Merike Jürilo

Ain Kaalepi luuleread aastast 1962 – „Sõber, kui ehitad maja, siis tee talle suured aknad – nii suured, kui üldse suudad, nii suured tee tingimata!“ – võivad kliimaneutraalsuse poole pürgides pead vangutama panna, et mis aknad ja veel suured! Õigem ikka nii väikesed kui võimalik ja parem kui lahti ei käi. Kaaleplikus mõttes akendega pole […]

Toimetame iga päev infost küllastunud ja emotsioonidest tulvil maailmas. See on reaalsus, millega tuleb arvestada kõigil – ei sõltu see vanusest ega soost, ei elukutsest ega positsioonist. Kuidas siis ikkagi on nii, et üks inimene suudab säilitada oma elus mõtestatud pidepunktid väärikust kaotamata või norutunde all kannatamata ja teine mitte? Kuidas ühes organisatsioonis on palju […]

Tarkusekuu, mis just seljataha jäänud, seostub ikka õppimisega. Mulle on õppimine alati meeldinud. Olen seda enamasti teinud muu tegevuse kõrvalt, erandiks ehk põhikooliaeg, kuid sealgi kulus õppimisest rohkem aega sõpradele ja hobidele. Muidugi, õppida saabki väga mitmel viisil sõltumata ajast ja kohast. Samas võime süveneda, lugeda ja analüüsida pikemaid tekste kipub olema kaduv nähtus. Digimõtlemine, […]

Juhi ümber, lähemal või kaugemal orbiidil on alati inimesed. „Nad on minu inimesed. Ja mina olen nende oma,“ ümisen ikka aeg-ajalt Jarek Kasari laulusõnu. Kui inimesi ei paista, siis on midagi kahtlast lahti, kas juhi enda või ettevõttega. Samas, kui paljude inimeste oma peab juht olema ja kuidas see olemas olemine toimiks nii, et inimesed […]

Füüsilises maailmas ellujäämise nimel käib pidev võitlus. Dramaatilisel moel kinnitab seda Ukrainas käiv sõda ning paljud teised maailmas aset leidvad sündmused. Õnneks mitte samal skaalal ning rafineeritumalt käib sama heitlus konkurentsiturul ja ettevõtluses, nii suurtes kui väikestes organisatsioonides nii maja sees kui majade vahel. Suure üldistusega öeldes püütakse enamasti ümber jagada energiat, materjali, aega või […]

Suvi on andnud aega matkamiseks, olemiseks ja mõtlemiseks. Viimane kahjustab ülemäärases koguses ehk tervist, aga ega muude asjadega teisiti ei ole – kõik, mida saab liiga palju, mõjutab tasakaalu. Sügavam mõtteaines jõuab inimesteni mitmeid teid pidi. Pikemates vestlustes, mis avaramad kui päevapoliitika. Raamatutesse sukeldudes. Põõsa all muusika ja jutusaate seltsis nokitsedes, vaikuses ja naabri lobinata. […]

„Johhaidii! Mis päev täna on, kolmapäev? Kohe on nädal läbi. Ja nii palju on veel teha. Täna lõpetan varem, kindlasti… Oh, jälle läks kauem.“ Eks ole tuttav sisemonoloog? Kuhu siis kaob aeg? Miks teemasid-küsimusi kiiremini peale voolab, kui suudad ära juhtida või lahendada? Ehkki põhjamineku tunnet ei ole, sooviks ju sagedamini nautida rahulolu mingi asja […]

Kohanemine ja kohastumine on ürgne viis ellu jääda muutuvates tingimustes. Loodus on meile siin heaks näiteks: lindude ränne soojemasse piirkonda või kaelkirjaku pikk kael, et paremini toitu kätte saada. Organismi ehitus või käitumine kujuneb nii, et teatud elutingimustes oleks kõige paremini tagatud isendi säilimine. Kohastumine on pikk protsess ja selle alguses on tõenäoliselt kohanemise etapid. […]

Julgeolekuolukord Euroopas ei jäta kedagi külmaks. Ja tahame või ei taha, sellises olukorras tuleb igaühel valida. Kas kuulata või mitte. Keda toetada, keda mitte. Keda usaldada, keda mitte. Kas minna või mitte. Kas armastada või mitte. Kas loota või mitte. Kas viimase kahe puhul ongi üldse võimalik teha valikut või tuleb leppida sellega, et üks […]

Tiigriaasta jookseb juba tempokalt. Ei tea, kui tõsiselt peaks looma-aasta uskumusi ja rituaale võtma, aga tiiger on ise vaieldamatult suursugune loom. Kuigi meie regioonis neid suuri kaslasi ei leia, on nad huvitaval kombel siiski osake eestlastegi identiteedist. Uhkusega on meie teadvuses koha sisse võtnud „Lamav tiiger“ Eduard Wiiralti 1937. aasta graafiliselt lehelt. Julgeid ja jõulisi […]

Viimased aastad on COVID-19 tõttu puudutanud meid kõiki kas otseselt või lähikondsete kaudu, tööelu elades või seda korraldades, kliendina oodates või tarnijana muretsedes. Ulatuslik ebamäärasus sünnitab kahtlusi-kõhklusi ning maailm kipub vägisi mustvalgeks või õigeks-valeks minema. Nakatumise numbreid mõistab juba lasteaialapski ning tõenduspõhine on püüdnud tõrjuda mõtteruumist muud võimalikud otsustusalused. Numbrid, faktid ja nendevahelised seosed – […]

Vaikus. Kuskilt kaugemalt kuuskede vahelt hakkab õrnalt kostma sidinat. Ühel hetkel on nad kohal, väikesed lumepallid, kes silkavad vilkalt okstel. Sabatihased. Seda hetke pean oma kvaliteetajaks – iseolemine loodusega teravdab meeli ja mõtlemist. Samavõrra on kvaliteetaeg hästi õnnestunud õhtusöök, nõupidamisel peetud viljakas arutelu, mis päädib koosmeele ja vajalike otsustega, või ettekanne, mille käigus saad huvitavaid […]

Ilm ja kliimamuutused mõlguvad iga eestlase peas. Mis ilm on homme, kas laupäeval sajab või paistab päike? Kas ilm soosib ja toetab töid-tegemisi või tuleb valmis olla ebameeldivaks pingutuseks kõige kiuste või hoopis loobuda? Võib ju öelda, et ega ilm head üritust riku, oluline on suhtumine, aga üksikjuhtumi taustal rullub siiski lahti suurem taustsüsteem. Arvamused […]

Vahva, olen noortega ühel lainel, sest mulle meeldib aus ja õiglane kohtlemine. Olen pidanud neid väärtusi oluliseks nii juhi kui ka töötajana, ühiskonna liikmena ja lapsevanemana. Septembris avaldatud värskest tööootuste ja tööandja maine uuringust (Instar EBC, 2021) ilmneb tõsiasi, et tudengite hinnangul on kaks kõige olulisemat töökohavalikut mõjutavat tegurit töötajate võrdne ja aus kohtlemine ning […]

Lapsena sai sageli mängitud telefonimängu. Istusime reas, esimene laps ütles ühe sõna kiiresti ja vaikselt teisele kõrva ja teine kordas sama kolmandale, tema neljandale ja nii edasi, kuni viimane ütles kuuldud sõna kõva häälega välja. Nalja ja naeru oli palju sellest, kuidas sõna muutus. Seda mõjutas ütlemise tempo, sosina selgus ja sõnarõhk, vastuvõtja kuulmine, kuulamine […]

Varasuvine koolide lõpetamine on ilus ja hea aeg. Kellel on mõnus tunne sellest, et on jõutud finišijoonele või vaheetapi lõppu, kellel rõõm headest tulemustest. Võimalus saada kiituskiri toob mai alguses välja nii mõnegi õppuri üllatava potentsiaali lõpusirgel. Soov ennast tunnustada või tunnustust saada on meile omane päris pisikesest peale. Kasvades õpitakse seda soovi peitma, kuid […]

Igal inimesel on oma käekiri. Selle analüüs on mõne juhtumi uurimisel tähtis lisatõend, sest meie käekirjas avalduv dünaamika on midagi, mis on just meile omane. Digiajastul on klaviatuur asendanud käekirjalise teksti, muutes selle sammhaaval juba harulduseks. See, kas ja kuivõrd digiajastu suurendab impersonaalsust, on kindlasti sotsiaalteadustes üks oluline küsimus, sealjuures see, kuidas kiiresti paljundatav ühetaolisus […]

Esivanemate tarkused on saatnud meid mitmel kombel. Minu lapsepõlve klassikaks said „enne töö ja pärast lõbu“, „pill tuleb pika ilu peale“ ning „magavale kassile hiir suhu ei jookse“. Hiljuti lastega vanasõnade tähendust arutades jäi üks teema „Vanasõnaraamatust“ mõttesse mõlkuma: „Aega ei saa raha eest osta. Aega ei saa seisma panna. Ükski kadund tund ei tule […]

Miks mõne juhi eestvedamisel on areng kiirem? Miks mõnel ettevõttel on uusi ideid ja julgust tegutseda, samas kui teisel seda napib? Põhjusi leiab alati ja iga põhjus koostoimes teisega annab kindlasti veel neid juurde. Seega ei ole mõtet rääkida takistajatest, vaid pigem on hea keskenduda võimaldajatele. Üks oluline arengu võimaldaja, mille toimimist olen kogenud, on […]

Uue aasta algus on igasuguste lubaduste, ootuste ja sageli muudatuste tegemise aeg. Esimese sammu astumine on justkui sümboolne kinnitus sellele, et kavatsused on tõsised. Aasta algus on ka heade soovide aeg. Soovime parimat neile, kes meile korda lähevad, ja saame ise palju häid sõnu. Virgutavalt mõjus sõnum kommunikatsiooniekspert Ilona Leivalt, kes pakkis oma soovidesse mõiste […]

Pöördelistel hetkedel, näiteks kriisiolukorra puhul riigis või organisatsioonis on kogu pingutus ühe eesmärgi teenistuses. Juhil on lihtne, sest jooksurada on ees: kriis tuleb lahendada. Pisut võimendades – juhil ei ole vajadust laialt mõelda, saab keskenduda konkreetsele tegevusele, sest kriis ju nõuab. Pöördelisel ajal on adrenaliin kõrgel, keegi tunde ei loe, kõigil on huvi käed külge […]

„Tabasin ennast mõttelt, et kogesin äsja juhina midagi, mille kohta arvasin, et avaliku sektori asutuses seda enam ei eksisteeri.“ Nii ütleb endine Terviseameti juht Merike Jürilo. Alustanud kolm aastat tagasi selles ametis, kulus tal viimane pool aastat peamiselt kriisijuhtimisele. Siin kirjutab ta oma juhtimiskogemusest ja õppetundidest ise. Ametispetsiifiliselt, aga ometi üldistusjõuga. *** Esimesed kolm […]