Libiseva töögraafiku positiivsed järelmid
Veel samal teemal:
Lisaks töökoha mõiste muutumisele on koroonakriis kaasa toonud ka tööaja sisu muutuse. Elulised näited on ilmekalt tõestanud, et paljusid töid saab teha hoopis teistsuguse korraldusega, kui seni ainuvõimalikuks on peetud. Detsembri Journal of Applied Psychology lahkab libiseva töögraafiku mõju töötajate tervisenäitajatele. Aastatel 2013–2017 läbi viidud 3623 katsealusega mahuka uuringu tulemustest ilmneb, et libiseva töögraafiku (vabaks […]
Lisaks töökoha mõiste muutumisele on koroonakriis kaasa toonud ka tööaja sisu muutuse. Elulised näited on ilmekalt tõestanud, et paljusid töid saab teha hoopis teistsuguse korraldusega, kui seni ainuvõimalikuks on peetud. Detsembri Journal of Applied Psychology lahkab libiseva töögraafiku mõju töötajate tervisenäitajatele. Aastatel 2013–2017 läbi viidud 3623 katsealusega mahuka uuringu tulemustest ilmneb, et libiseva töögraafiku (vabaks antud tööaja alguse ja lõpu) positiivne mõju ilmneb eriti ilmekalt töötajate vanuse kasvades. Mida vanemad töötajad, seda enam seostus võimalus töö tegemise aega valida vähemate haiguspäevade ja töötajate subjektiivse arvamusega, et nende tervis on hea. Natuke nooremas eas töötajate puhul oli libisev graafik seotud töö põhjustatud pereprobleemide märkimisväärselt madalama arvuga. Lisaks olid sellist töökorraldust kasutanud inimesed emotsionaalselt enam oma töökohaga seotud.
Uudised valib välisajakirjadest välja pikaajalise kogemusega tippjuht ja juhtimistreener Lauri Tabur.