Haavatavus

„Me oleme võitjad!“ kirjutasin suurte punaste tähtedega videoseminari aknas avanenud valgele töölehele. Just nii oli üks noor kolleeg mõni hetk tagasi grupikõne alguses sõnastanud juhtlause, mis nende kümnepealist meeskonda ühendab. Just võitjad, sest kõigi neile seatud näitajate poolest olid nad kuni viimase ajani selle ettevõtte parimad ning ei häbenenud seda ka välja näidata.

Kuid olud muutusid, turg kukkus ja kui selle tiimi eestvedaja Margus mulle helistas, polnud ta häiritud mitte niivõrd paratamatust keskkonnamuutusest, vaid sellest, et tema pikalt kokku töötanud ning seni eeskujuks toodud meeskond oli tõsiselt tülli pööranud. „Täiesti tühiste asjade pärast tõmmatakse juba tüli üles,“ oli ta nõutu.

Marguse meeskond oli klassikaline staaride tiim, kus iga liige arvas ennast olevat valdkonna parimate hulgas. Tõenäoliselt oli ka, tuues mõõduvõtmistelt koju rohkelt äramärkimist ja auhindu ning esinedes nii mõnelgi erialasel konverentsil. Kuid nagu me Margusega telefonitsi ühisele arusaamisele jõudsime, olid nad kõik hea aja staarid. Nad olid noorte ja vihastena ühinenud tema meeskonnaga ajal, kui käive oli korralik ning töö käigus tehtud apsakad suudeti kiiresti tasa teenida. Neist moodustus suurepärane tiim, kus inimesed suutsid vaatamata kõrgele isiklikule saavutusvajadusele üksteist motiveerituna hoida, tähistades koos edusamme ja veetes ühiselt aega ka väljaspool tööd. Ent mõne nädalaga see kõik muutus ning senisest töisest perekonnast oli alles jäänud üksteist altkulmu põrnitsev hulk ebamugavustunnet.

Ei teadnud Margus ega tea ka mina, mis põhjusel neil meeskonnas konflikt tekkis. Grupiviisiline tülli pööramine tundus üldse kuidagi naljakas fenomen olevat, mille põhjused on kindlasti kuskil hoopis mujal kui need mõned „tühised asjad“. Marguse meeskonnaga ühisel videoseminaril mõistsin, et olukord, kus edu jaoks ei piisa enam igaühe personaalsest pingutustest, oli midagi, mida nad polnud enne kogenud. „Peab saama, alati on saanud,“ teatas üks meeskonnaliikmetest, kui tema kolleeg oli avaldanud arvamust, et nad peaks olukorraga lihtsalt leppima ja edasi minema. Pealispinnal noored täisjõus töötajad, kes olid valmis kasvõi läbi kiviseina eesmärke saavutama, olid ikkagi vaid luust ja lihast inimesed, kes tõenäoliselt mõistsid, et midagi peab muutuma.

Heal ajal kätte võidetud edulugu on meeskondi ennegi uinutanud ja loonud nende üle võitmatuse oreooli. Olukord, kus sinust endast enam ühel hetkel palju ei sõltu ja parim, mida teha saad, on lihtsalt tuimalt jätkata teekonda (uskudes, et ükskord saab kõik mööda), nõuab teadvustamist, et me kõik oleme tegelikult haavatavad. Mõned oskavad ühe või teise tehnika abil oma haavadega lihtsalt paremini hakkama saada ja ei too neid tavapärasest reljeefsema sõnakasutuse näol teisi šokeerides nähtavale. Ent haavadega tuleb tegeleda, neist tuleb rääkida, et luua pinnast, kus need saaksid tulevikus kiirelt paraneda.

Ma ei uskunud esialgu, et suudan tolle veebiseansi jooksul veenda osalejaid nende haavatavuses. Olin aga rõõmsalt üllatunud, kui algselt pooleteisetunniseks plaanitud arutelu kujunes lõpuks peaaegu kolmetunniseks, sest mitmesugused mõttekonstruktsioonid sellest, kuidas on võimalik oma nõrkuste tunnistamise kaudu palju enam võita kui vägisi punnitades superinimesena, osutusid kõigile tõeliselt põnevaks.

Oma haavatavuse tunnistamine on kui omamoodi religioon, mis õpetab, et meist kõrgemal on alati mingi võim, mis võib me plaane väärata; et me ise pole viimane kants, kellest alati kõik sõltub. See kindlasti ei tähenda, et me ei peaks parima saavutamiseks tugevalt panustama. Küll aga annab oma nõrkuste, sealhulgas haavatavuse aus tunnistamine võimaluse sellega teadlikult tegeleda ning saada nii veelgi paremaks ja tugevamaks.

Juba ainuüksi tõdemus, et Marguse meeskonna liikmed olid valmis tunnistama, et nad on haavatavad ja neil on nõrkused, millega tegelemine võib nad kunagisest hiilgusest veelgi kõrgemale lennutada, oli suur samm edasi. Eks saab näha, kas mu veebiarutelu lõpus üles visatud lootus, et ühine nõrkustega tegelemine liidab nad taas kokku, leiab teostust. Igal juhul sai esimene samm sellel teel astutud.