Juhi edukuse mõõdupuu on uute juhtide pealekasv

Taas on käes aeg, kus avaldatakse riburada ettevõtete majandusaasta aruandeid ja seda sõltumata koroonakriisist, Ukraina sõjast või uusi tippe vallutavatest energiahindadest. Toimub juhtide omavaheline mõõduvõtmine numbrites. Leian aga, et need numbrid ei ole ainus tõde ettevõtte arengu või juhi suutlikkuse kohta.

Olen nõus, et juhi peamine ülesanne on tagada ettevõtte käive, soovitud turuosa ja kasum. Lihtne ja arusaadav, kuid paraku pole see veel kõik. Edu saavutamise mõõdupuu ei ole tuhanded või miljonid eurod majandusaasta kokkuvõttes, vaid uute juhtide pealekasv ja ettevõtte pikaajaline areng. See võimaldab kasutada uusi meetodeid ja tehnoloogiaid, et tagada efektiivsus, kasv või ka uue kursi võtmine.

Ebastabiilne väliskeskkond, keerukad tehnoloogiad ning killustunud tarbijakäitumine seavad üha jõulisemalt fookusesse inimeste tundmise ja juhtimisoskuse. Juhi enda edukust näitab see, kui motiveeritud on tema tiim ning kui palju ta suudab ise juhte peale kasvatada.

Algatusvõime  

Sageli tehakse nii, et võetakse tööle või ostetakse üle mõni juba edukas mujal tegutsenud juht. See on ehk lihtne lahendus, kuid ei tööta alati. Majandusliku edu kõrval tuleb eelkõige kaaluda juhi inimeste juhtimise oskust, suhestumisvõimet, avatust uuele. Kogenud juhid võivad olla oma põhimõtetes ja kultuuris liiga kinni, mis ei ole ettevõtte eesmärkide täitmisel kasulik. Samas on üsna raske neid ümber õpetada või suunata neid uut kurssi võtma.

Lisaks inimestekesksele lähenemisele peab juhil olema algatusvõimet. Tarbetu on ajada tänapäeva maailmas taga magistri- või doktorikraadiga juhte. Jah, see näitab küll võimet alustatu lõpuni viia, kuid vaja on enamat. Olulisem on see, kas temas on teotahet ja ambitsiooni. Kas ja kuidas ta leiab asjade elluviimiseks uusi võimalusi ja viise? Milliseid ettepanekuid ta teeb? Kas tal on oma visioon? Neid inimesi ei pea sugugi alati väljast tikutulega taga otsima, vaid neid leidub kindlasti oma ettevõttes.

Selge 360-kraadine visioon ja eestvedamise võime

Kui küsida näiteks oma tiimilt, kes on hea juht, saab ilmselt vastuseks juhte alates Jeanne d’Arcist kuni Richard Bransoni või Ursula von der Leyenini. Arvamusi hea juhist ja tema omadustest võib olla seinast seina, aga neid ühendab üks – eestvedamise võime. Ta on eeskujuks ja käivitavaks jõuks oma meeskonnale, ümbritsevale. Orienteerudes käibe-turuosa-kasumi saavutamisele, saab ta samas aru, et tee selleni viib läbi inimeste.

See tähendab võimet anda selgelt ja usutavalt edasi visioon, nakatada sellega oma meeskond ning motiveerida neid seda üheskoos ellu viima. Ükski hea juht ei saa toimetada vaakumis või tegutseda ainult lühiajalise vaatega. Ta peab suutma näha probleeme ja võimalusi eri nurkade alt, nägema ja kavandama oma samme ette. Ja mitte ainult kitsalt valitud tegutsemisteekonda arvestades, vaid ka igasuguseid stsenaariume läbi mängides ja riske maandades.

Innovaatilisus ja paindlikkus

Hea juht mitte ainult ei näe uusi lahendusi, vaid võtab ka vastutuse nende elluviimise eest. Agiilne ehk paindlik ja vilgas juht on see, kes märkab väljakutset või võimalust ning asub selle nimel efektiivselt tegutsema. See ei tähenda lühiajalisi pingutusi või suuri tööampse, vaid järjepidevat tööd ja enda arendamist. Hea juht soovib kogu aeg saada targemaks, tasakaalukamaks ja efektiivsemaks. 

Paljud mainitud omadused on kahtlemata arendatavad. Öeldakse, et keegi ei sünni juhiks, vaid selleks saadakse ikka pideva arengu ja põnevate ülesannete kaudu. Tahe teha inimestega koostööd, neid märgata, neid eest vedada… peaks aga tulema juhi seest, mitte väliste motivaatorite või surve najal. Lüües lahti nüüd enda või konkurentide majandusaasta aruanded, on hea silmas pidada, et kolm kõige tähtsamat elementi on endiselt käive, kasum ja turuosa, aga need saavutatakse koos ja kõige keskel on inimesed.