Uuel juhil on vaja ennast meeskonnale tõestada, mitte vastupidi

Uue juhi ametisse astumise aeg on ärev mõlemale poolele. Hiljuti Elisas tiimijuhi rollist valdkonnajuhi rolli liikunud Joosep Põllumäe sõnul on ootuste juhtimise, usalduse võitmise ja aususe toel võimalik see protsess edukalt läbida. Uuel juhil tuleb aga endal pingutada, et inimesed enda poolele võita.

Uut juhti ootab ees trobikond inimesi, kes on ettevõttes pikalt tegutsenud. Juhi esimeseks eesmärgiks ei saa olla täielik kursimuutus kursimuutuse pärast, vaid pigem tuleks mõista, mida ja miks seal üldse tehakse. Alles siis saab kaaluda, kas peaks midagi teistmoodi tegema.

Mängu tuleb juhi enda tööstiil ning see, kui süvitsi ta tahab tööspetsiifikat mõista. Kui mõni juht veab meeskonda ainult mõõdikute ja tulemuste kaudu, siis minu jaoks on oluline mõista, millega inimesed päriselt tegelevad, milliste probleemidega kokku puutuvad ja mida saaks teha paremini.

Esimene asi on usaldada oma meeskonda ja eelmise juhi tööd. Kui kõik muidugi lahtise leegiga põleb, siis tuleb kiirelt mõned otsustavad sammud ära teha, aga kui olukord on rahulikum, saad korraks keskenduda, tiimiliikmetega rääkida ja ennast tööspetsiifikaga kurssi viia. Just aus ja otsene suhtlus meeskonnaga aitab mõlemal poolel hirme maandada.

Uude rolli asudes viisin esimese asjana kõikide uute kolleegidega läbi vestluse, et mõista, mille kallal nad töötavad, mis on nende tugevad küljed ning mis on see, mis võiks nende arvates paremini olla. Samas andis see neile, kes polnud minuga varem koos töötanud, võimaluse minust ja mu tööstiilist parem ülevaade saada ning avatud kaartidega oma tunded ja hirmud välja käia. Seni ei ole ma ületamatuid probleeme kohanud, küll aga võib esineda olukordi, kus mõni meeskonnaliige suhtub uude juhti eelarvamusega või näeb selles võimalust isikliku kasu lõikamiseks.

Vastuseisuga toimetulek

Kui liigud rollide vahel maja sees, siis on täiesti võimalik, et satud juhtima meeskonda, mille mõne liikmega oled varem koos töötanud. Teised on aga sinust ehk vaid jutte kuulnud ja kuigi võib loota, et need on üdini positiivsed, ei saa välistada, et nad on juba eos sinu vastu negatiivselt meelestatud. Siin tuleb osata inimesi lugeda, probleemkohad ära tunnetada ning nendega otse rääkida, et jõuda vastasseisu tuumani ja see ära lahendada. Palju keerulisem on muidugi siis, kui vastasseisu ajendiks polegi juht, vaid töötaja enda ambitsioon, kes tahtis ehk ka juhikohale saada.

Sellisel juhul tuleb taas inimesega väga otsekoheselt suhelda ning mõista, kas ta suudab sind aktsepteerida ja sinuga koos töötada või eelistaks ta teha midagi muud ettevõttes sees või kuskil mujal. Eelistatud on seejuures mõistagi olukord, kus inimene otsustab sinuga jääda ning sul on võimalik aidata tal omandada oskused-kogemused, mis tal juhiametisse kandideerides puudu jäid.

Harva juhtub ka, et tiimiliikmed üritavad uue juhi sisseelamisperioodi oma huvides ära kasutada või tunnevad eelmise juhi all tehtud töö üle nõnda tugevat omanditunnet, et ei taha selle teekonna telgitaguseid uue inimesega jagada. Siin tuleb appi juhi nutikus ja aeg – just aja jooksul jõuavad kõik uued tiimiliikmed mõista, et juht soovib neid aidata-toetada, mitte eelnevalt loodut lammutada või küsimusi esitades kellegi võimetes kahelda.

Kui juht paneb ise käed külge ja saab päriselt aru, millega meeskond tegeleb, siis ei saa ükski pahatahtliku kallakuga inimene sisseelamisperioodi enda huvides ära kasutada, näiteks varjates olulist infot või väites, et ühte või teist asja ei ole võimalik teha. Uus juht peab esitama küsimusi! Mõnele inimesele võib see alguses tunduda justkui eksam, kus tahetakse kontrollida tema oskusi ja võimeid, aga tegelikult soovib juht lihtsalt toimuvat mõista ning tagada, et kõik saaksid asjadest ühtmoodi aru.

Anna aega asjadel paika loksuda

Iga juht tahab kohe midagi paremaks muuta ja oma inimesi aidata, aga alguses tuleks endale ja teistele aega anda. Uue juhi töölaual on korraga kümneid teemasid alates tööprotsessidest kuni värbamise ja eelarveteni, seega tuleks keskenduda kõige olulisemale, selle asemel et hakata midagi muutma lihtsalt muutmise pärast. Järsud liigutused teevad pikas perspektiivis asjad ainult hullemaks.

Iga juht saab ise aru, millal teha suuremaid samme. Ühtegi valemit või „100 päeva muutusteni” reeglit ei saa kuskilt maha viksida. Tasub olla optimistlik ja oma inimesi usaldada. Elu õpetab ja inimese töö on õppida. Juht peab suutma kiirelt kohaneda, kuulata tiimi tagasisidet ja olema valmis sellekski, et mõnel hetkel võib midagi ka valesti minna.