
Töökuulutus kui sõnum
Veel samal teemal:
Kas see pole irooniline, et maailma kõige huvitavamaid ja andekamaid inimesi otsitakse kõige igavama viisiga – stampväljenditest ja kantseliidist kubisevate töökuulutustega. Kusjuures märkimisväärne osa töökuulutustest ei sisalda just väga palju infot selle kohta, mida töö endast kujutada võiks, ja samas ei häbeneta nõuda, et kandidaadil oleks superinimese võimed. Võtke lahti näiteks ajaleht, kus töökuulutusi avaldatakse, […]
Kas see pole irooniline, et maailma kõige huvitavamaid ja andekamaid inimesi otsitakse kõige igavama viisiga – stampväljenditest ja kantseliidist kubisevate töökuulutustega. Kusjuures märkimisväärne osa töökuulutustest ei sisalda just väga palju infot selle kohta, mida töö endast kujutada võiks, ja samas ei häbeneta nõuda, et kandidaadil oleks superinimese võimed.
Võtke lahti näiteks ajaleht, kus töökuulutusi avaldatakse, ja te avastate, et üks bürokraatlik riigiasutus pakub teile eneseteostusvõimalust. Kui usutav see tundub? Võimalik, et kellelegi on tõesti eneseteostuseks veidi suurem laud, aga kas te otsite just neid inimesi? Loomulikult ootavad igas organisatsioonis ees suurepärased arenguvõimalused ja meeldivad kolleegid (juhtidest pole muidugi iial sõnagi). Ja kas tõesti pole võimalik töö sisu kirjeldada vähemaga kui leheküljepikkune tihe tekst?
Hulludes töökuulutuse tekstides pole muidugi alati mõtet personalijuhte süüdistada. Nemad kirjutavad töökuulutuse tihtipeale kokku mitmete asjaosaliste soovidest lähtuvalt ja neid soove on pigem palju kui vähe. Tulemus, nagu arvata võib, ei saa sellest kuidagi parem.
Mis sõnumi saadab potentsiaalsele kandidaadile seatud nõue lahendada probleeme, rääkida läbi hankijate ja koostööpartneritega ning sõlmida soodsaid lepinguid? Lisaks hea analüüsivõime, hea suhtlemisoskus, loogiline mõtlemine, meeskonnatöö oskus, kolme keele valdamine nii kõnes kui kirjas, rahvusvaheline töökogemus, spetsiifiliste arvutiprogrammide kasutamise oskus, süstemaatilisus ja kiire tegutsemisvõime. Kogu see tekst (ilma vähimagi vihjeta, kuidas seda kõike kontrollida kavatsetakse) on pärit ühestainsast töökuulutusest ja sel korral ei otsitud ettevõttesse tippjuhti. Raske öelda, kus selle ettevõtte juhtide reaalsuskontrolli nupp asub, aga igal juhul palju õnne, kui nad kõikidele püstitatud nõuetele vastava töötaja leidsid!
Üks parimaid soovitusi, mida töökuulutuste koostamise kohta olen lugenud, on vormistada see nii, et iga 12-aastane inimene saab täpselt aru, millega on tegemist. 12-aastane pakutavale töökohale ilmselt muidugi veel ei sobi, aga kui tema mõistab ja oskab seletada, mis töö sisu on, siis saavad sellest suure tõenäosusega ka täiskasvanud aru. See kehtib isegi juhul, kui tegemist on palju tehnilisi või muid spetsiifilisi teadmisi nõudva tööga.
Töökuulutuste kirjutajad võiks meeles pidada, et pikk, personalijuhtimise kantseliidist kubisev ja mõttetuid nõudmistekomplekte esitav tekst annab soovitule täpselt vastupidise tulemuse – see peletab automaatselt kõik nutikamad tegelased eemale. Vestlusele saabuvad eelkõige need, kellel on vaja kusagil maanduda. Ja peaaegu alati kehtib reegel, et mida rohkem puudujääke on juhtimises, seda enam sisaldab töökuulutus tühje kõlkssõnu. Asjale niimoodi otsa vaadates on töökuulutused päris huvitav lugemisvara. Need räägivad iga organisatsiooni kohta üllatavalt palju.