Infovahetuse kunst
Veel samal teemal:
Innovaatilisuse poole püüdlevate organisatsioonide üks proovikive on see, kuidas panna meeskonnad tööle nii, et nendevahelise sünergia tulemusena tekiks midagi enamat kui lihtsalt koos töötamine. Mõni juht, kes usub kommunikatsiooni olulisusesse, rõhutab sellise sünergia puhul infovahetuse rolli. Samal ajal räägivad uuringud, et mida suuremaks organisatsioon kasvab, seda enam võib infovahetus meeskondade vahel, kui see on liialt […]
Innovaatilisuse poole püüdlevate organisatsioonide üks proovikive on see, kuidas panna meeskonnad tööle nii, et nendevahelise sünergia tulemusena tekiks midagi enamat kui lihtsalt koos töötamine. Mõni juht, kes usub kommunikatsiooni olulisusesse, rõhutab sellise sünergia puhul infovahetuse rolli. Samal ajal räägivad uuringud, et mida suuremaks organisatsioon kasvab, seda enam võib infovahetus meeskondade vahel, kui see on liialt tihe, mõjuda tulemuste mõttes kahjulikult.
Selleks et niisuguses dilemmas natuke selgust saada, tegid teadlased mitu katset, mille tulemusi kirjeldatakse ajakirjas Academy of Management Discoveries. Mis selgus? Kuigi infovahetus meeskondade vahel on innovatsiooni saavutamiseks oluline, olid märkimisväärselt kõrgemad innovatsiooninäitajad nendel meeskondadel, kes ei pühendanud niivõrd aega infovahetusele, aga kellel oli tööjaotus paremini paigas. Seega need meeskonnad teadsid kindlalt oma rolli ühises väärtusahelas ning ei pidanud tulemuslikkuse pärast teiste üksustega konkureerima. See omakorda võimaldas keskenduda ühise innovaatilise lisandväärtuse loomisele.