Kadrian Jaagund – tekstiilirendiäri roherevolutsiooni juht

Lindström Eesti ja Läti asepresidendi Kadrian Jaagundi jaoks on töövõit tugev tiim, kus igaüks soovib olla täna parem kui eile. Kirjutab Kadri Kütt.

Kadrian Jaagund ütleb, et tema juhtimisstiil on pigem toetav ja tema juurde ei ole mõtet läbimõtlemata küsimustega tulla. Kolleegil võiks olla lahendused välja mõeldud, et neid siis koos arutada, arendada ja neist parim valida. See arendab inimest ennast ja samas on tal tugi olemas.

Juhtimisstiili tuleb Kadriani sõnul kohandada vastavalt olukorrale ja inimesele, aga tulekahju korral on vaja ikka selgeid suuniseid anda. „Juht peab kohandama oma sõnumit lähtuvalt inimtüübist ja taustast. See on üks peamine aspekt, mille selle aasta alguses Lindström Grupi Eesti ja Läti asepresidendi kohale asudes oma isiklikus arenguplaanis veelgi selgemalt esile tõstsin. Kui kuulaja minust aru ei saa, on see minu probleem – ju ma siis ei ole tausta endale selgeks teinud. Mind motiveerivad ja arendavad uued ning ebamugavad olukorrad, mille lahendamiseks pean mugavustsoonist sammu välja astuma – mõnus vastikus on minu edasiviiv jõud.”

Kadrian peab oluliseks luua ettevõttes õhkkond, kus iga inimene saab teha seda, mida ta tegelikult teha soovib. „Lähtun oma juhtimispõhimõtetes arusaamisest, et üksi ei ole ma mitte keegi ja ei loo ka tõelist väärtust. Ma olen võimaldaja ja inspireerija. Juhindun tihti kõhutundest, sisemisest tunnetusest, sest see on minu väärtushinnangute sügavam peegeldus ja annab enamasti kaalutlustele õiged vastused.”

Talle meeldib olukordi küsimuse alla seada: „Kui kõik on hästi, siis järelikult midagi ikka siiski ei ole hästi. Hea, kui keegi kõrvaltvaataja pilguga arvamust avaldab – nii leiame arendamist vajava koha üles. Juht peaks ka teise valdkonna tegemisi hästi tundma, et küsida õigeid küsimusi, mis arenguni viivad. Juhtrühmalt ootan alati lisaks teadmistele ja fookusele suutlikkust näha suuremat pilti – igaüks peab kõiki ettevõtte teemasid vaatama ka tegevjuhi pilguga.”

Igal asjal peab olema suurem eesmärk

Tippjuhi kohani viis Kadriani see, et tal on soov alati teada, miks ta midagi teeb. „Igal asjal peab olema suurem eesmärk. Ma sätin tänaseid tegevusi selle järgi, mis tuleb järgmisena. Tahaksin kogu aeg edasi areneda. Ma ei sea eesmärgiks positsiooni, vaid lähtun isiklikest arendamist vajavatest oskustest, et olla valmis järgmisteks rollideks. Nii avanevad ka uued võimalused.”

Suurema eesmärgi ja ettevõtte vastutustundliku olemuse selgitamiseks tutvustab Kadrian Loo teeninduskeskuses osaliselt automatiseeritud töörõivaste hoolduse protsessi. Teeninduskeskusesse jõuavad eri kasutuseesmärgi, tooni ja määrdumis- ning kulumisastmega riided, mis masinsorteeritakse ja saadetakse automaatselt pesusse, kogu pesutsükkel on automatiseeritud. „Saame oma protsesse kohandada nii, et ressursikasutus oleks efektiivne. Vesi, mida pesumasinates loputuseks kasutame, liigub edasi vaipade eelloputusveeks. Lätis ehitasime paar aastat tagasi uue modernse teeninduskeskuse, kus on veelgi kõrgem automatiseerituse aste ja isegi oma veepuhastusjaam. Tahame, et ka majast välja minev jääk oleks võimalikult keskkonnasõbralik.”

Pärast pesu liiguvad riided puhtale poolele, kus kvaliteedikontrolli, paranduse ja pakkimise võtavad masinatelt üle Lindströmi töötajad. Enamikul rendiriietest on juba praegu RFID kiibid küljes ja see võimaldab riiete ringlust teeninduskeskuse, jaotuse ja kliendikasutuse vaatest veelgi enam automatiseerida. „Tekstiilide digiteerimises saame optimeerida nii enda kui ka kliendi protsesse. Eestis ja Lätis oleme aasta lõpuks kiibistanud kogu riiete ringluse. See tähendab, et me teame igal hetkel, kus ja mis protsessis mingi ese on. E-keskkonnas on siis ka kliendil võimalik reaalajas teenusel silma peal hoida ja meie saame kogu aeg kasutajakeskselt õiget kogust tekstiili ringluses hoida. Jälgime iga üksiku tekstiili eluea pikkust, kasutame palju vähem toormaterjali ja anname oma panuse keskkonna heaolusse. Digiteeritud tekstiilil on tähtis osa Euroopa rohelise kokkuleppe juurutamisel, mille kohaselt peame juba aastal 2025 tekstiilijäätmeid koostise järgi sorteerima.”

Ettevõttes tehakse prognoose 16 kuud ette, et parimal viisil nõudlusele vastata ja kõikides funktsioonides efektiivsust tõsta. Eesmärgiks on jõuda selleni, et tekstiili enam lattu ei toodeta, välja arvatud enim kasutatavad põhitooted. Sellele viivad lähemale Lindströmi oma tekstiilitootmisüksused, näiteks Baltikumi ja suur osa Euroopa vajadustest täidetakse Lätis. „Kui kliendil tekib vajadus erimõõtu tööriide järele või tegemist ei ole massiliselt kasutuses oleva riidega, mille ringlus laos on kiire, toodame selle Lätis ning ta saab selle 48 tunni jooksul juba kätte. Nõudluspõhine tootmine on üles ehitatud sellele, et meil on platvormtooted ja nende lisad, näiteks jakk ning sellele sobivad taskud. Legotükkidena kokkupandavad riided võimaldavad tootmisprotsessi kiireks ja efektiivseks muuta ning võimalikult vähe jääke toota.”

Loo teeninduskeskuse teise poole moodustab vaipade renditeenus. Disain- ja ergonoomiliste vaipade osakaal tõuseb ja nende käitlemist püütakse samuti jäätmevabaks arendada. Sama loogikaga nagu Loo teeninduskeskus on üles ehitatud ka Tartu ja Läti keskus, viimases hooldatakse veel kogu Baltikumi tööstuslikke puhastustekstiile. Hotelli- ja haiglatekstiilide hooldus käib teistes keskustes.

Juht peab kohandama oma sõnumit lähtuvalt inimtüübist ja taustast.

Kõikide teenuste protsesside automatiseerimisest rääkides ei pea aga Kadrian inimtööjõu kadumist reaalseks. Uute algatuste väljamõtlemine ei ole nimelt nende ettevõttes ainult kontoritöötajate pärusmaa, vaid suur osa häid ideid tuleb hoopis teenistuskeskuse eesrindelt. „Kindlasti jäävad töötajad alles ja ma näen, et tulevikus vajame rohkem just neid inimesi, kes tegelevad andmete analüüsiga. Meil tekib üha enam infot ja on oluline, et oskaksime seda enda töö arendamisel kasutada ja kliendile lisaväärtusena pakkuda. IT-süsteemid võivad andmete pealt ettepanekuid genereerida, aga neil ei ole ju inimesele omast sisemist põlemist ja inspiratsiooni olla homme parem kui täna!”

Teerajaja

Grupis võetakse uusi lahendusi kasutusele riigipõhiselt, edulugusid jagatakse ja aidatakse ka teistes riikides luua. Lõpplahendus vormitakse aga alati igas riigis kohapeal, sest alati tuleb arvestada kohalike eripäradega. Lindström tegeleb praegu 2025. aasta strateegiaga, mille üheks fookuseks on taaskasutada selleks ajaks materjale 100%. Praegu astutakse teel sinna veel lapsesamme, aga lisaks globaalsete trendide jälgimisele näeb Kadrian võimekust just võrgustiku loomises kohalike partneritega. „Oleme heaks partneriks ka klientidele, kes ei saa keskkonnasõbralikkusesse ise nii suurel määral panustada, aga kellel on koostöö kaudu võimalik samas oma vastutustundlikkuse mõõdikuid tõsta ja arendada.”

Lindströmi eesmärk on olla teerajaja kõiges, mis puudutab tekstiilijäätmete ringlust ja taaskäitlemist. Ühe olulise arenduskohana toob Kadrian välja oma eluea ära elanud tekstiilide kasutamise. „Tekstiili eluea pikendamiseks tuleb seda võimalikult hästi ja õige regulaarsusega hooldada. Teeme seda ressursisäästlikult ja jälgime oma mõõdikutes nii vee-, energia- kui ka puhastusvahendite kulu. Kui riideese ei täida enam oma eesmärki, kasutame varuosade pargist asendusdetaile. Meie eesmärk ei ole tekitada vähem prügi, vaid luua selliseid tooteid, et prügi ei tekikski. Näiteks tööstuslike puhastuslappide idee saigi alguse kasutuskõlbmatust hotellitekstiilist. Töötleme seda nüüd ümber ja sellest tekkis hoopis teine teenuse liin. Sama lugu on tekstiilijääkidest valmivate laste hommikumantlitega.”

Kadrian rõhutab, et ettevõtte grupp on kõikvõimalikes ideedes ja katsetustes nii Eesti kui ka Läti üksusele toeks. Balti esindused on nii mitmeski vallas juba teed rajanud, jätkates koostööd kohaliku kommuuniga. „Meil lõppes hiljuti koostöö EKA tudengitega, kes proovisid kasutatud tööriietest uusi tooteid luua, ja selles suunas plaanime ka jätkata. Oleme ettevõttesse koondanud samu põhiväärtusi kandvad inimesed, keda huvitab see, et järeltulevatele põlvedele parem maailma jääks. Ettevõtte juhina on minu roll võimaldada inimestel särada. Usun siiralt meie motosse „We care. We shine. We grow”.”

Meie eesmärk ei ole tekitada vähem prügi, vaid luua selliseid tooteid, et prügi ei tekikski.

Kadrian kirjeldab, et kogu grupis üle maailma käiakse üsna ühte jalga, erinevused riikides on pigem kultuurilised ja turu eripäradest tulenevad. Küsimusele, mis on Lätis ja Eestis erinevat, vastab Kadrian kohe kiire näitega: kui Lätis tekib tema tiimis idee, soovitakse seda kohe teostama asuda, liigselt riske kaalumata. Seal on Kadriani roll pigem suunav, et kõik asjaolud oleksid ikka arvesse võetud. Eestlased on aga kaalutlevamad ja hindavad riske põhjalikumalt, nii et Kadrianil tuleb kolleege julgemalt tegutsema utsitada.

Ühised väärtused

Lähitulevikus on Kadrianil juhtida mitu suurt projekti. Üks on kogu protsessi tugev arendamine eesmärgiga tõsta tekstiiliteenuse kasutusmugavust ja luua andmete analüüsiga lisandväärtust. „Viimastel aastatel on meie ettevõttes toimunud suur kannapööre. Varem juurutati eri riikides olemasolevaid teenuseid, nüüd aga tegutseme täiesti vastupidi: loome globaalse baasi ühtsetel alustel, aga tegelik sisend tuleb igalt turult ja igast kliendisegmendist. Nii oleme kliendile lähemal.”

Teine oluline projekt on Kadriani sõnutsi seotud sooviga olla rohkem kohaliku kogukonna osa ja leida partnereid, kellega vastutustundlikkuse teemat arendada. Ettevõtte sees vajavad samuti pidevat teadvustamist vastutustundlikkus, jätkusuutlikkus ja rohelised lahendused. Kadriani meelest on tähtis olla koos klientidega eestkõnelejaks ja viia ühiskonnale edasi mõtteviisi, et lisaks tänastele võitudele tuleks mõelda sellele, kuidas need kogu maailmale mõju avaldavad. „Maailma päästmine ei ole asi iseenesest, vaid see seisneb selles, millises keskkonnas me elada ja äri teha tahame. Ettevõtetel peavad olema balansseeritud ärilised eesmärgid ja järjest rohkem on partnerite valikul kriteeriumiks keskkonnateadlikkus ning jätkusuutlikkuse kava. Kasumliku kasvu valemiks ongi see, kui suudame panna digiteerimisest tulevad andmed kokku keskkonnateadlikkuse tõstmisega.”

Kriisi ajal oli kogu meie müügimeeskond, kelle fookus on tavapäraselt uute kliendisuhete loomine, kaasatud klienditeenindusse ja –haldusesse.

Kadrian saab uhkusega väita, et grupi tasandil ongi just Eesti olnud viimasel ajal esirinnas. Lindström Gruppi kuulub 24 riiki ja igal aastal valitakse omade seast aasta tegija. Mullu oli selleks Eesti esindus ja üheks kriteeriumiks oli just jätkusuutlikkuse arendamine kohalikul turul.

Uudseid lahendusi võttis Lindström Eesti kasutusele ka koroonakriisist põhjustatud eriolukorra ajal. „Märgates suurenenud prügijäätmeid, mis hakkasid ühekordsetest maskidest tekkima, ja pannes selle kokku ideega, et meil on maskideks sobilikke tekstiilijääke, arendasime rekordajaga uue, korduvkasutatavate maskide renditeenuse.“ Riskiga seotud valdkonna kliendid said aga tööriided pakkida pesumasinas isesulavatesse kottidesse ja riiete töötlemisel puudus inimestel nendega kokkupuude. Kriisi ajal oli ettevõtte käive kõige enam mõjutatud just hotellisektori käekäigust. „Meie üks põhiväärtusi on pikaajalised kliendisuhted. Kriisi ajal oli kogu meie müügimeeskond, kelle fookus on tavapäraselt uute kliendisuhete loomine, kaasatud klienditeenindusse ja –haldusesse. Vaatasime oma igapäevastes protsessides tööjõuvajaduse üle, et olla kiire ja paindlik. Tegime iga nädal juhtrühma koosolekuid ja arutasime, kuidas klientidele veelgi enam tuge pakkuda. Panime kokku prognoose, kuidas kriis kogu majandust ja meie valdkonda võiks mõjutada. Saatsime korra-kaks nädalas töötajatele uudiskirja välja ja kuvasime seda infoekraanidel.”

Usaldus kompenseerib teadmatuse

Eesti ja Läti vahel jagab Kadrian aega vastavalt prioriteetidele. Pärast aasta alguses toimunud struktuurimuudatust sai ta pakkumise asuda kahe riigi asepresidendi kohale. Tema sõnul tuli see tänu tugevale Eesti tiimile. „Oleme viimastel aastatel kasvatanud tiimitunnetust ja iga liige tahab ning oskab nüüd rohkem vastutust võtta. Teises riigis juhtima asudes on vaja usaldada uute tiimiliikmete ärikultuuri. Minul läti keel ja kultuur puudub, nii et selle võrra peabki usaldus tugevam olema.”

Selleks, et arendada iseennast ja inimesi enda ümber, on oluline täielik usaldus; et sa ise ning inimesed sinu ümber saaksid jääda iseendaks.

Kadrian tunnistab, et kuuludes regiooni juhtkonda, mis juhib strateegiliselt Baltikumi, Venemaa, Ukraina ja Valgevene ettevõtteid, on juhtimises ning äris üldpilt veelgi suurem. Riikide erisused tuleb ühtseks strateegiaks koondada ja olla juhina hinnangutevaba. „Eestis on usalduspõhine kultuur, juhtrühm võtab ise vastutuse. Lätis on seda aga vaja tugevamaks juurutada. Eriolukorra ajal pidin Lätiga digitaalselt suhtlema, aga kui lõpuks piirid avati, läksin kohe ise kohale. Olen praegu rohkem aega Lätile panustanud nii vastutustundlikkuse teemadel kui ka juhtimiskultuuri arendamisel. Juhi edu näitab tema tiim ja nii Eestis kui ka Lätis on mul super tiimid! Mida rohkem ma ise arenen, seda rohkem suudan ka enda ümber inimesi innustada. Selleks et arendada iseennast ja inimesi enda ümber, on oluline täielik usaldus; et sa ise ning inimesed sinu ümber saaksid jääda iseendaks.“

—————————————
Kadrian Jaagund

On Lindström Grupi Eesti ja Läti asepresident. Enne seda oli Lindström Eesti tegevjuht. Varasemad ametid: SEB Põhja regiooni juht, SEB Eesti klienditeeninduskeskuse juht, Lindorff Eesti juht.

Tal on Tallinna Tehnikaülikooli magistrikraad ärijuhtimises ja Tartu Ülikooli magistrikraad õigusteadustes. Vabal ajal mängib tennist ja golfi, teeb pikki jalutuskäike ja käib meres ujumas.

———————–

Lindström Eesti ja Läti

• Turuliider tekstiilirenditeenuses nii Eestis kui ka Lätis.
• Kontseptsioon on üles ehitatud tekstiilirendile ja hooldusele ja ettevõte tagab kogu teenuse alates disainist ning tekstiili valimisest kuni detailide paranduseni ja lõppkasutaja kogemuseni.
• Lindström Eesti ja Läti esindustes on kokku üle 300 töötaja. Teeninduskeskused asuvad Eestis Lool, Kohilas ja Tartus ning Lätis Pinkis.
• Umbes 130 000 Läti ja Eesti töötajat kasutab ettevõtte rõivaid. Lindström Grupis on ringluses 10 miljonit tööriiet, millest igal aastal parandatakse umbes pooled.
• Lindström Eesti ja Läti käive on 26 miljonit eurot (2019. aasta andmed), millest suur osa tuleb tööriiete renditeenusest.