Juhime koos

 „Juhtimine pole individuaalsport. Kui juhid üksinda, siis sa tegelikult ei juhigi,” on öelnud Ameerika kirjanik D. A. Blankinship. Kollektiivsest juhtimisest räägib Katri Delimoge.

Ja sealt ta tuleb keebi välkudes ja võlukepiga vehkides – superkangelane-juht. Tema teab, tema ütleb, tema otsustab ja tema suudab kõike päästa! Stopp! Teeme väikese reaalsuskontrolli: superjuhti, kes saavutab kõike üksi (nagu jõuluvanagi, palun väga vabandust!), ei ole olemas. Tagumine aeg on see kangelasfilm oma professionaalsest mõttemallist kustutada ja asendada MINA hoopiski MEIE-ga!

Mis on kollektiivne juhtimine?

Kollektiivne juhtimine on kontseptsioon ja juhtimisfilosoofia, mille puhul pole oluline ametinimetus, positsioon ega tasunumber. Selle edu tagamise eelduseks on meeskonnaliikmete individuaalsed teadmised, oskused ja isikuomadused, mis aitavad üheskoos saavutada (ärilise) edu nii meeskonna kui ka kogumina. Teisisõnu, võimekad inimesed ühendavad jõu, täiendavad üksteise tugevusi ja oskusi, jagavad ühiseid väärtusi ja töötavad üheskoos nende jaoks tähendusliku eesmärgi nimel. See tähendab tõelist usaldust, jagatud võimu, läbipaistvust, efektiivset kommunikatsiooni, vastutuse võtmist ja üksteisega jagatud õppetunde. Veel tähendab see, et igaühel on hääl ja otsustusõigus, vastutus ning kohustus kogu meeskonna ja ettevõtte (mitte üksnes oma töölõigu) ees. Mis siis ikkagi eristab kollektiivset juhtimist traditsioonilisest? Siin on peamised erinevused.

• Organisatsioon kui masinavärk vs organisatsioon kui kommuun

Nüüd tuleb hetkeks mõelda masinavärk-organisatsiooni kontekstis klassikalisele vabrikulaadsele ressursimootorile, kus igal masina osal (st inimesel) on konkreetne ülesanne ja piiritletud roll, mille raames tegutseda tohib. Ei midagi vähemat ega rohkemat! Ja ressurss on loomulikult ka kergesti asendatav, sest Matisid-Katisid on maailm täis. Mis see töörõõm veel on?!

Kommuunilaadses organisatsioonis seisavad kõik üheskoos ettevõtte edu eest, nad jagavad, toetavad ja vastutavad. Kus näed midagi laita, seal mine ja aita. Siin on ka oluline see, et just need MEIE Matid-Katid saaksid motiveerituna maksimaalselt panustada ja sellest rahulolu tunda.

• Püramiidlik hierarhia vs lameorganisatsioon

Püramiidlikus hierarhias domineerib mentaliteet „mina boss, sina töötaja” – väga selgelt on igaüks toiduahela kastikesse oma vastutuse ja õiguste piiridega paika pandud. Pastaka tellimiseks on vaja kolme üksuse juhi kinnitust ning krooniks tegevjuhi allkirja. Tõsilugu, on ka selliseid ettevõtteid.

Lameorganisatsioonis on igapäevatöös ebaoluline, mis tiitel sul uksel seisab. Oluline on edu tagamiseks efektiivne, kiire ja vahetu kommunikatsioon sidusrühmade vahel ning selle tulemina selgelt kokkulepitud struktureeritus ülesannete täitmises. See annab võimaluse igaühel maksimaalselt rakendada oma potentsiaali, olla iseseisev ja saata samas korda tõeliselt suuri asju teisi otse kaasates. Vastastikune usaldus käib lisaks präänikuna selle juurde!

• Mina-juht vs meie (meeskonnana vastutajad)

Mina üksi kõike ei saa, aga MEIE ÜHESKOOS SAAME! Ühel indiviidil ei saa ega peagi olema kõiki teadmisi ja oskusi. Probleemide lahendamine ja parimate võimaluste märkamine eeldab eri kogemusi, teadmiste pagasit ja seisukohti. Juhtimine on tõepoolest meeskonnasport, mille tulemusena kasvavad kaasatus, innovatsioon ja eduka koostöö korral ka väga suure tõenäosusega kasuminumbrid. Siin on igati asjakohane Steve Jobsi tsitaat: „Pole mõistlik värvata tarku inimesi ja öelda neile, mida teha. Värbame tarku inimesi selleks, et nad ütleksid meile, mida teha.”

• Positsiooniline vs oskuste-teadmistepõhine võim

Võimule võib saada igat moodi: pärandina pereettevõttes ja vennapojapoliitika kaudu, tundes n-ö õigeid inimesi ja olles ülemuse lemmik või südamesõber. See aga ei taga sugugi, et sel moel postisooni saanud inimene on kompetentne ja just see õige professionaal. Liidri staatus eeldab siiski teatud kogemusi, pädevust ja isikuomadusi (olgu see siis kajastatud asjakohase ametliku tiitliga või mitte). See ei tähenda, et kollektiivses juhtimises on loodud kloonide kommuun. Vastupidi, erinevused täiendavad, loovad uusi võimalusi ja avatus tagab edu igal tasandil ning kõigi jaoks. Küll aga on kollektiivsel juhtimisel asendamatud sellised lisaomadused nagu eneseteadvustatus, empaatia- ja kohanemisvõime.

• Valikuline ja ülalt-alla kommunikatsioon vs läbipaistev, igas suunas liikuv suhtlus

Pole sugugi haruldane, et traditsiooniline kommunikatsioon toimub ülalt alla ning valikuliselt, mida ja millal jagada. See tähendab omakorda, et tihtipeale pole peadel õrna aimugi, mis tegelikult väljaspool nende klaaskabinetti toimub. Seda ei tahetagi teada (pole oluline, ei huvita) või ei julge kabinetivälised seda jagada (hirmust, oskamatusest või lihtsalt „seda pole ju kunagi tehtud”). Edukas organisatsioon on läbipaistev ja kommunikatsioon põhineb dialoogil, sest info on tõeliselt võimas asi. Teadmine mis-miks-kuidas võimaldab avatud jagamise kaudu tagada info liikuvuse reaalajas, mis omakorda laseb headest võimalustest kinni haarata.

• Käsuliin vs väljakutsete esitamine

Koostöö ei tähenda alati konsensuse leidmist ja kindlasti mitte teerullina domineerimist, vaid eri seisukohtade lõimimist parima ärilise tulemuse nimel. Tervislik ja konstruktiivne arutelu on edasiviiv: meeskond peab lähtuma ühisest eesmärgist ning võimaldama selle liikmetel ise otsustada, kuidas sinna jõutakse. Tippjuhid peavad õppima, kuidas lahti lasta ajast ja arust käsuliini juhtimismentaliteedist, ja mõistma, et tegevjuht-tippjuht on oma töös samuti parem ning edukam, kui talle esitatakse väljakutseid selle asemel, et täita sõnakuulelikult tema käske.

Ego kodus – võit ka kodus!

Vägagi inimlik on võimu jagamisse suhtuda umbes nii, et „appi, mis siis saab, kui ma hakkan võimu jagama! Siis ma polegi ju enam kõige tähtsam!”. Tõepoolest, kollektiivsel juhtimisel esitavad sinu kaaslased sulle väljakutseid, julgustavad sind oma mõtteviisi avardama ja seisukohti põhjendama (vahel peensusteni ning korduvalt). Jah, on ka aegu, kui teistel on paremad ideed või oskused millegi teostamiseks. Kokkuvõttes on see aga kõik väga hea, sest üksi on võimalik saavutada vaid nii palju, koos aga ära teha lõpmatult suuri asju. Täiendame üksteist, jagame, võidame ja õpime koos, nii et jätame ego koju ja seame tähtsamaks ühise eesmärgi – äri maksimaalse edukuse. Ikka üheskoos.