
Statistika, usk ja unistused
Veel samal teemal:
Viimased aastad on COVID-19 tõttu puudutanud meid kõiki kas otseselt või lähikondsete kaudu, tööelu elades või seda korraldades, kliendina oodates või tarnijana muretsedes. Ulatuslik ebamäärasus sünnitab kahtlusi-kõhklusi ning maailm kipub vägisi mustvalgeks või õigeks-valeks minema. Nakatumise numbreid mõistab juba lasteaialapski ning tõenduspõhine on püüdnud tõrjuda mõtteruumist muud võimalikud otsustusalused. Numbrid, faktid ja nendevahelised seosed – […]
Viimased aastad on COVID-19 tõttu puudutanud meid kõiki kas otseselt või lähikondsete kaudu, tööelu elades või seda korraldades, kliendina oodates või tarnijana muretsedes. Ulatuslik ebamäärasus sünnitab kahtlusi-kõhklusi ning maailm kipub vägisi mustvalgeks või õigeks-valeks minema. Nakatumise numbreid mõistab juba lasteaialapski ning tõenduspõhine on püüdnud tõrjuda mõtteruumist muud võimalikud otsustusalused.
Numbrid, faktid ja nendevahelised seosed – juhtimisarvestus, uuringud ja statistika on iga ettevõtmise tõenduspõhine osa. Teisiti öeldes baashügieen. Defineeritakse võtmenäitajad, millel on tegutsemise mõttes tähendus või mõju, ja seiratakse neid regulaarselt. Tehnikasajand pakub ägedaid lahendusi ja visuaale. Lisaks ilusale graafikule peab organisatsioonis olema muidugi ühine arusaam sellest, mida jälgitakse ja miks, ning kokkulepe selle kohta, millised muutused näitajates käivitavad teatud otsustusprotsessid või tegevused.
Edukam on ettevõte või organisatsioon, kes usub sellesse, mida ta teeb. Mida see tähendab? Usku ei saa mustvalgelt mõõta. Juhtimislaua taga ei saa ka otsustada, et „nüüd kõik usuvad, sest mina juhina usun ja arvan nii“. Usk ja usaldus on tugevalt laetud sõnad, mille taga on inimloomuse mitmekihilisus, kus pelgalt numbrite ja otsustega edu ei saavuta. Usk millessegi on heal juhul kombinatsioon tõenduspõhisusest ja väärtustest. Numbrite kõrval on olulised nii inimese enda kui ka organisatsiooni väärtused ja nende kooskõla – nii ehitatakse üles usaldus. Mina usaldan sind ja sina usaldad mind, meie tegevus on vastastikku läbipaistev ja me oleme huvitatud ühiste eesmärkide püüdmisest. Hea juht suudab luua selle miski, selle keskkonna, kus inimese usk oma töö väärtusesse on tugev ja vastastikune usaldus olemas. Vahendid on selleks olemas. Näiteks professorid Rob Coffee ja Gareth Jones on välja toonud viis küllaltki enesestmõistetavat instrumenti (nn DREAM-mudel): lubage omanäolisust, pakkuge arenguvõimalusi, olge ausad ja autentsed, tagage töö mõtestatus ja lihtsad reeglid. (Why Should Anyone Work Here?…, HBR Press 2015).
Arengueelis on neil, kes julgevad unistada ja ei tõrju intuitsiooni, kuigi see võib olla üsna ebamäärane maailm ning vahel on vaist ka petlik. Kes meist ei oleks lapsena unistanud kosmonaudiks saamisest, kuigi tegelikkuses jõuavad ju selle unistuse täitumiseni väga vähesed. Miks? Kõik unistused ei olegi mõeldud elluviimiseks, vaid on mõeldud minu või meie loole värvi lisamiseks, uute horisontide kompamiseks, katsetamiseks. Unistades annab organisatsioon endale ja oma inimestele emotsionaalse kujutluspildi soovitavast tulevikust, aitab hoida ühist usku tulevikku ja pakub inspiratsiooni. Süveneb kuuluvustunne ning koos sellega tugevneb uhkus oma töö üle ja säilib entusiasm. Kujutlusvõime aitab nihutada piire, nagu on tõdenud ka 1929. aastal The Saturday Evening Postile antud intervjuus füüsik Albert Einstein: „Kujutlusvõime on tähtsam kui teadmised. Teadmised on piiratud. Kujutlusvõime haarab kogu maailma.“
Kui ei ole usku ja unistusi, siis on tiksuv argipäev või teisiti öeldes paigalseis. See on ka põhjus, miks head juhid panustavad igapäevaselt sellesse miskisse“, mis ei ole alati käegakatsutav ja numbrigraafikusse pandav ning liigitub faktiskaalal pigem ebamäärasuse ja tunnetuse poolele. Iga eestvedaja DNAs on võime taluda ebamäärasust ning tahe algatada ja toetada unistusi.
Vahvaid unistusi ja tegutsemise usku algavasse aastasse!