Autokraatlik juhtimine on surnud

21. sajandi juhtimisse on tulnud suur muutus – juhtidelt ei oodata enam autokraatlikku juhtimist. Seda, et ta ütleks töötajatele ette, mida teha, peaks töö üle järelevalvet või teeks nende eest üldse ise töö ära. Kirjutab juhtimis-coach Marika Raiski. Tänapäeva juhtidelt oodatakse hoopis seda, et nad suudaksid tiimini tuua helikoptervaate: edasi anda olulised strateegilised suunad, hoida fookust, panna inimesed hästi koos töötama, neid toetada, aidata neil edu saavutada… Muidugi saab tulemusi nii autokraatliku kui ka nüüdisaegse võimustava juhtimise toel. Aga viimasel on väga suur eelis, nimelt aitab see tagada, et inimesed püsivad ettevõttes tööl ning on vaimselt ja füüsiliselt terved. Ja veel boonuseid: nad on mitu korda enam motiveeritud oma tööülesandeid täitma, nad on loovamad ning valmis kriitilises olukorras ettevõtte vajadustele vastu tulema. Vastavalt Fortune’i artiklile „100 parimat ettevõtet, kus töötada”, mis põhineb küsitlusel „Great Place to Work“, on parimates ettevõtetes kuni 50% vähem voolavust. Lisaks on Russell Investment Groupi uuringu järgi parimate ettevõtete finantstulemused üle kahe korra paremad kui ülejäänud turul. Käsk demotiveerib Neuroteaduse uuringud näitavad, et käsk demotiveerib inimest. Kui oleme ise otsustaja rollis, on meie motivatsioon tööülesandeid lõpuni viia palju kõrgem. Kui lisada veel, et vastutus tulemuse eest läheb käsu andjale, siis mõistame, kuidas niisugune juhtimisviis pärsib inimeste töötahet. Paraku võib Eestis kohata veel väga palju nii juhtide kui ka töötajate seas mõtteviisi, kus „juht teab kõike“. Juht, kes ei tea mõnele küsimusele vastust, tunneb end sageli ebakindlalt ning töötajad omakorda peavad taolist juhti ebakompetentseks. See mõtteviis peab muutuma. Etteütlejast juhi roll peab kaduma, sest mis mõte on tal tööle võtta inimesi, kellest ta on oskuste-teadmiste poolest palju kõrgemal. Sel juhul võikski ta ju tõesti kogu töö ise ära teha. Palgata tasub ikkagi ainult neid inimesi, kes on oma töölõigus mitu korda tugevamad eksperdid. Kuna traditsiooniline ja autokraatlik juhtimine ei köida enamikku töötajaid, vajame juhte, kes on avatud, toetavad ja julgevad olla haavatavad. 21. sajandi juhtimise märksõnadena kerkivad hoopiski esile avatus, usaldus, partnerlus, koostöö, üksteise toetamine. Mida teevad tugevad liidrid? Esmalt seavad nad selgeid eesmärke ja ootusi. Tiim teab, kuhu ta liigub, mida ja millal teha ja mis on oodatud tulemus. Projekti käigus kohtuvad juhid oma tiimiga regulaarselt veendumaks, et kõik on õigel teel. Nad on proaktiivsed, viies järjepidevalt läbi tiimi- ja projektikoosolekuid ning neljasilmavestlusi. Hea juht ei oota passiivselt, et äkki tema tiimiliige tuleb talle mõnest murest või probleemist rääkima. Ta kohtub iga natukese aja tagant oma inimestega ning saab murekohtadest teada enne, kui need kasvavad suuremaks probleemiks. Nad on välja teeninud usalduse ja usaldavad ka ise. Tiimi juhtimine tähendab rohket suhtlemist, mis vajab omakorda head suhtekapitali ja juhi mõjusust. Me oleme sisenenud usaldusjuhtimise ajastusse, mille järgi ettevõtted, inimesed, tooted ja teenused eristuvad selle järgi, „kuidas” nad käituvad, mitte ainult selle järgi, mida nad teevad. Traditsioonilist ärijuhtimist on iseloomustanud kinnisus, valikulisus ja kontroll. Me oleme aga ühiskonnana astunud läbipaistvasse maailma, kus inimesed on omavahel väga tihedas suhtluses. Nooremad põlvkonnad ei usalda juhte, kes käituvad isiklikus elus üht- ja töö- või ärikeskkonnas teistmoodi. Oskavad tuua tööpäevadesse huumorit. Hea huumoriga juhi tiimis on töötajate motivatsioon 27% kõrgem. Samuti on nendes tiimides suurem sidusus ja inimesed on loovamad. Teavad, mis tiimiliikmeid motiveerib. Selleks et tiimi potentsiaali maksimaalselt ära kasutada, peab juht teadma, mis motiveerib ja inspireerib iga tema meeskonnaliiget. Motivatsioonitegurid on väga erinevad, ühte inimest motiveerib areng, teist tulemused, kolmandat koostöö ja neljandat rahaline preemia. Ükski motivaator pole hea ega halb, vaid on oluline just kindlale tiimiliikmele. Kiidavad oma töötajaid ja kolleege. Hea juht oskab märgata, kui tööülesanded on hästi täidetud. Eriti hea juht ei võta au teiste tehtud töö eest endale. Kiitus on tõhusam, kui juht oskab välja tuua, mis sai konkreetse töö juures hästi tehtud või kuidas mingi tegevus teisi kolleege aitas. Juhi roll on kasvatada eksperte, keda ta usaldab ja kes suudavad iseseisvalt oma tööd teha ning otsuseid vastu võtta. Juht peab leidma tasakaalu: innustama oma inimesi, andma neile võimaluse eksida ja teisalt tagama, et nad areneksid kogemuste kaudu ning kokkulepitud tulemused saaksid koju toodud. Statistika järgi arvab 75% juhtidest, et nad on väga head juhid, kuid vaid 25% töötajatest arvab seda oma juhtide kohta. Nii et juhtimise vallas on meil arengut veel küllaga. Sõnades üht- ja tegudes teistmoodi käitumine, manipuleerimine, käskimine, inimeste vähene hindamine jms ei tööta enam kuidagi.