Valeria Kuzmenko: kui senised töömustrid olid laiali lagunenud, võtsime ettevõttes vastu otsuse „Ela!“

Kuidas te ennast iseloomustaksite?

Mulle meeldivad uued ülesanded, püüan kogu aeg õppida. Mulle meeldib, kui elu minu ümber keeb. Meeldib olla kasulik oma lähedastele… ma võin keset ööd pidžaamas appi tormata. Mulle meeldib mõjutada sündmusi enda ümber, näha tulemust. Seepärast ongi ökoäri idee minu jaoks väga loomulik – see on aitamine ja kaitsmine. Juhina olen tüübilt pigem innustaja ja mentor. Ehk seetõttu on meie võtmetöötajad olnud minuga koos alates esimesest päevast kuni tänaseni. Hindan neid inimesi meeletult! Mul on ainult üks põhimõte või pigem eluviis: mina olen oma elu põhjus. See tähendab, et minu elus toimub ainult see, millele ma annan oma nõusoleku. Ja ma vastutan selle eest. Suurim väärtus on inimesed, pole vahet, kas räägime tööst või muust eluvaldkonnast. Kõike, mida ma teen, püüan teha sellest vaatepunktist lähtudes. Tunnen, et minu missioon on aidata (see on ka põhjus, mis ma valisin esmalt arsti elukutse). Täidan seda missiooni jätkuvalt, ka sellega, et meie toode aitab säilitada planeedi ressursse ja keskkonda.

Millest lähtute tiimi kokkupanekul?

Ma ei vali inimesi, nemad valivad mind. Meie töö on suure tähenduse ja sotsiaalse vastutusega, nii et meie meeskonnas ei ole juhuslikke inimesi. Inimesi, kes hoolivad ökoteemast, tõmbab meie poole. Nende jaoks ei ole tegemist kahvlite-nõude müügi ja reklaamimisega, vaid õige asja tegemisega, maailma paremaks muutmisega, vastutuse võtmisega… Meeskond on edu võti, üksi ei suudaks ma tulemusi saavutada.

Kuidas hoida motivatsiooni?

Ainus tõeline viis olla motiveeritud ja sütitada teisi on uskuda sellesse, mida sa teed, ja armastada seda. Lähtun inimestega suhtlemisel samuti põhimõttest, et ainult armastusega, ainult kokkulepetega. Panustan palju ka enesearengusse. Mul on suur vastutus nende inimeste ees, kes minusse usuvad ja mulle järgnevad. Mul ei ole õigust neid alt vedada. Pean pidevalt muutuma paremaks, pädevamaks. Ja see ei ole lihtsalt ilus jutt: mul on kavandatud koolitusplaan järgnevateks aastateks. Kusjuures isegi 24. veebruaril 2022, kui olin võtnud kaks tundi aega, et mõista juhtunut ja kiiresti reageerida, et tagada lähedaste ja sugulaste turvalisus, olin kell 13.00 trennis. See on minu põhimõtteline suhtumine: mul on oma plaan ja ainult mina saan seda muuta.

Kuidas sai Ecocornist eksportiv ettevõte?

Osalesin 2022. aastal koolitusel „Ekspordiakadeemia“, mis oli minu jaoks nagu sõõm värsket õhku. Alustasin sellega 2022. aasta suve keskel, mis oli väga raske aeg. Esimene šokk seoses Ukrainas alanud täiemahulise sõjaga oli möödas ja ma mõistsin, et pean edasi liikuma. Üks mis selge – enam polnud võimalik tegutseda nagu varem. Pidime tegema ettevõtte auditi ja töötama välja strateegia tuleviku jaoks. Kõik oli muutunud: töötingimused, turg, töötajate emotsionaalne seisund… Tavapärased töömustrid olid laiali lagunenud. Klient-ettevõtted sulgesid üksteise järel uksi. Meil oli vaja teha karme juhtimisotsuseid, et ellu jääda ja areneda-laieneda. „Ekspordiakadeemia“ oli just see, mis võimaldas meil keskenduda oma plaanidele ja perspektiividele. Minu kui omaniku jaoks oli kõige väärtuslikum see, et koolitus andis mulle hoo sisse. Nagu enamik omanikke, tegelen ka mina pigem strateegia ja ideede genereerimise kui igapäevase süsteemse tööga. Minu jaoks on ajakavad, graafikud, tähtajad ja kodutööd parajad proovikivid – olen ju harjunud planeerima oma aega nii, nagu mina seda vajalikuks pean. Aga olenemata asjaoludest, hõivatusest ning soovi, tuju või ressursside puudusest oli mul vaja täita oma ülesandeid, käia tundides, välja mõelda uusi teemasid. See aitas mul nihutada fookuse hetkeolukorrast tulevikku. Meil oli enne seda projekti ka juba mõningane ekspordikogemus, aga nüüd sain seda samm-sammult analüüsida, teha tööd vigade kallal ja luua strateegilise plaani ettevõtte edasiseks arenguks. Projektis osalemine andis mulle võimaluse hinnata uuesti ettevõtet ennast, selle saavutusi; mõista, millised uskumatud inimesed töötavad Ecocornis; näha, milline tohutu potentsiaal meil on. Kuna olen harjunud kiiresti tegutsema, koostasin pärast iga koolitussessiooni lisaks akadeemia kodutööle ka tegevuskava ettevõtte jaoks. Minu aruanded ei olnud päris standardsed: need ei sisaldanud arusaamu ja järeldusi omandatud teadmiste kohta, vaid aruannet ettevõttes rakendatud muudatuste kohta. See oli veidi koolitusformaadist väljaspool ja ajas koolitajad segadusse, kuid tänu sellele olid need kuus kuud maksimaalselt kasulikud minu ja mu ettevõtte jaoks. Ma ei tundnud poole aasta pärast oma ettevõtet ära – muutused olid hämmastavad! Nüüdseks on meil rahvusvaheline ettevõte koos kaubalaoga ning projektid neljas Euroopa riigis: Rootsis, Saksamaal, Taanis ja Poolas, samuti uued partnerid ja arenguperspektiiv väljaspool Euroopat.

Millised olid Ecocorni 2022. aasta tulemused?

Kui ma neid 2023. aasta jaanuari alguses esimest korda vaatasin – õigemini ei vaadanud, vaid neist kuulsin –, siis ma ei uskunud oma kõrvu. Vaatamata kõigele, mis meiega eelmisel aastal juhtus, täitsime 2022. aasta plaani täielikult, rahaliselt isegi ületasime selle. See ei ole juhus ega maagia, vaid see on kõva töö, usk sellesse, mida me teeme; selge arusaam sellest, kuhu me läheme ja mida me tahame. Rakendasime oma ettevõttes teatud süsteemi, mis on võimaldanud meil püsima jääda ja edasi areneda. Selle süsteemi kohaselt peame regulaarselt strateegilise planeerimise sessioone ning koostame kindlaks perioodiks strateegilise plaani. 24. veebruarist alates on meie elu jagunenud „enne” ja „pärast” eluks. Ettevõte oli umbes kaks nädalat tardunud, aga siis tulime mõistusele ja võtsime vastu otsuse „Ela!“. Märtsis koostasime nädalaplaani, aprillis kuuplaani ja suvel kuue kuu strateegia. Meil on olemas ambitsioonikas strateegia Euroopa turule sisenemiseks, tugeva rahvusvahelise kaubamärgi loomiseks ja tootmise avamiseks Euroopas. Ja kui oleme selle kõik ära teinud, siis mõtleme, mida veel teha!