Inimese elu sõltub tema enesejuhtimise oskusest

Kas eneseteadlikud juhid, kes tegelevad oma sisemaailmaga, tulevad ebakindlal ajal paremini toime? Eelmises Directoris kajastatud teema jätkuks küsis Kadri Arula seekord Mihkel Pärjamäelt, kuidas juhid ennast arendavad ja tasakaalu hoiavad.

Mis on need probleemid, millega juhid praegu silmitsi seisavad?

Praegu toimub juhtidel põlvkonnavahetus. Noored, eriti need, kes on mujal maailmas õppimas või ka tööl käinud, mõtlevad hoopis teistmoodi. Nende tegevus ja ülesanded on pigem globaalsed (Bolt, TransferWise) – see on hoopis teine maailm võrreldes traditsiooniliste tööstusharudega, kus meil on ka tugevad juhid olemas, näiteks ehituses või mööblitööstuses.

Väga lihtsalt öeldes on vanemate juhtide proovikiviks kohanemine muutustega. Senine suhetepõhine hierarhiline tegevusmudel on end ammendanud. Tänapäevases organisatsioonis ei ole hierarhia oluline, aga seda on mõnelgi keeruline mõista. 

Noored inimesed seisavad silmitsi vajadusega areneda, aga see käibki elu juurde. Kui me mõtleme näiteks taastumisvõime peale, siis noorte juhtide jaoks on loomulik, et oma elu tuleb tasakaalustada ja tuleb iseendaga tegeleda. Paljudele vanematele juhtidele on see sageli arusaamatu.

Kuidas enesearengu teemad on viimastel aastakümnetel muutunud?

30 aastat tagasi mõtlesid juhid organisatsioonile: kuidas seda juhtida. Siis tuli muutus ning tekkis küsimus, kuidas seda arendada? Nüüd on prioriteet see, kuidas iseennast juhtida ja arendada.

Kas huvi enese- ja stressijuhtimise vastu on kasvanud?

Jah, seda teadvustatakse rohkem ja huvi on olemas. Inimesed saavad aru, et nende elu sõltub nendest endast. Puhtalt enesejuhtimine on küll viimase 10 aasta teema meil siin Eestis.

Kuidas ikkagi stressi, läbipõlemise ja pingetega toime tulla?

On vaja teadvustada oma reaktsioone muutuvas maailmas ja õppida selgeks võtted enese juhtimiseks: kuidas iseenda kui inimesega hakkama saada. Üks osa enesejuhtimisest ongi ju stressiga toimetulek. 

Stressijuhtimise aluseks on sinu enda prioriteedid, mis tuleb paika seada. Kõige tähtsam on oma elu mõtestamine, tehnilised võtted tulevad selle järel. Võib õppida igasuguseid võtteid ja meetodeid ning leevendada ajutiselt sümptomeid, aga seni, kui prioriteedid pole paigas, ei saa inimene endaga päris hästi hakkama. 

Mis võtteid sa ise selleks kasutad?

Ma mediteerin igal hommikul pärast ärkamist kaks-kolm minutit – see on vaimse hügieeni üks osa. Meditatsioon on minu jaoks mõtete juhtimise võime ja mõtted mõjutavad kõike. Samuti teen päeva jooksul teisi vaimseid harjutusi. Kui füüsilist tegevust ei ole, siis tuleb võtta päevakavasse muud asjad, näiteks hingamisharjutused – ma teen neid iga päev sõltumata sellest, kas teen trenni või mitte. Lihtsaid hingamisharjutusi ja lõdvestusmeetodeid peaks iga inimene valdama. Need aitavad ka siis, kui liikumine on piiratud või kui sa ei saa vajalikul määral füüsilist koormust.

Mis nõu sa annad, et see kõik saaks rutiiniks ja ei piirduks lihtsalt õhinapõhise algusega?

Kõigepealt tuleb teha eneseanalüüs: kas minu elus on liigset stressi, muret, pinget. Kui on, siis mida ma teen, et elada paremat elu? Vajadus sellise rutiini järele tekib siis, kui on olnud raskeid hetki, tagasilööke ja stressi.

Kui oled kindel, et tahad paremat elu elada, siis tuleb valida, mida sa teed. Konkreetsed meetodid ja võtted on olemas – tuleb lihtsalt proovida, et leida endale sobiv, ning elada pidevas arengus. Nii on võimalik oma energiataset tõsta ja säilitada aastate jooksul.

Oluline on ka enesemotivatsioon – tahtega ei saa lõpmatult iseennast sundida. Tuleb tunda naudingut sellest, mida sa teed.

Kas aktiivsest sportimisest siis ei piisa?

Kindlasti mitte. Paljud inimesed, kes tegelevad intensiivselt spordiga, ei tunneta oma stressi taset, tehes tõsiseid vigu ja kahjustades ennast. Kui inimesel on elus niigi stressi palju ja ta tekitab spordiga seda juurde, siis see võib viia enneaegse surmani. Tuleb mõtestada, mida ja milleks ma teen, ja aru saada, millise intensiivsusega seda on tark teha.

Kas teadlik juht on parem juht?

Teadlikkus on loomuomane tasakaalus inimesele. Need, kes elavadki väga hästi ja on õnnelikud hommikust õhtuni, on ilmselt teadlikud kogu aeg, ilma et selleks peaks pingutama. Loodusrahvad näiteks elavad kooskõlas loodusega ja teadvustavad seda kooskõla.

Nimeta mõni oma elu juhtmõte?

Ma nimetan neid juhtmõtteid maksiimideks ja arvan, et igal inimesel võiks neid olla neli kuni kuus, millest ta siis elus juhindub.
Maksiimid on need selles mõttes, et nendest ma ei tagane.

Nimetan mõned….

Mulle meeldib areneda koos teiste inimestega.

See on minu tööga seotud ja tuletab mulle meelde, et ma naudin oma tööd ja ka raskusi, mis selle käigus ette tulevad. Minu elu on suuresti kujundatud nii, et leian iga päev midagi, mis mind arendab vaimselt, füüsiliselt või emotsionaalselt.

Carpe diem – püüa päeva!

See on igapäevane juhtmõte – hommikust alates mõtlen sellele, mis on selle päeva võlud ja veetlused. Ja siis naudin neid!

Alla ei anna!

Keerulistel aegadel on hea, kui on varakult selgeks mõeldud, mida ma teen siis, kui on väga raske. Kui kukun, siis tõusen uuesti püsti. Ja saan hakkama ka siis!

—————————

Meditatsioon toimib hästi koos intuitsiooniga

Satyarvati Karta (Jean Astoul) on Prantsusmaal asuva Amrit Nam Sarovari kundalini jooga kooli asutaja ja juht. Kool on tegutsenud üle 35 aasta. Karta juhib seda kooli kui äri, keskendudes muutustele. Küsis Kadri Arula.

Mida tahaksid öelda juhtidele pidevate muutuste kontekstis?

Iga äriettevõte ongi ju üles ehitatud muutustele ja muudatustele. Ikka tahetakse areneda-kasvada ning seega tuleb valmis olla ka kriitilisteks muudatusteks, näiteks on vaja lõpetada mõne asja tegemine harjunud viisil.

Ma arvan, et inimeste vaim peaks olema muutuste suhtes avatud. Neid ei saa planeerida, aga neid on võimalik ette näha. Põhiline on mõista, mis suuna need võtavad ja kuidas sa ise saad selles olukorras liikuda. Kui oleme kinni ainult oma tõekspidamistes, missioonis ja äriplaanis ja soovime allutada aega oma tahtele, siis see on murdumise koht. Me ei saa kontrollida aega, me saame kohaneda. Ja ei tasu oodata, millal sinu eesmärgid saavad täiesti selgeks – seda ei juhtu, kuna eesmärgid on seotud teadmatusega. Me peame oleme valmis tervitama tundmatuid ja päris uusi asju.

Sa oled öelnud, et sel aastal peaksid inimesed tegema meditatsiooni oma elustiili osaks.

Jah, meditatsiooni seisund ei ole miski, mis on meile sünnipäraselt kaasa antud. See on võime, mis toimib koos intuitsiooniga, mille me oleme kahjuks kaotanud. Kõik on muutunud väga binaarseks: vasak ja parem, jah-ei, pluss-miinus. Intuitsioon on sellest vaba ja see pakub lisaväärtust meditatsioonile.

Mediteerimine nõuab teatud distsipliini, mis on paljude inimeste jaoks keeruline.

Kui sa usud, et pead mediteerima, siis juba see on vale – sel juhul sa ei mediteeri. See ei ole selline protsess, mida sa saad kogeda nii, et sunnid ennast selleks. Paljud distsipliinisarnased kohustused tulevad meile kristlusest: sa pead tegema seda ja sa pead tegema toda. Meditatsiooni omaksvõtmine tuleb südamest, mitte meelest. See on paradoksaalne, et töötades meelega ja meele kallal, ei ole sinu teadlikkuse keskus mitte meel, vaid hoopis süda, ja see on tõeline nihe. Me kardame avaneda, olla haavatavad; me kardame, et nähakse meie puudusi ja nõrkusi.

Mediteerimist võiks alustada väga lühikesest ajast, viis kuni seitse minutit hommikul või enne koosolekut. Väga lihtsad hingamisvõtted on otsetee, et saada osa meditatsioonist, kuna sinu südame rütm, s ajus liikuva mõtte rütm on seotud hapniku ja energia liikumisega. Niipea kui sa hingamise maha rahustad, saad kohe n-ö uut ruumi juurde. See on esimene samm, et kombineerida hingamistehnika keskendumisega. Keskenda oma tähelepanu millelegi, millel ei ole isiklikku tähendust. Isegi lühike aeg aitab, et stabiliseerida oma meel. See annab sulle ligipääsu kogemuste järgmisele tasemele, mis on meditatiivne meel, ning viib sind teadmiste ja lahenduste leidmise analüütilisest protsessist kognitiivsele ehk tunnetuslikule. Selleks et pääseda ligi loovusele, tuleb avada ruum või võimalus spontaansusele, tunnetusele. See on üks meditatsiooni suuri plusse – sa hakkad seda nautima, sest see annab sulle inspiratsiooni. Meditatsioon on uus võime ja inimesed peavad reageerima üha kiiremini, seistes silmitsi ettearvamatute olukordadega, mil pole aega kasutada loogikat.

Kas mediteerida tuleks just pigem hommikuti, et ennast päevaks valmis seada?

Ärgata tuleks aegsasti enne tööle minekut. Võtke enda jaoks tund, et tõepoolest maha istuda ja mediteerida – valmistada ette oma meele ruum ja saavutada teadlikkus enne päeva algust. Kui oled päev läbi mitmesuguste mõjude ja ajalise surve all, siis sul ei ole võimalik luua oma isiklikku meditatiivset ruumi, kui sa ei ole seda enne juba kaasa võtnud. Loo endale see harjumus. Nii on isegi stressiga toimetamine lõbus, sest stress sunnib sind meditatsiooniks, kui sa oled sellega harjunud. Niipea kui näed stressiilminguid, maandad need meditatsioonis. Sa muutud efektiivsemaks ja reageerid kiiremini.

Kuidas seda rütmi säilitada?

Sinu meele strateegia on esialgu niisugusele distsipliinile vastu seista, kuna see on tasuta. Sellega sa raha ei teeni ja see ei anna sulle mingit staatust. Sa teed seda lihtsalt enda jaoks, et olla teistsugune inimene, teisel teadlikkuse tasandil. Ühel hetkel mõistad selle mõju. Me ei pääse ligi meditatsioonile, kui seame eesmärgiks mingi põhjuse, sest see eirab meditatiivse ruumi tekkimise loogikat.