagu raha kogumist pensioniks, kipume me teisigi ajaliselt mittekriitilisi investeerimisotsuseid ikka tulevikku lükkama, sest igapäevased ülesanded-mured-proovikivid võtavad kogu meie aja. Kevadises Journal of Business Researchis väidavad aga teadlased, et esmainvestorite, sh näiteks pensioniks kogumist alustava noore inimese otsust mõjutab positiivselt tunne, et see esimene samm on mingil määral keeruline. Katsete najal näitavad autorid, et keskkonnas, […]

Veebruari Harvard Business Review heidab muu hulgas pilgu kliendiprogrammide salapärasesse maailma ja uurib, milline on üks tõhus lojaalsusprogramm. Autor väidab, et edukas lojaalsusprogramm on nagu virtuaalne klubi, mis loob identiteeti ja pakub kuuluvustunnet. Lisaks tuuakse välja, et nt kliendipunktidele ja nende kasutamisele üles ehitatud programmid ei too kaasa brändilojaalsust erinevalt programmidest, kus pakutakse kliendile võimalust […]

Koos inimeste eraldatusega viimase aja piirangute tõttu on kasvutrendi näidanud e-kaubandus ja isegi sellises ulatuses, et teadlased on hakanud uurima nende kahe nähtuse omavahelist seost. Veebruari Journal of Marketing Researchis ilmunud artiklis väidavad teadlased, et tarbekaupadele senisest suurema tähenduse andmine on otseses sõltuvuses muude eluliste aspektide hääbumisest. Kui kodukontoris puudub näiteks seni suurt tähendust omanud […]

Tõenäoliselt oleme kõik kogenud olukorda, kus oleme mõnesse teemasse süvenenud, ja siis kõnetab meid kolleeg, paludes hetkeks tähelepanu. Isegi kui pühendame talle tõepoolest vaid hetke, läheb üksjagu aega, et sukelduda taas oma teemasse. Aga sellel tähelepanu röövinud hetkel võib olla ka hoopis ootamatu positiivne kõrvalmõju. Nagu kirjutab viimatine Journal of Applied Psychology, jäetakse sellise sekkumise […]

Lihtne on öelda, et keskpärase meeskonna tulemuslikkuse tõstmiseks peaks sinna tooma võimekamaid töötajaid. Kuid miks peaksid võimekamad töötajad seda tahtma, kui tegu on keskpärase meeskonnaga? Veebruari Management Science võtab kokku mitme uurimuse tulemused ja jõuab järeldusele, et nende puhul toimib rahalistest stiimulitest enam võimalus näidata teistele oma suutlikkust, teadmisi ja oskusi ning olla eeskujuks. Kui […]

Vigadest õppimine on tänapäeva ebakindlas keskkonnas tõenäoliselt üks kriitilisemaid võimeid või oskusi. Nagu väidavad teadlased viimatises ajakirjas Academy of Management Discoveries, on vigadest õppimise võime üsna lähedalt seotud juhi aupakliku, tagasihoidliku käitumismaneeriga. Artiklis kirjeldatud katsete najal väidetakse, et niisugune suhtumine (eneseupitamise ja eksimatuks pidamise asemel) näitab isegi rohkem suutlikkust vigadest õppust võtta kui paljud psühholoogilised […]

Hiljutine Personnel Psychology kirjutab, et kui töötajate kvalifikatsioon ei vasta ametikohale, võib see kaasa tuua kummalisi kõrvalmõjusid. Mitme uuringu varal näidatakse, et nii nagu ala-, mõjuvad ka ülekvalifitseeritud töötajad halvasti sisekliimale ja töö tulemuslikkusele. Katses, kus osales tuhatkond töötajat, selgus, et need, kes arvasid ennast olevat mingi töö tarbeks liialt kõrgelt kvalifitseeritud, jagasid üldiselt vähem […]

Tasumudelite seos töötajate motivatsiooni ja rahuloluga on andnud ainest tuhandetele teadustöödele. Selge see, et tulemustasu teema on üks äraütlemata peen teadus organisatsioonist ja inimesest. Uurijad analüüsivad veebruari Management Science’is järjekordselt tulemustasustamise võimalusi, seekord jaemüügiettevõtete näitel. Tulemustasu maksmise mõju töö tulemuslikkusele leitakse olevat otseses seoses maksmisele eelnenud töörahuloluga ettevõttes ning väidetakse, et kõrge üldise töörahulolu korral […]

Teame kõik, et jänes šampust ei joo või julge hundi rind on rasvane. Tuleb välja, et need toimivad suurepäraselt ka juhtimismaastikul. Journal of Applied Psychology jaanuari number võtab kokku mitme uuringu tulemused ja järeldab muu hulgas, et inimesed hindavad juhtide juures nende julgust riski võtta, pidades teisi inimesi, kes ei ole juhid, siis eelkõige turvalisuse […]

Seltskonnameediast loeme tihti nii kiidu- kui ka laitvaid sõnu juhtide riietumisstiili kohta ning Mark Zuckerberg on kujunenud terve start-up-põlvkonna riietumisikooniks, aga tegelikult teame üsna vähe, kuidas üks või teine stiil mõjutab meie hinnangut juhile. Selle aasta esimene Journal of Business Research uuris Fortune 1000 ettevõtete juhtide näitel, kuidas muutuvad hinnangud nende professionaalsusele ja karismale sõltuvalt […]

Ligi aasta kestnud viirusekriis on tänaseks andnud rohkelt võimalusi analüüsida juhtimislikku lähenemist, mis puudutab pingetega hakkama saamist. Nii näiteks avaldas Harvard Business Review hiljuti läbi viidud 360 kraadi uuringu tulemused, mille käigus analüüsiti ligi 1000 juhi tegevust/oskusi meeskonna eestvedamisel. Nagu ilmnes, hindavad töötajad keskmisest palju kõrgemalt just naisjuhtide lähenemist, kes suudavad kriitilises olukorras paremini toime […]

Uute teadmiste ja kogemuste saamise ning kasutamise olulisus ehk õppiva organisatsiooni roll edu saavutamisel ei tekita enam kelleski küsimusi. Kuid kõik ettevõtmised pole selles ühte moodi edukad. Ajakirja Strategy Science eelmise aasta lõpu numbris analüüsitakse seda teemat Hollandi East India Company enam kui 2200 merereisi dokumentide alusel. Ilmneb, et kogemuste ja uue teadmise rakendamine on […]

Kiirelt muutuvas maailmas mõtleme tihti, kuidas leida motivatsiooni näiteks korduvalt ebaedu toonud teekonnal. Kuidas säilitada meeskonnaliikmete töötahet? Journal of Economic Behavior & Organization uuris seda dilemmat ja kirjutab, et kolleegi edu mingis töises olukorras on tugev motivaator, mis annab meile jõudu jätkata ka pärast ebaõnnestumist. Uuringust ilmneb ka, et kolleegi edust saavad innustust rohkem just […]

Kuidas ikkagi luua hea meeskond? Selle aasta esimeses Journal of Business Researchis on artikkel mahukast uuringust, mille järeldusena väidetakse, et meeskonnaliikmete sünergia tekitamiseks on parim moodus mänguliste olukordade lahendamine üheskoos. Tervishoiusektoris tehtud katsete põhjal märgitakse muu hulgas ka, et näiteks ühine koolitus ei mõjuta eriti meeskonnatööd võrreldes just mänguliste olukordadega, mille kaudu õpitakse üksteist paremini […]

Tänapäeval on organisatsioonides psühholoogiline turvalisus kahtlemata oluline näitaja, mille põhjal tehakse otsuseid, kas liituda mingi meeskonnaga või mitte. Detsembrikuu Academy of Management Discoveries avaldas aga huvitava kokkuvõtte, kus väidetakse New Yorgi 545 kooli personali hulgas mitme aasta jooksul läbi viidud uuringu põhjal, et töötajate psühholoogilise turvalisustunde määr on pöördvõrdeliselt seotud kooli kui institutsiooni edukusega. Edukamad […]

Lisaks töökoha mõiste muutumisele on koroonakriis kaasa toonud ka tööaja sisu muutuse. Elulised näited on ilmekalt tõestanud, et paljusid töid saab teha hoopis teistsuguse korraldusega, kui seni ainuvõimalikuks on peetud. Detsembri Journal of Applied Psychology lahkab libiseva töögraafiku mõju töötajate tervisenäitajatele. Aastatel 2013–2017 läbi viidud 3623 katsealusega mahuka uuringu tulemustest ilmneb, et libiseva töögraafiku (vabaks […]

Kõige sõnakamad meeskonnaliikmed võivad meile vahel üpriski ebamugavad tunduda. Kas nad ikka peavad iga asja kohta arvamust avaldama? MIT Sloan Management Review novembrinumbris väidavad aga teadlased, et mida enamatel teemadel meie meeskonnaliikmed kaasa räägivad, seda rohkem on nad ettevõttega emotsionaalselt seotud ning seda enam soovitavad nad ettevõtet ka teistele. Kaasa rääkimine kasvatas töötajate lojaalsust kuni […]

Soolise võrdõiguslikkuse teemal on viimaste aastate teaduskirjanduses ilmunud üsna palju kaalukaid argumente tasakaalus juhtimismeeskonna moodustamiseks. Põneva akordi sellesse loetellu lisab novembrikuine Academy of Management Journal, analüüsides 163 eri rahvusest juhtimistiime pärast naisjuhtide liitumist. Ilmneb, et märkimisväärselt uuenes seejärel juhtimismeeskonna vaatenurk ning vastavad organisatsioonid olid muutuste suhtes avatumad, kuid samas võtsid nad vähem riske. Lisaks kasvas […]

Novembrikuu Harvard Business Reviews võtavad uurijad kokku viimaste aastate olulisimad teaduskirjutised ülemäärase enesekindluse ja kõrkuse teemal. Üks olulisimaid järeldusi, milleni jõuti, on see, et kõrkus või ülbe enesekindlus on sotsiaalsetes kooslustes, nt ettevõtetes, nakkav ja eelkõige ülevalt alla. Just kõrgid juhid on need, kes toidavad oma suhtumistega ka alluvate käitumismustrit ning tekitavad olukorra, kus objektiivset […]

Usaldus jõulumüsteeriumi ühe olulisima osalise jõulumehe suhtes ei tekita enamikus meis erilisi küsimusi ja ikka kisub suu muigele. Kas võib olla, et habemes kui sellises on meie jaoks mingi alateadlik võlu, mis sunnib selle kandjasse suhtuma samamoodi nagu jõulumehesse? Sellele küsimusele vastamiseks viisid teadlased läbi viis mahukat uurimust, mille tulemused avaldati novembrikuises Journal of Business […]

Ka värskes Journal of Managementis on pikem artikkel uute töötajate värbamisest. Nimelt uuritakse, millised on kõige efektiivsemad meetodid, et neid töisesse keskkonda sisse sulatada. Aasta jooksul vaadeldi ligi 1000 Fortune 500 ettevõtet ning ilmnes, et traditsioonilised sisseelamist toetavad sammud, nagu hästi ettevalmistatud töökoht ja kohtumine juhtkonnaga, aitavad kõige tõhusamalt sisseelamisperioodi esimestel päevadel. Seejuures oli ka […]

Iga juht teab seda mõnusat tunnet, mis tekib pärast mõnda eriti õnnestunud värbamist. Oktoobris ilmunud Management Science’is järeldatakse aga, et esmamulje on kui omamoodi professionaalne armumine, mis võib tingimustest sõltuvalt kesta kuni kuus aastat. Selle ajaperioodi jooksul mängib juhi esmamulje suurt rolli otsustes, mis puudutavad ametisse võetud töötaja karjääri, ja muidugi mõjutab see juhi tagasisidet […]

Kasulike tavade ja harjumuste vajalikkus meie igapäevase kindlustunde tekitamisel on üldtuntud. Ent sellest on lihtsam rääkida, kui midagi päriselt ette võtta. Oktoobri Management Science uurib, kuidas luuakse häid tavasid või süsteeme. Nii näiteks selgub spordisaali külastatavuse tõstmiseks pakutud motivatsioonipakettide analüüsimisest, et külastajate motivatsiooni kasvatasid märkimisväärselt enam paketid, mis ei seadnud treeningule ajalist piiri, võrreldes nendega, […]

Kui juhtidelt küsida, kust nad igapäevase energia saavad, vastatakse üsna tihti, et selle allikaks on lisaks perekonnale ka meeskonnaliikmed. Novembris trükivalgust näinud Journal of Management kinnitab omakorda meeskonnaliikmete tagasiside olulisust juhi motivatsioonile ja tööviljakusele. Aga ka isiklikule elule. Ilmneb, et enda väärtuse tunnetamine sellise tagasiside kaudu kasvatab nii rahulolu oma eluga laiemalt kui ka suurendab […]

Ajakirja The Journal of Product Innovation Management oktoobrinumbris lahatakse muu hulgas uudsete lahenduste rakendamisega seotud vigadest õppimise teemat ning analüüsitakse strateegiaid, mis on eksimustest räsitud ettevõtmisi uuesti jalule aidanud. Rohkete juhtumianalüüside kõrvutamise tulemusena ilmneb, et edukad on need ettevõtted, kes ei jää ebaõnnestumise järel kinni vigade analüüsimisse, rääkimata süüdlaste otsimisest, vaid suudavad säilitada tulevikku vaatava […]

Ajakirja Journal of Economic Behavior & Organization sügisnumbris võetakse vaatluse alla missiooniga töötajate motivatsioon ja rahulolu-rahulolematuse tase. Saksamaal ja Hispaanias läbi viidud uuringu tulemusena tõdetakse, et valdkonnas, kus organisatsiooni või ameti missioon on eriliselt rõhutatud (ehk nn vormikandjate puhul), on rahulolematud just need töötajad, kes on võimekamad ja kelle palk on kõrgem, kuna neilt oodatakse […]

Toredad toimivad suhted tõstavad meie heaolutunnet – sellele faktile ei vaidle ilmselt keegi vastu. Kuid paradoksaalsel kombel ei ole meie heaolu viimasel ajal suurem, ehkki tehnoloogia pakub selleks rohkelt võimalusi ja inimeste suhtlusring on üha laiem. Teadlased ütlevad oktoobrikuises Journal of Experimental Psychology ajakirjas, et suhtlemise käigus tekkiva kontakti mõju sõltub suuresti sellest, millist vahendit […]

Valikuvabaduse mõju inimese rahulolule on uuritud juba aastakümneid ja pole põhjust kahelda, et ainuüksi selle olemasolu suurendab rahulolu. Ent sageli meile erilist valikut siiski ei pakuta. Viimatise Journal of Economic Psychology kaante vahel analüüsitakse, kuidas otsustajad valikuvaeses olukorras käituvad. Katsete tulemusena järeldati, et rahulolu tehtud otsusega kasvab märkimisväärselt, kui inimene on piiratud valikute olukorras ise […]

Kliendi valikuotsuste ja hinnakujunduse teooriad on kaupmeestele ikka mõtteainest pakkunud, kuidas esitleda ja hinnastada kaupa nii, et kõik osapooled oleksid rahul. Oktoobrikuine Journal of Business Research toob sellesse arutlusse veel ühe põneva akordi, nimelt on uuringute tulemusena selgunud, et kui brändi nimes on mainitud selle märkimisväärne ajalooline daatum (nt asutatud 1917), siis on inimesed valmis […]

Kas hea tippjuht peaks jälgima pigem kitsamat või laiemat perspektiivi? Kas hoida pilku pigem eesmärgil või jälgida tervet mänguvälja ja kohaneda oludega? Academy of Management Journali augustinumber võtabki uurida laia ja kitsa perspektiivi tõhusust juhtimisotsuste langetamisel, analüüsides juhuvalimina paljude S&P 500 ettevõtete strateegiat ja selle edukust. Ilmneb, et laiema mänguvälja jälgimine on toonud edu ettevõtetele, […]

Kuidas saab vabadus olla mitmeti mõistetav? Ajakirja Journal of Business Research augustinumbris näitavad teadlased aga, et vabadusel on vähemalt kaks varjundit: vabadus millestki ning vabadus millegi jaoks. Uuringute ja katsete varal tõestatakse, et vabadus millestki, näiteks igapäevamuredest, stressist jms, ei too tingimata kaasa positiivset tunnet, vaid pigem loob see nii kliendis kui ka ettevõtte töötajas […]

Ootused, milline üks hea juht peaks olema, on kultuuriti erinevad. Ajakirja The Leadership Quarterly septembrinumbris väidavad teadlased, et meie arvamus sellest, milline on hea juht ja liider, muutub ka ajas. EMBA tudengite hulgas viidi läbi pikaajaline uuring, kus ilmnes, et hea liidri kirjeldus muutus aja jooksul vastavalt sellele, kui hästi inimesed teda tundma õppisid. Mida […]

Staare ehk eriti silmapaistvaid töötajaid ja juhte on palju uuritud, et teada saada, mis neid õigupoolest käivitab, ja vastata küsimusele, kas lasta neil isekeskis särada või siduda siiski meeskonnaga, et veelgi enam sünergiat luua. Septembrikuine Personnel Psychology proovibki neile küsimustele vastust leida, pakkudes lahenduseks välja sellise mudeli, et igas meeskonnas on teatud määral staare, et […]

Septembrikuu Journal of Economic Psychology avaldas ühe värske katse tulemused, kus uuriti töise visaduse seost töökultuuri ja kolleegide käitumismustriga. Varasematest uuringutest on teada, et töine visadus seostub mitme loomupärase isikuomadusega, mida rahvakeeli võiks ka kokku jonnakuseks nimetada, aga nüüd ilmnes veel, et visadust kasvatab see, kui inimene teab, et kolleeg sai ühe või teise ülesandega […]

„Me suudame uudseid sidelahendusi kasutades teisel poolaastal veel 15% kokku hoida,“ rõõmustas ettevõtte juhatuse esimees Margus. Ta tõusis koosolekulaua tagant püsti ja kirjutas pabertahvlile arvu 15. „See on miinimum,“ kriipsutas ta punase markeriga alla ning vaatas puurivalt juhtkonna liikmete poole. „See on meie võimalus viia efektiivsus maksimumini,“ sõnas ta lõpuks ja võttis taas istet. Marguse […]

Äratuskell helises pool kuus hommikul. Unest kiirelt võitu saanud, tõusin püsti, ajasin pärast hommikusi protseduure spordiriided selga ja suundusin koos päikesega ärkava Mustamäe vahele oma tavalist ringi tegema. Umbes-täpselt aasta tagasi alustatud hommikune jooksutuur oli kujunenud juba nii tavapäraseks, et ärkamine-virgumine polnud enam probleem. Tunnikese jooksul sai kenasti päevased toimingud ritta ja selgeks mõeldud. Viimase […]

Meie järjekordne coaching’u-sessiooni hakkas lõppema, kui Andres rüüpas ruttu kohvi lõpuni ja ütles: „Tead, mul on üks teema veel, hoopis teisest ooperist. Oskad äkki nõu anda.“ Andres oli tippjuhi ametis esimest korda. Ta oli varem küll väiksemaid meeskondi juhtinud ja seega alguses üsna enesekindel, et ka paarisajapealise ettevõtmise eestvedamine pole midagi üle jõu käivat. Nii […]

„Me oleme võitjad!“ kirjutasin suurte punaste tähtedega videoseminari aknas avanenud valgele töölehele. Just nii oli üks noor kolleeg mõni hetk tagasi grupikõne alguses sõnastanud juhtlause, mis nende kümnepealist meeskonda ühendab. Just võitjad, sest kõigi neile seatud näitajate poolest olid nad kuni viimase ajani selle ettevõtte parimad ning ei häbenenud seda ka välja näidata. Kuid olud […]

Direktor sisenes mõtlikul pilgul koosolekuruumi ja istus sõnagi lausumata oma ümara koosolekulaua taha. Avanud nahksete kaantega kalendermärkmiku, vaatas ta meie poole ning lausus talle omasel kõmiseval häälel: „Läheb vist koondamiseks“. Kõik jäid hetkega vaikseks. Direktor võttis märkmiku vahelt lehe terve hulga numbritega, uuris seda hetke ja asetas siis meie keskele lauale. „Vähemalt 20% peame kulusid […]

Meie töövõime kipub keerukate olude kestes üha langema. Seda kiiremini tahame neist oludest aga läbi tulla. Vastupanuvõime on küll meil kõigil teatud määral olemas, ent seda on täiesti võimalik kasvatada. Kirjutab Lauri Tabur. Möödunud sajandi 70. aastatel, kui inimese vaimse suutlikkuse uurimine võttis hoogu, köites seega ka juhtide tähelepanu, ilmus juhtimisleksikasse mõiste resilience ehk vastupanuvõime. […]

Olime üksjagu paraja ajavaruga koosoleku päevakorra ammendanud ja sisseharjunud sammuna viskasin õhku veel viimase küsimuse: „Kas kellelgi on tekkinud uusi mõtteid või ideid, mida saaksime täna läbi arutada või ära otsustada?“ Kuna keegi initsiatiivi üles ei näidanud, söandasin mõtiskleda lähinädalate töökorraldusest, sest tujukale kevadele omaselt oli ka meile hakanud jõudma gripilaine. Muu hulgas rääkisin mõnede […]

Aleks silmitses restoranis mõtlikult kohvitassi kõrval seisvat konjakiklaasi ja ei märganudki esialgu, et ma ta laua kõrval seisma jäin. „Anna andeks, mõtted lendavad ringi jumal teab kus kohas.“ See ei olnud juhuslik kohtumine. Aleks oli veidi enam kui aasta oma organisatsiooni eest vedanud ja tundis, et enam ei jaksa. Ta oli väsinud meeskonda kimbutavatest pingetest […]

Ebakindlana istusin nahksesse kontoritooli oma laua taga, ajasin pea kuklasse ja sulgesin silmad. Peas keerles miljon mõtet. See mõtete virvarr ärgitas mind ühtaegu nii tegutsema kui surus üha sügavamale tugitooli, mida enam ma tajusin uue rolliga kaasnevat vastutust. Uue juhina esimest päeva oma kohustusi täitma asudes ei tohtinud ma ju ometi midagi valesti teha. Vähemalt […]

Pole olemas eos õiget või valet juhtimisstiili, usub Lauri Tabur, vaid need sõltuvad olukorrast. Kuidas üks või teine juhtimismeetod olustikulisel lähenemisel meeskonnale edu toob, sellest ta siin kirjutabki. Mõni aasta tagasi seisin ühel vihmasel sügisõhtul oma järjekordse juhtide magistrikursuse ees. Nagu paljudele teistele, on auditoorium olnud mulle suurepärane testlabor, et saada vahetut tagasisidet nii oma […]

Kindral ja USA 34. president Dwight Eisenhower olevat öelnud, et plaan ise ei tähenda veel midagi, oluline on selle koostamise protsess („Plans are worthless, planning is everything“). Kasutasin seda tõdemust ka ühel oma esimesel slaidil, kui meeskonna strateegiapäeva avasin. Olin siis ja olen nüüdki veendunud, et paberil fikseeritud plaan on üksnes formaalne väljendus sellest, mida […]

Haigla vastuvõturuum oli sel hilisel sügisõhtul peaaegu inimtühi. Vaid mõni üksik inimene istus nahksel toolil ja ootas oma järjekorda, et valvearsti vastuvõtule saada. Kuna ma ise vastuvõtule ei soovinud, polnud ma üldse kindel, et olen õiges kohas. Astusin kohe leti juurde, mille klaasil ilutses punaste tähtedega kiri „Vastuvõtt“, ning kõnetasin prouat, kes silmitses süvenenult arvutit. […]

„Jess, olemas!“ rõõmustasin, kui Tallinna vanalinnas mööda Pikka tänavat ühel päikeselisel pärastlõunal tagasi kontorisse jalutasin. Asusin mõne päeva eest uue üksuse juhi kohale ja ma sain vabad käed meeskonna valimiseks ning töökorralduse loomiseks. Kõlas nagu unistuste võimalus: alustada kõike nullist ning teha nii, nagu ise tahan. Seepärast olin ka viimased päevad veetnud valdavalt värbamisvestlusi läbi […]

Mari-Liis oli juba lapsest saadik tahtnud õpetajaks saada. Ta töötaski mõnda aega pärast pedagoogilise instituudi lõpetamist gümnaasiumis õpetajana, enne kui meie juurde sekretäriks ja hiljem büroojuhiks tuli. Nüüd oli juba mitmendat aastat tema juhtida ka meie kontori klienditeenindus ja asjaajamine. Ehk kõik see, mille järgi klient meist esmamulje kujundas. Kannatliku suhtlejana oli ta ka kõige […]

„See koht siin ei vasta juba ammu minu ootustele,“ lõi Kaarel käega ning jäi ainiti kaugusse vaatama. Ta oli juba ligi viis aastat ühes telekomiettevõttes tiimijuhina töötanud ning teda hinnati seal spetsialisti ning juhina kõrgelt. Kuid ta ise polnud rahul, sest „algsed kokkulepped ei pea“, nagu ta mulle kurtis. Kunagi otse ülikoolipingist tiimijuhina alustanud noor […]

„Peadirektor läheb minema!“ hüüdis Kädi esimese asjana mulle rõõmsalt ärevana telefoni, kui varahommikuse kohvi kõrval tema kõnele vastasin. Viimastel kuudel haripunkti tõusnud pinged nende juhtkonnas, eelkõige aga erimeelsused tippjuhi ja juhtimistiimi vahel olid viinud selleni, et peadirektor otsustas teise ettevõttesse minna. Selleteemaline e-postitus oli Kädi ja teiste tema kolleegide postkasti jõudnud sama päeva hommikul ning […]

Olin siiralt imestunud, kui Pärnu juhtimiskonverentsi kohvipausil Marianni kohtasin. Meie ühisest minevikust mäletasin teda pigem kui põhimõttelist juhtimiskonverentside vältijat – ta nimetas selliseid juhtide kohtumise üritusi üsna häälekalt asjatuks ajaraiskamiseks ning enese eksponeerimise kohaks. „No näed, ma jõudsin ka lõpuks siia,“ naeris ta, kui imestades teda üle prilliraamide vaatama jäin. Teinud enam kui 20 aastat […]

Rahvusvaheline mees Lauri Tabur annab oma rikkalike kogemuste najal mõned head soovitused, kuidas võõras kultuuriruumis hakkama saada. Tammsaare on ligi sada aastat tagasi kirja pannud sõnad, et paljas oskus ja teadmised ei tähenda veel kultuuri. Rahvusvahelisele turule sisenemise üks keerulisemaid punkte ongi lisaks turu eripäradele mõista ka nende inimeste kultuuri, kellega me kohapeal koos töötame […]

Pikast lennureisist kergelt kurnatud, astusin Tallinna lennujaama transiitala kuuenda värava kõrval asuvasse pubisse ja tellisin endale topeltespresso. Kunagine hea kolleeg Katrin oli mõned tunnid tagasi saatnud sõnumi, et ootaksin teda seal – tema lend väljuvat poolteist tundi pärast minu maandumist. Lennujaamas kohtumise kokkuleppimises pole iseenesest midagi eriskummalist. Reeglina tund või enam, mis terminalis lendu oodata […]

Ma olin Kaarli tegemisi imetlenud juba aastaid. Tundus, et kõik, mida ta ette võtab, õnnestub. Kui 90. aastate alguses Tallinna tehnikaülikoolis tudengitena koos alustasime, oli erinevalt minust temal selge siht silme ees. Teisel kursusel alustas ta juba ettevõtjana ja mõned aastad hiljem meie traditsioonilistele igasuvistele kokkusaamistele saabus ta ikka uue edeva sõiduriistaga. Tänu tehnoloogiaajastu alguses […]

Karin oli vist juba oma veerand tundi järjepanu rääkinud ja tema jutulõngal ei paistnud lõppu tulevat. Iga välja käidud mõte toitis järgmist mõttearendust ning minu tähelepanu läks tasapisi uitama. Seepärast ei pannud ma ka tähele, kui tema jutt ootamatult katkes ja ta jäi küsivalt mulle otsa vaatama. Ootamatusest veidi kohmetuna kortsutasin korra kulmu, püüdes meenutada, […]

„Tead, ma olen juba nii vana, et uute trikkide õppimine pole enam minu jaoks.” Need olid sõnad, mis jäid meie strateegiapäevalt mu kõrvu veel pikalt kumisema. Mõni nädal varem, kui võtsin vastu elu esimese juhipositsiooni, olin siiralt veendunud, et mulle antud ülesandes panna kokku 11-liikmeline meeskond ja üheskoos vedada käima arendustiim ei ole midagi kontimurdvat. […]

Kaili istus oma tugitoolis, pilk aknast väljas kuskil jaanuarikuu lumises kauguses, kui ma tema avatud ukse piidale koputasin. Esimest koputust paistis ta mitte kuulvat, mistõttu koputasin uuesti, samal ajal vaikselt köhatades. Kaili pööras aeglaselt pilgu minu poole, naeratas ning sosistas esimese asjana: „Täitsa pekkis.” Minu imestusest suurte silmade peale lisas ta, et sai hetk tagasi […]

Kui ma hämaral varahommikul ühe Virumaa kauni mõisahotelli võlvlaega koosolekusaali jõudsin, ootas Kairi mind juba uksel ja oli sama õhevil nagu eelmisel õhtul, kui me tema meeskonna koolitamise viimaseid üksikasju arutasime. Ees seisis tema juhtimistiimi esimene ühine koolitus pärast hiljutist suurt reorganiseerimist, kus sai muudetud terve rida tööprotsesse, mille tulemusena toimusid muudatused ka juhtimistiimis. Olime […]

Balkani hommik algab alati hea kohviga – see on üks siinse elu võlusid. Seepärast alustame ka Pristinas päeva mõnes tänavakohvikus tassikese espresso või vahuse macchiato’ga, et kuulata värskeid uudiseid ja heita pilk lehtedesse. Nii ka sel hommikul. „Mida põrgut!” käratas ühel hetkel minu kõrval istunud Arben, kui oli ajalehe avanud. Muidu tasakaaluka ja lugupeetud inimese […]

„Jäta keerukamad tööd ja tegemised hommikusse,” oli Mari mitmelt juhtimiskoolituselt õppinud. Seepärast istus ta täna spetsiaalselt juba pool kaheksa oma kabinetis ja silmitses mahukat siniste kaantega kausta enda ees. See oli erakorralise auditi aruanne, mille ta nädalapäevad tagasi tippjuhiks asudes oli kaasavaraks saanud. Üldjoontes oli teada, mis auditis seisab – eelarve on pikemat aega tugevas […]

Hannes istus käsipõsakil oma töölaua taga, kui õhtuhämaruses tema kabinetti sisenesin. „Mõni minut läheb veel, pean paar head lõpulauset kirjale lisama,” ütles ta, suunates mind väikse peanõksatusega tugitoolil tema laua kõrval istet võtma. Sama päeva ennelõunal olime arutanud töötajate uut motivatsioonipaketti, mille ta oli nüüd personalijuhina väärikasse kümneleheküljelisse vormi valanud, et saata see keskastmejuhtidele kommenteerimiseks. […]

Natali surus käed rinnale risti ja jäi ainiti aknast välja vaatama. „Mina temaga ei räägi!” oli viimane, mida me tema huulilt sellel kohtumisel kuulsime. Vaid napid veerand tundi kestnud koosolekut juhatanud Kadi vaatas seejärel imestusest suurte silmadega esimesena Marguse poole, kelle pihta Natali repliik oli suunatud, ja seejärel küsivalt üle prilliraamide minu poole, kes ma […]

„Me oleme noor ja kiirelt arenev meeskond, te ei suudaks meiega tempot hoida,” kordas Hannes ärritunult sõnu, millega ta järjekordselt töövestluselt tagasi tuli. Viimased 25 aastat Eestis ja välismaal kõrgeid ameteid kandnud, oli ta mõned nädalad tagasi saadetud väljateenitud pensionile. Väärikas eas pole just lihtne tippjuhi kiirteelt hetkega maha pöörata. Seepärast oli ka Hannes pärast […]

See pidi olema täiesti tavaline kuu esimese esmaspäeva tiimikoosolek, nagu Kätlin neid ikka korraldanud oli: kiire vaade möödunud perioodile ning olulisemad edasised teetähised. Vahel pikkis ta päevakavasse ka mõne teravama teema, et muidu asised koosolekud liialt rutiinseks ei kujuneks. Kuu aja eest oli ta palganud välise nõuandja, et tema vahendusel tiimilt oma juhtimispraktika kohta neutraalsemat […]

Daniel oli ülevoolavalt heas tujus, kui ma ta ühel sügisvihmasel nädalavahetusel Tallinna lennujaama viisin. Oli ka põhjust. Mõned nädalad varem võitis ta mitmeaastase nõustamishanke Malaisias ja põnevus sellest teadmatusest, mis teda seal kaugel maal ees ootas, oli magus ja tegi ta jutukaks. See oli tema esimene rahvusvaheline projekt, mille käigus ta pidi ise vähemalt pool […]

Reede õhtu, kell hakkas kuus saama. Käisin kolleeg Martinit õnnitlemas ja jõudsin tagasi oma töölaua taha. Suure kollektiivi tõttu oli peaaegu igareedene õnnitlusring juba traditsiooniks saanud. Olen nõus nendega, kes väidavad, et juhi kvaliteedi määravad oma inimeste jaoks ära lõppkokkuvõttes pisiasjad. Ka inimeste isiklike tähtsate päevade märkamine on üks sellistest. Tähelepanu võib ju päris palju […]

Merike helistas mulle mõned minutid pärast lõunalt naasmist. See oligi üsna tavaline, et helistasime aeg-ajalt mõne juhtimisteema lahtirääkimiseks teineteisele. Seekord oli Merike selgelt ärritunud. „Tead, Lauri, mul on siin täna tõsine kriis,” vuristas ta telefoni kohe, kui olime tervitused vahetanud. Tema juhitud organisatsiooni ligi 300 inimest olid kõik mõnikümmend minutit tagasi saanud üheaegselt anonüümse e-kirja, […]

„Ma lähen minema!” on lause, mida iga juht on tõenäoliselt pidanud ühel või teisel viisil oma inimeste käest kuulma. Ja see nõuab juhi tähelepanu, ükskõik kas öeldu on mõeldud tõsiselt või lihtsalt pilgu püüdmiseks. Ehkki see kõlab nagu klišee, on inimesed siiski põhiline kapital, kelle abil me juhina oma eesmärke saavutame. Seepärast tuleb juhil taas […]

Karin vaatas mulle pikalt vaikides otsa. „Annad sa mulle mõtlemisaega?” oli ainus, mida ta mu ettepaneku peale lõpuks küsida oskas. Uskusin tegelikult vargsi, et eduka müügiinimese ja aktiivse noorena oli ta ka enne meie vestlust juhikarjääri kaalunud. Üllatusin, kui Karin väitis, et pole selle peale veel mõelnud. Vaatamata ligi neljale aastale meie ettevõttes soovis ta […]

Olen tihti kuulnud räägitavat, et liigne emotsioon on töökeskkonnas märk nõrkusest või isegi ebaprofessionaalsusest. Tundepuhangud peaks jääma töölt eemale – töiselt võiksime ikka olla asised ning tasakaalukad. Tõele au andes olin ise ka pikka aega veendunud, et kõrgenenud hääl koosolekulaua taga või mõni äkilisem žest osutab pigem asjakohatule agressiivsusele eesmärgiga vestluspartnerit või tema argumente maha […]

Nii me seal siis seisime: mina, nooruke personalijuht ja teisel pool lauda end hingetuks karjuv direktor, kes hääleka tiraadi lõpetuseks suurest erutusest meie poole ka oma mobiiltelefoni virutas. Personalijuht oli šokis. Tema silmist hakkasid lahinal pisarad voolama ja ta ei suutnud enam sõnagi direktorile vastu öelda. „Kaduge välja!” röökis direktor. Uksest välja jõudnud, vajus personalijuht […]

„Meil on uus tegevjuht”, lausus Martin, vaadates mulle üle kuvari otsa. Muidu poleks selles avalduses midagi üllatavat – juhid ikka vahetuvad –, praegu aga tundus see isegi mulle üllatav, sest olin mitu nädalat aidanud ettevõttes juhtimisstruktuuri korda saada. Martin nimelt oligi ju selle tegevjuht. Kuni hetkeni, mil ta sai omanikult e-kirja, et esmaspäevast alates pole. […]

35 küünalt tordil. On aeg oma elus audit teha. Mida muuta oma töös, suhetes ja isendas? 35. eluaastani võisid sa paljusid häirivaid asju ignoreerida, nii töös, suhetes kui tervises. Not any more. Selleks et ka ülejäänud aastad elu nautida, pead sa valikud tegema just praegu. Siin need on. Elu auditist räägib Merit Raju, tööinventuurist ja […]

Esmapilgul lihtsate toimetuste juures kahtleme harva, kas saame ülesandega hakkama. Kui aga probleem või ülesanne on raskem, toon see kaasa keeruka mõttemängu, mis hakkab sageli meie enesekindlust sööma kuni selleni välja, et otsustame hoopis loobuda. Mis ikkagi on see, mis sunnib meid loobuma? Just selles räägivad teadlased hiljutises Journal of Personality and Social Psychologys. Nimelt […]