Kui liidri kingad on (veel) suured

Hea spetsialist või ka lihtsalt tore ja sõbralik kolleeg ei tähenda automaatselt head liidrit. Katri Delimoge toob välja kaheksa märki, mis näitavad, et liidripositsioonile asumiseks on vaja veel areneda või endaga tööd teha.     

„Kuule, kui sa endale nüüd mantlipärijat otsid, siis mul on sulle kedagi pakkuda – ta on tubli ja kohusetundlik spetsialist. Ja tore inimene, oskab alati kõigile meele järele olla. Mis sa arvad?” küsib mu abivalmis ja siiralt heatahtlik kolleeg. Mul hüppab kohe pähe mitu mõtet, neist domineerivaim: liidriks olemine eeldab ju ikka tunduvalt enamat.

„Kui sa teed kogu aeg selliseid otsuseid, mis kõigile meeldivad, siis on need otsused, mida tehtaks ka ilma sinuta. Seega ei lisa sa tegelikult mingisugust väärtust.”

Ben Horowitz, ärimees, investor, blogija ja autor

Kuigi kasv ja asjakohaste võimaluste loomine talentidele on organisatsiooni edus asendamatu tähtsusega, nähakse seda tihtipeale kui eeldatavat protsessi, kus spetsialistist saabki – nui neljaks – ühel heal päeval juht. Nii satub aga mõnigi vaene spetsialist silmitsi isikliku õudusunenäoga – inimeste juhtimisega! Ja oh seda vaest tiimi, kes on üle antud juhile, kes selgelt ei taha neid juhtida või pole selleks rolliks (veel) valmis. Siin on kaheksa märki, mida tasub inimeste edutamisel tähele panna…

1. „Ma tahan kõigile meeldida (sest muidu on maailma lõpp)!”

On inimesi, kelle eksistents seisnebki kõigile meeldimises. Kuigi ma isiklikult arvan, et tegu on võimatu missiooniga (isegi jäätis ei meeldi kõigile), on selline vajadus liidristaatuses tõeliseks koormaks ning takistuseks. Liidri missioon on tagada see, et õiged inimesed on õiges ametis ja teevad õigeid asju õigel ajal. Töö ei pea olema ega saagi olla alati mugav või toetuda kuidagi (kõigi) heakskiidule. Kui sind peaks järjekindlalt närima küsimused, mida keegi sinust arvab, siis säästa ennast ja oma head und ning jätka tööga, kus meeldivuse protsendi tagamine on suurem ning otsuste (nii populaarsete kui ebapopulaarsete) tegemine on minimaalne.

2. „Ma väldin konflikte elu hinnaga!”

Tead ju neid inimesi, kel justkui puudub oma arvamus või kes ei väljenda seda? Nad noogutavad muudkui kaasa, et solidaarsusest rahu säilitada, sest eri arvamused tähendaks ju üksnes plahvatuslikku konflikti! Tulemus? Rahu võib ju väliselt olla, aga kas see ka tegelikult edu tagab? Hästi argumenteeritud arutelud, vastastikune lugupidamine, avatud ja aus tagasisidestamine – need kõik on edumeelse organisatsioonikultuuri lahutamatuks osaks.

Kui sul on aga paaniline hirm oma arvamust avaldada ja kedagi pahandada oma konstruktiivse avatusega, siis palun kaalu muud karjääri. Või siis harjuta-harjuta-harjuta: pane see muskel järjekindlalt töösse ning sa avastad, et tegelikult ei lagunegi maailm koost, kui ütled konstruktiivselt ja lugupidavalt, mida mõtled, ja sinust ei hakatagi vähem lugu pidama. Vastupidi, austus ehk isegi kasvab.

3. „Mul on alati kõige paremad ideed!”

On professionaale, kes on kindlal veendumusel, et nad teavad-teevad-oskavad alati kõike kõige paremini. Nende ideed on alati üle prahi. Absoluutselt kõiges. Mõelda vaid, kui vaeseks ja vaikseks võib selline meeskond ning ettevõte ühel hetkel muutuda. Eri lähenemisviiside jagamine ja nende kaalumine on ju hoopiski igati rikastav ja pakub konkurentsieelist. Kui lasta tiimikaaslastel särada ja toetada nende mõtteid, siis kasvad sa liidrina ise ja kasvab ka meeskond. Nii et kui sa oled „kõige parem kõiges“, siis ära tiimi juhtima trügi – see eeldab ikkagi kindlat „meie koos” lähenemist.

4. „Ma ei eksi mitte kunagi!”

Tõsi, vigade tegemine on inimlikult raske ja üldiselt piitsutame me enesekriitikaga ennast juba ise niivõrd korralikult, et kellegi teise „vaata, millega sa nüüd hakkama said” on vaid soola lisamine haavale. Selle mõttemallini jõudmine, et vigade tegemine pole mitte üksnes okei, vaid hädavajalik meie kasvu- ning eduloos, pole kergete killast. Küll aga on see liidriks olemise juures hädavajalik. Julgus endale peeglist ausalt otsa vaadata, võtta vastutus ja tunnistada tehtud vigu nii endale kui ka teistele õpetab ning kasvatab. Haavatavus on tugevus ja kokkuvõttes inspireerivad teisi esiti just inimlikud inimesed, mistõttu küsi endalt, kas sa oled valmis näitama maailmale päris ennast.

5. „Ise tehtud, hästi tehtud!”

Kindlasti oled kokku puutunud mõne inimesega, kes lihtsalt peab kõike ja kõiki kontrollima. Ta elab ja hingab sul kuklas, ajab sõrmega joont ja tuletab muudkui meelde, kuidas tema asju teeks. Ja kui see pole nii tehtud, siis võtab kiiresti asja üle, teeb ise ja „päästab päeva”, kurtes samas teiste oskamatuse üle ning ägisedes suure töökoorma all. Kas ikka peab kõike ise tegema? Liidri koht pole kontrollfunktsioon – vastupidi, liider soodustab kasvu, laseb eksida, usaldab täielikult, delegeerib ja toetab. Kui kontrollimine on sinu teema, siis ole endaga siingi aus ja jäta see juhtiv roll kellelegi teisele, sest abistamise asemel on sellel teise inimese motivatsioonile täiesti vastupidine efekt.

6. „Ma pean kõigega kursis olema!”

FOMO (fear of missing out) ehk hirm mingist infost ilma jääda (ükskõik kas see tegelikult ka väärtust lisav on või mitte) on selge ebakindluse märk. Jah, siin on oma tõetera, et info omamine on mõjus, ent kõigel on siiski ka piirid. Milleks infot info pärast?! Oma aja raiskamine selles vaimus, et „äkki ma jään millestki olulisest ilma” ei kaalu üles aja investeerimist sellesse, mis on päriselt oluline. Suutlikkus usaldada, et sind kaasatakse vajadusel, ning vahe tegemine olulisel ning ebaolulisel infol aitab hoida fookust. Kui su energia läheb rööprähklemisele, et igaks juhuks igas infoväljas sees olla, siis millal sa jõuad väärtust luua?

7. „Ettevõte pole minuta miski!”

Liiga palju ego. Ettevõtte edu ei saa sõltuda ainult ühest inimesest. Või kui sõltub, siis soovitan kibekiiresti strateegia varuplaaniga üle vaadata, sest elu (vahel) juhtub. Aga superstaarist professionaal, kes usub siiralt, et temata ei liigu miski ega keegi, on veel selgelt kasvuteel. Enese väärtustamine on tähtis, aga sama tähtis (või enamgi) on teiste tunnustamine selles eduloos, sest üksi me läheme vaid mingile kaugusele, aga koos suudame minna kõikjale. Kuidas sina eelistad edasi liikuda?

8. „Oota, mida sa üldse ütlesid?!”

Kuulamisoskus on liidrioskuste pagasis A ja O. Tõsi ta on, et kuulamisel ja kuulamisel on suur vahe, mistõttu oskus ning tahe olla kohal, peegeldada kuuldut-nähtut (sest kuulamine on ka visuaalne), olla oma suhtumises avatud ja siiralt uudishimulik on just see kuulamine, millega areng kõigi osapoolte jaoks on ainuvõimalik. Kui kuulamine on sulle pigem ajaraiskamine või tüütu lisakohustus, siis säästa ennast ja ära kandideeri ei meeskonna ega ettevõtte juhiks.

Liidriks ei sünnita – tõsi. Liidriks kasvatakse – samuti tõsi. Sellele vaatamata on igati oluline ka tõdeda, et kõik selleks ei kasva. Ja ei peagi kasvama, sest iga edukas organisatsioon vajab lisaks tugevatele liidritele ka tugevaid spetsialiste. Just nagu ka toredaid, sõbralikke kolleege.