Veigo Kell

Hiljuti tekitas omajagu arutelusid kahe Eesti suurfirma soov töötajaid rohkem kontoris näha. Ei tahaks siin seisukohta võtta, sest iga ettevõte on erinev ja peab ise endale sobiva lahenduse leidma. Pigem kutsuks üles arutama, kas neid töötunde, olgu kontoris või kodukontoris, peabki üldse nii palju olema? Siin on huvitav vaadata Islandi kogemust – ka selle tõttu, […]

Eesti juhtimiskoolitustel on ikka osatud hinnata praktilisi näpunäiteid ja selget lähenemist, kuidas ühte või teist asja muuta. Võib öelda, et koolituse tellijatel on välja kujunenud ootus, et iga osaleja saab kaasa tööriistakasti, mida juba järgmisel päeval kasutama hakata. Usk praktiliste näpunäidete ja juhtimistööriistade toimivusse näib olevat isegi sedavõrd suur, et nende kasutajatele müüakse lubadusi, mille […]

Suhtlusvõrgustikus X ehk Twitteris käis keegi välja mõtte, et hukas pole mitte noored, vaid hoopis vanad. Ei mäleta täpset konteksti, aga vist oli jutuks see, kuidas mõned keskealised mehed käituvad riigikogus. Päris palju kuuleme ka vanema vanusegrupi avalikke heietusi, kuidas kõik on valesti ja kuidas ikka elama peab. Tunnistan, et ise peagi samasse vanuseklassi jõudes […]

Meil on samal ajal võimust võtnud kaks vastandlikku trendi. Ühest küljest teevad ettevõtted aina enam muudatusi. Nii kogesid töötajad Gartneri uuringu järgi 2022. aastal keskmiselt kümmet uut muudatuse protsessi, kui 2016. aastal oli neid vaid kaks. Teisalt näitas sama uuring, et töötajate valmisolek muudatusi toetada on vähemalt 40% väiksem, kui oli enne pandeemiat. Ja siin […]

1968. aastal viis George Land koos Beth Jarmaniga läbi uuringu, et testida 1600 kolme- kuni viieaastase lapse loovust. Selleks kasutati sama loovuse testi, mis oli välja töötatud NASA jaoks, et valida välja innovaatilise mõttelaadiga teadlasi ja insenere. Kuna selles vallas töötas hindamine hästi, otsustati seda katsetada veelgi raskema sihtgrupi, laste peal. Test oli üles ehitatud […]

Juhtimises võib märgata ühte huvitavat paradoksi: sõltumata sellest, kuidas organisatsiooni tegelikult juhitakse, peab selle juhtimine vähemalt formaalselt kogu aeg arenema ja paranema. Ilma arendavate tegevusteta toimub justkui seisak ning organisatsioon on jäetud stagneeruma. Ja nagu teada, peavad ka juhid ennast pidevalt edasi arendama. Nii ongi igasugustest uutest arendamistest kujunenud omamoodi poolkohustuslik tegevus, milleta edasiliikumine pole […]

Gerald Ratner oli 15-aastane, kui ta asus tööle oma isa väikeses juveeliäris. Tööleminek oli tema jaoks tegelikult sundkäik: koolist visati poiss välja, kuna ta oli „liiga rumal”. Koolitööde tegemise asemel tuli nüüd poodi küürida, olla jooksupoiss ja teha ka kõike muud rohujuuretasandil. Kui Ratner perefirma 1984. aastal päris, oli sellel küll 120 müügiletti, kuid kokkuvõttes […]

Nii kümme või rohkemgi aastat tagasi räägiti kõikjal Google’i juhtimiskultuurist. Seda analüüsiti juhtimisajakirjades ja -konverentsidel, sellest kirjutati raamatuid. Pole ka ime – Google oli Ameerika Ühendriikide kõige ihaldatum tööandja. Järelikult tehti seal midagi õigesti, mida tasus kopeerida. Google’i asutajad Larry Page ja Sergey Brin teatasid, et nad ei soovigi olla tavaline ettevõte. Mingil hetkel mängiti […]

Aasta alguses teatas üks British Airwaysi A350-1000 lennuki kapten oma Twitteri konto arvukatele jälgijatele kurva sõnumi. Kuna Briti lennufirma kehtestas pilootidele, pardapersonalile ja teistele töötajatele sotsiaalmeediasse postitamisel uued karmid reeglid, ei olnud enam võimalik tööelust tehtud pilte või videoid lisada sellistele populaarsetele platvormidele nagu Instagram, Twitter ja TikTok. Ükskõik, kui süütud need ka ei tundunud. […]

20. sajandi üks mõjukamaid teadusfilosoofe Karl Popper jagas maailma probleemid tinglikult kahte rühma: kellad ja pilved. Kellaprobleemid on Popperi sõnul korrastatud süsteemid, mis on olemuselt selged ja mida saab lahendada, jaotades tegevused väiksemateks osadeks. Nagu näiteks kell: sa paned selle osadest kokku ja kui see näitab aega, ongi lõpptulemus käes. See ei tähenda kaugeltki, et […]

Kirjutasin oma eelmises kolumnis sellisest praegu aktuaalsest fenomenist nagu vaikne loobumine (quiet quitting). Selle terminiga võetakse kokku olukord, kus töötaja teeb oma tööd ikka edasi, kuid on loobunud arvamusest, et töö on elus kõige tähtsamal kohal ja panustada tuleks rohkem, kui tööülesanded eeldavad. Muu hulgas hõlmab see keeldumist pikkadest tööpäevadest, tasustamata ületunnitööst ja pidevast kättesaadavusest. […]

Juulis avaldati TikTokis video, mis kogus miljoneid vaatamisi. Klipike ise on üsna igav, natuke suvalisi kaadreid New Yorgist ja sisuliselt kõik. Aga inimestele läks korda seal välja käidud sõnapaar quiet quitting ehk vaikne loobumine. Selle all mõisteti klipis loobumist või lahtiütlemist ideest, et töö on elus kõige tähtsamal kohal või et tehakse kaugelt rohkem, kui […]

Stuart Drummondile ei läinud poliitika vähimatki korda ja tal polnud mingit plaani juhiks saada, veel vähem linnapeaks. Teda ja tema sõpra Ronniet huvitas hoopis, kuidas Inglismaa sadamalinna Hartlepooli mitte just kõige glamuursemat jalgpalliklubi tuntumaks teha. Selleks registreerisid nad linnapea valimistel üheks kandidaadiks jalgpalliklubi maskoti, milleks oli juhuslikult ahv ehk ahvikostüümis Drummond. Ahvil polnud muid poliitilisi […]

Pole olemas organisatsiooni, mis jääks aja kulgedes täiesti samasuguseks. Keskkond muutub, inimesed ja juhid vahetuvad, muutuda võivad organisatsiooni struktuur, protsessid, tehnoloogiad, tooted-teenused ja mis kõik veel. Aga kas me saame öelda, et üks või teine organisatsioon, kus on vahetunud kõik inimesed ja kasutusele võetud uuem tehnoloogia, ongi nüüd täiesti teistsugune? Sellistele küsimustele otsiti vastust juba […]

Ma olen aastaid imestanud, kui elujõulisena püsib juhtimisdogma, mis ütleb, et mida ei saa mõõta, seda ei saa ka juhtida. Kiire internetiotsing näitab, et seda müüti levitavad agaralt juhtimiskoolitajad ja seda leiab mõnest juhtimisalasest lõputööstki. Seega on põhjust arvata, et mõõtmisreligiooni uskujaid jätkub ka tulevikus. Kui vähegi vaadata, mis on juhtimises kõige olulisem, siis need […]

Kui oled pikki aastaid kuulnud ja lugenud mitmesuguseid juhtimismõtteid, jääb silma omapärane paradoks: suurem osa sellest, mida räägiti näiteks 20 aastat tagasi, pole tänaseks just suuremat muutunud. Või kui midagi ongi muutunud, siis on see koka uuenduslik kaste serveerituna klassikalise pearoa kõrvale, mis – olgem ausad – annab ammu tuttavale roale tõesti kuidagi värskema maitse. […]

Aastaid tagasi kutsuti mind esinema ühele suurele juhtimiskonverentsile. Enne tuli aga tutvustada oma ettekande ülesehitust ja põhiteese. Kui olin ideed ära esitlenud, saabus hämmingus küsimus: „Aga kus on selles ettekandes kõik praktilised nõuanded ja näpunäited?”. Püüdsin selgitada, et mu idee ongi pigem suunata mõtlemist, mitte jagada praktilisi nõuandeid, sest kokkuvõttes on ju iga ettevõte veidi […]

Ülemaailmne arutelu neljapäevase töönädala võimalikkuse ja vajalikkuse üle kogub vaikselt, aga järjekindlalt hoogu. Vaatamata sellele, et lühema töönädala puhul tunnevad töötajad ennast paremini ja töötulemused ei kannata (töö saab tehtud), on sellega katsetajad ikka veel harvad erandid. Erandiks on vast Island, kus eduka katseperioodi tulemusena saavutasid ametiühingud kokkuleppe, kus 86% töötajatest töötab nüüd sama tasu […]

Ameerika antropoloog David Graeber avaldas 2013. aastal essee „Bullshit-tööde fenomenist”, mis ilmus aastal 2018 täiendatud kujul ka raamatuna. Graeber kirjeldab bullshit-tööna sellist tööd, mille tegija mõtleb endamisi, et see on täiesti mõttetu ja/või ei lisa mitte mingit väärtust. Veelgi enam, kui selline töö kaoks, oleks maailm veidi parem paik. Probleem peitub selles, et sellise töö […]

Kolmanda paiga mõiste tõi kasutusele Ameerika sotsioloog Ramon Oldenburg. See tähendab ühiskondlikku kohta, kus me veedame aega kodu ja töö vahel, nt kohvikut, pubi, klubi, trenni, kontserti, parki jt, kus saame sõpradega kokku, soetame uusi tutvusi, suhtleme… Prantsuse revolutsioon küpses Pariisi kohvikutes, brittidel ja iirlastel on paljud uued asjad sündinud pubides. Oleme neid kohti võtnud […]

1980. algul oli käredama roki bänd Van Halen USAs ülikuum nimi. Kõik nendega seonduv oli väga suur: juuksed, piletimüük, skandaalid… Ka nende kontserdid olid kõike muud kui vaikne kitarritinistamine. Van Halen oli üks esimesi, kes võttis kasutusele püroefektid ja suured valgussõud. Bändil polnud probleemi välja müüa suuri areene, aga ühena esimestest suurtest tegijatest ei põlatud […]

Ilmselt oleme kõik kokku puutunud inimestega, kellele meeldib oma pädevust ja erudeeritust rõhutada moekate või spetsiifiliste väljendite, lühendite ja sõnakõlksudega. Vahel kuuled kümne minutiga sellise hulga huugavaid sõnu või väljendeid, et ei oska sisu suhtes hästi seisukohtagi võtta. Reeglina saab seda kõike ju vabalt väljendada ka lühemalt ja lihtsate sõnadega. Mida aga räägib moeväljendite ja […]

Kui moodustatakse meeskonda ja palgatakse uusi inimesi, on loomulik, et kandidaatide seast püütakse välja sõeluda need kõige nutikamad ja muidu kõige paremad. Mõnikord tehakse konkursil selleks lausa uskumatuid pingutusi, korraldades neli-viis vooru ka mitte kõige keerukama ametikoha täitmiseks. Arvestades mõttelaadi, et iga organisatsioon, kes soovib edukas olla, vajab ainult parimaid, võib see isegi mõistetav olla. […]

Aastaid tagasi osalesin koolitusel ühes Tallinna hotellis. Õhtul kostitati meid püstijalabaaris suupistete ja väikese veiniga. Aga see koolitus jäi meelde pigem sel põhjusel, et ühel hetkel astus ei-tea-kust meie sekka Eesti president Toomas Hendrik Ilves, tervitas kõiki ja soovis jätku. Juhuslikult asus meie koolitustoa kõrval see ruum, kus president ennast eelseisvaks kõneks valmis seadis. Loomulikult […]

Võta või jäta, aga koroonaviiruse puhang aitas ühe asja küll selgeks teha – maailm ei kuku sugugi kokku, kui inimesed teevad tööd mujal kui kontorilaua taga ja koosolekuks ei koguneta samasse ruumi. Kuigi enamast kaugtööst on juttu olnud aastaid, jäi see üldplaanis seni pigem ikkagi erandiks. Nüüd, kus valikut lihtsalt polnud, said sellise töötamise kogemuse […]

Veidi üldistades on hea kokakunst üsna lihtne asi. See taandub kõigest kahele komponendile. Kõigepealt on vaja korralikku toorainet ja teiseks peab olema söögitegemise tunnetus, et sellest sünniks rohkem, kui tavapäraselt oodata oskaks. Kui üks kahest komponendist on puudu, head rooga ei sünni. Mõnel juhul jääb puudu mõlemast. Tavaliselt on siis tegemist kellegagi, kelle jaoks puhtal […]

Arvatavasti sooviks iga organisatsioon enne uue töötaja palkamist teada, kas tal on lisaks oskustele ka teatud kultuuriline sobivus selle töökohaga. Kas lisanduva töötaja mentaliteet klapib või mitte? Kui seni on selle üle otsustanud (loe: püüdnud ära arvata) inimesed, siis võimalik, et varsti teeb seda hoopis arvutiprogramm. Suurfirmad, kes saavad sadu või tuhandeid sooviavaldusi, on värbamist […]

Keskmise eluea tõus ei ole mööda läinud ka organisatsioonidest. Mõnes ettevõttes võivad kõrvuti töötada isegi nelja-viie põlvkonna liikmed. Vanuseline, nagu iga teine mitmekesisus, annab organisatsioonile palju juurde, kuid toob samas kaasa vajaduse mõista põlvkondade ootusi, vajadusi ja tööstiili. Kui sellega mitte arvestada, võib sinust märkimisväärselt vanem või noorem juht tekitada tarbetuid probleeme. Eelarvamused ja stereotüübid […]

Usutavasti on kõik lugejad kunagi kokku pannud vähemalt mõne PowerPointi esitluse ja muretsenud, kas slaidid said ikka selged ja visuaalselt nauditavad. Muutnud fondi suurust, et kõik paremini ära mahuks või välja paistaks; otsinud sõnumit illustreerivaid pilte, lisanud-kustutanud slaide… Teinud seda mõnikord õhtu- ja öötundide arvelt. Ja paraku on kogu see pingutus olnud mahavisatud aeg. Kuigi […]

Kui mina oleksin juht, oleksid paljud asjad hoopis teisiti, arvab nii mõnigi töötaja. Šveitsi tarkvarafirmas Haufe-umantises need asjad aga täpselt nii ongi – igaüks võib esitada oma kandidatuuri juhi kohale ja siis teevad töötajad üheskoos otsuse. Selline demokraatia ei tekkinud firmas üleöö. Kui 2008. aasta majanduskriisi ajal tuli hakata langetama raskeid otsuseid, pani juht Hermann […]

Google’is armastatakse toetuda andmetele. 2012. aastal viis tehnoloogiagigant läbi põhjaliku analüüsi, miks mõni tiim saavutab suurepäraseid tulemusi ja teine kipub vinduma. Tänaseks juba teatavaks klassikaks muutunud „Project Aristotle“ koodnime all tuntud uuringu raames tehti tiimitöö soodustajate ja pidurdajate väljaselgitamiseks kahe aasta jooksul väga põhjalikud intervjuud rohkem kui 200 Google’i töötajaga 180 tiimist, mis töötasid eri […]

Juhuse tahtel sattusin Kagu-Aasias ühele mõnusale õhtusele koosviibimisele. Kuna katusele improviseeritud pikniku korraldajateks olid itaallased, pakuti otse Euroopast toodud head ja paremat. Suurem osa kokkutulnutest olid kohalike MTÜ-de esindajad, kuid oli ka muude tegemistega seotud inimesi. Kõige jutukamaks osutus kaks britti – William ja George. Tüsedusele kalduv William oli vaatamata oma umbes 30 eluaastale saanud […]

Paarkümmend aastat tagasi olid Pärnu juhtimiskonverentsid sellised üsna rajuvõitu üritused. Esimese päeva õhtul toimunud peo lõpust väga ei taheta rääkida, aga jah, üht-teist seal vist juhtus. Pärnus toimusid ka turunduskonverentsid, kus mõned mu tuttavad meeshinged käisid vaid selleks, et Eesti kõige ilusamaid tüdrukuid jahtida. Kõige selle taustal avaldasid Pärnu Konverentsid aastaid tõeliselt väärt juhtimisklassikat. Nagu […]

Ilmselt oleme kõik mingil moel kokku puutunud ebapädeva juhtimisega ja võimalik, et selles ise ka osalised olnud. Aeg-ajalt jõuab meediasse näiteid, kuidas juhid pole oma rollist päris hästi aru saanud või polegi neil eeldusi juhirollis hakkama saada. Siin võib püstitada kaks küsimust: miks saavad kohati täiesti ebakompetentsed inimesed juhiks ja miks ei kipu kompetentsemad inimesed, […]

1920. aastatel töötas Richard Drew nimeline mees Minnesota Mining and Manufacturing Companys. Vaatamata kõlavale nimele valmistas see firma ainult liivapaberit ja Richard oligi liivapaberi müügimees. Ning ta teadis liivapaberitest tõepoolest kõike. Pakkudes liivapaberit kohalikule autotöökojale, märkas mees, et autovärvijatel oli keeruline hoida puhast joont kahe värvi liitumiskohas. Drew teadis kohe, et värvijatel oleks selle töö […]

Juhid on omamoodi rahutud inimesed. Juhiks saades hakkab inimesel kohe kuklas automaatselt toimetama väike kuradike, kes meenutab, et juhi ülesanne on pidevalt asju korraldada ja nende toimimist senisest paremaks teha. Mitte ükski juhikandidaat ei ütle töövestlusel, et ta hakkab tegema sedasama, mida tegi eelmine juht. Selleks juhte ju õigupoolest palgataksegi, et seada uut fookust, parandada […]

Öeldakse, et enam-vähem korralikuks ärihariduseks piisab, kui läbi lugeda kaks raamatut Schrödingeri stiilis raamatukogust[1]: „Kõik, mida nad sulle Harvard Business Schoolis õpetavad” ning „Kõik, mida nad sulle Harvard Business Schoolis ei õpeta”. Kahest mainitust võiks „elusaks kassiks” lugeda Ameerika eduka spordiagentuuri IMG asutaja Mark McCormacki kirjutatud ja 21 nädalat New York Timesi raamatuedetabeli tipus püsinud […]

Euroopa Komisjoni ettepanekul peaks 2019. aastal kellakeeramine lõppema. Arutelusid, kas peaksime püsivalt jääma suve- või talveaega, saadavad iroonilised kommentaarid, et nüüd on üles leitud Eesti kõige suurem probleem. Aga võib osutuda, et tegemist ongi väga olulise probleemiga, kuid mitte päris selles võtmes, nagu seda üldiselt käsitletakse. Mõned aastad tagasi viidi Saksamaal ühes Thyssen Kruppi terasetehases […]

Albert Einstein on öelnud, et ogarus on see, kui korrata ühte ja sama asja, lootuses saada erinevaid tulemusi. Kuigi ogarus on pigem spontaanne ja teadmatuses kinni kui planeeritud ja ettevalmistatud tegevus, märgib aasta algus aega, mil paljudes organisatsioonides käivitub taas kord energiamahukas asendustegevuste hooaeg – hakatakse läbi viima arenguvestlusi. Loomulikult on protsessi sel aastal kõikjal […]

Peeter Oja (täpsustan, pean silmas tuntud näitlejat, sest nimekaime on teisigi) ei pruugi olla üldtuntud juhtimisguru. Kuid vaadates legendaarse Kreisiraadio klippe (Võta! Aga pane tagasi!), võib tema ja Kreisiraadio panus meie juhtimismõtlemisse olla ootamatult suurem kui paljudel Eesti juhtimisõppejõududel. Hiljuti ütles Peeter Oja ETV nädalavahetuse hommikuprogrammis lause, et „vaatamata sellele et nõu küsides usume, et […]

Mõtted, mida juhtimisest kirjutada, kogunevad eelkõige elu ja kogemusega, aga sotsiaalmeedia levides märkasin, et ühel hetkel sai juhtimisraamatute asemel aina olulisemaks kanaliks Twitter. Twitter on platvorm, kuhu saab lihtsa vaevaga koondada viited tähelepanu pälvivatest mõtetest nii blogides, konverentsidel kui ka raamatutes. Aja jooksul kujunes mul välja püsinimekiri, keda ma juhtimisteemade puhul Twitteris jälgin. Ei, nende […]

John Lubbock oli 19. sajandi Inglise pankur, teadlane ja liberaalne poliitik. Kui poiss oli 8-aastane, teatas isa, et tal on suurepäraseid uudiseid. Lubbock on hiljem kirjeldanud, et ta esimene mõte oli: „Ma saan poni!“, kuid pettumus oli suur, sest tegelikult seisnes uudis kõigest selles, et nende lähedale asub elama keegi Charles Darwin. Varsti sai poisist […]

Inimestele millegipärast ei meeldi, kui neid elama õpetatakse. Seda, et kellegi dotseeriv käitumine kasvatab inimestes protestivaimu, on praegune valitsuskoalitsioon ja eriti sotsid tunnetanud omal nahal. Katsed inimeste käitumist suunata aina uute maksude ja täiendavate käskude-keeldudega kipuvad tekitama soovitule vastupidise tulemuse. Näiteks maksumäära ja maksulaekumise vahelist seost illustreeriva Lafferi kõvera ignoreerimine on kaasa toonud uusi põhjusi […]

Suhtlusvõrgustikus Twitter on loodud ligi miljard kontot, millest aktiivsed on umbes kolmandik. Iga sekund postitatakse seal 6000 uut sõnumit, kus jagatakse nii infot kui ka oma emotsioone. Muu hulgas pakub selline meeletu andmehulk päris head uurimismaterjali sotsiaalteadlastele, kes saavad sotsiaalmeedia säutsude teksti põhjal teha järeldusi inimeste käitumise kohta laiemalt. Mõned aastad tagasi uurisid Cornelli ülikooli […]

Mis siin salata, olen juhtimisest siin ja seal midagi arvanud ja kohati seda ka õpetanud. Mul on õnn olnud näha ja kuulata maailma tippkonsultante. Ja ehk just tänu sellele julgengi väita, et nii meeldiv, kui see kõik iganes ka pole, on märkimisväärne osa igasugustest juhtimiskoolitustest ja konsultantide palkamisest suurel määral lihtsalt raha tuulde külvamine. Juhtimiskoolitustel […]

Aus ülestunnistus – see pole originaaltekst, vaid kunagi netist leitud lugemisvara, mis mulle faile sorteerides taas ette sattus. Nagu lühike uurimine viitas, on see pärit eelmise sajandi 50. aastatest. Loodetavasti tundmatu autor ei pahanda, et tema tähelepanekuid veidi kohendatud moel Directori lugejatega jagan. Niisiis, teejuht kõikidele ambitsioonikatele MBA tudengitele, juhtidele ja poliitikutele, kes põlevad soovist […]

Sedamööda, kuidas inimeste keskmine eluiga tõuseb, näeb tööturul aina rohkem vanemaid inimesi. USA valitsus hindab, et aastaks 2024 on iga neljas töötaja 55-aastane või vanem. Lisaks käib tööl ka üsna palju pensioniealisi. Täiskoha puhul kehtib kõikidele ühepikkune töönädal, sest domineerib arvamus, et mida rohkem töötad, seda enam saab tehtud. Riikide lõikes on töötatud tundide arv […]

Üks asi, millega Aafrikas viibides igaühel tuleb kohaneda, on African time – Aafrika aeg, mis voolab seal hoopis teises rütmis, kui näiteks meil Eestis tavaks. Aafrikas on kõigil aega maa ja ilm ning kiirustamine ja punktuaalsus pole need asjad, mida sinna otsima minna. Kiirustamisse suhtuvad aafriklased umbes samamoodi nagu meie mürasse – see on ebavajalik […]

Seda, kuidas üks hea nali aitab keerulises olukorras tekkinud pingeid maandada, on vast kõik kogenud. Ja ilmselt meeldib kõigile töötada sellises keskkonnas, kus väike lõõp on tööpäeva loomulik osa. Kuigi leidub nii empiirilist, aga kohati ka anekdootlikku tõestust, et huumoririkas keskkond mõjub hästi nii töötajatele kui ka organisatsioonile, on sellest juhtimisraamatutes hämmastavalt harva juttu. Huumor […]

Sellest, kui igav ja stampväljenditest kubisev lugemisvara on märkimisväärne osa töökuulutustest, sai Directoris kirjutatud 2017. aasta augustinumbris. Taga otsitakse supervõimetega inimesi, kirjeldades nõutavaid oskusi ja kogemusi pika loeteluga. Seejuures ei suudeta aga väga hästi seletada, mida inimeselt õigupoolest üldse oodatakse või mida talle pakutakse. Kuidas töökuulutuse koostamine kõige sagedamini käib? Võetakse mõni vana kuulutuse põhi, […]

2001. aastal kirjutas Roger Lowenstein New York Timesi jaoks artiklit majandusteadlase Richard Thaleri töödest. Ajakirjanik intervjueeris mitmeid allikaid. Üks neist oli Daniel Kahneman, kes pärjati aasta hiljem Nobeli majanduspreemiaga. Juhtumisi oli Thaler oma sõbral Kahnemanil parasjagu külas, kui Lowenstein helistas, et vestluse aeg kokku leppida. Seda, kuidas sõbrad sind teistele iseloomustavad, on kõrvalt alati veider kuulata. […]

Tööle kandideerijad on ilmselt tähele pannud, et paljude töökohtade puhul hinnatakse kõrgelt analüütilise mõtlemisvõime olemasolu. Selle väljaselgitamiseks kasutatakse mitmeid teste ja sageli on analüütiliste võimetega inimestel paremad šansid jõuda töövestluse järgmisesse vooru. Aga kas analüütiline mõtlemisoskus on alati eeliseks? Kui meil palutakse ennast CV-s iseloomustada, siis analüütilise mõtlemisvõime lisamine ei tee kunagi halba. Lisaks paneme […]

Sain hiljuti kokku ühe endise töökaaslasega, kellega polnud mõnda aega trehvanud. Siin on lühike väljavõte meie vestlusest. Mina: „Räägi, mis töö juures uudist?” Tema: „Oh, igasuguseid muutusi on läbi viidud.” Mina: „Oo, huvitav! Mis siis muutunud on?” Tema: „Mitte midagi.” Selles vestluses avanes loetud sekundite jooksul üks huvitavamaid paradokse meie ettevõtete toimimises – samal ajal […]

Pole mõtet pikalt kirjeldada, kui radikaalselt on töö ja selle olemus viimastel aastakümnetel muutunud. Infotehnoloogia areng on teinud paljud tööd tunduvalt paindlikumaks ning kasvav infotulv lihtsalt nõuab senisest rohkem omavahelist suhtlemist, kirjutab kolumnist Veigo Kell. Lisaks on töö aina fragmenteerunum, nõudes pidevat lülitumist ühelt ülesandelt teisele (kui produktiivne see on, on omaette teema). Kõik see […]

Kas see pole irooniline, et maailma kõige huvitavamaid ja andekamaid inimesi otsitakse kõige igavama viisiga – stampväljenditest ja kantseliidist kubisevate töökuulutustega. Kusjuures märkimisväärne osa töökuulutustest ei sisalda just väga palju infot selle kohta, mida töö endast kujutada võiks, ja samas ei häbeneta nõuda, et kandidaadil oleks superinimese võimed. Võtke lahti näiteks ajaleht, kus töökuulutusi avaldatakse, […]

Kui palju on sinul LinkedInis kontakte, kellel ei ole seal ära märgitud mõni strateegiaga seotud oskus? Tõenäoliselt vähe. Enamik meist on strateegilise planeerimisega kokku puutunud, isegi kui selle all on mõistetud kõigest olukorda, kus „tuleb mingeid plaane teha”. Strateegiliseks muutis planeerimise peamiselt see, et seekord pakuti kohvi ja saiakesi. Strateegia koostamist võetakse tihti sellise tõsidusega, […]

ARGENTIINA PÄRITOLU Rooma paavst Franciscus pole vast kõige tõenäolisem persoon, keda seksikas välimus, suured ideed või värvikas eraelu meediastaariks teeks. Ja ometi, Vatikan murrab sajandeid püsinud tabusid ning paavst Fransciscus esines sel aasta üllatuslikult maailma kuulsaimal ideede kokkusaamiskohal TED-konverentsil (lühend sõnadest technology, entertainment and design) Vancouveris. Mitte päris otse, vaid videopildi vahendusel. Kuuldavasti tuli teda […]

MIS TUNNE OLEKS hommikul tööle minna ja avastada, et nüüdsest peale tuleb hakata töötama robotjuhi alluvuses? Küsimus võib tunduda ootamatu, aga just sellist tulevikuvõimalust on analüüsinud University College London äripsühholoogia spetsialistid Tomas Chamorro-Premuzic ja Gorkan Ahmetoglu. „Oot-oot, mida?” oli minu esimene mõte. Tööde aina suuremast automatiseerimisest on juttu olnud juba aastaid ja aina rohkem seda […]

2015. aasta kevadel saatis suurepärase klienditeeninduse ja töötajate kõrge rahulolu poolest tuntud jalatsite ja riiete online-müügiga tegeleva Zappose (mis on nüüdseks osa Amazonist) juht Tony Hsieh 1500 töötajale sisememo, milles teatas firma hierarhilise struktuuri asendamisest juhtidevaba, enesejuhtimisel rajaneva organiseerumise ehk holakraatiaga. Kirjutas Veigo Kell. Hsieh pakkus kõigile, kellele uus süsteem mingil põhjusel ei sobi, lahkumishüvitist […]

KAS OLETE MÄRGANUD, kui raske on organisatsioonides muudatusi läbi viia? Jätame kõrvale keerulisemad juhused nagu struktuurimuudatused, reorganiseerimised, liitumised jmt, kus leidub hulk erinevaid huvisid ja kuhu vastuolud on juba eos sisse kirjutatud. Vaatame näitena muudatust, millega inimesed rõõmuga kaasa tulevad, näiteks plaan lihtsustada ja kiirendada asjaajamist ning vabaneda ebaefektiivsetest protsessidest. Kas olete kuulnud, et keegi selle […]

Stanfordi ülikooli tudengite seas on aastaid korraldatud eksperimenti, kus uuritakse, kuidas tudengid käituksid pärast kõrbes toimunud lennuõnnetust. Tudengitest moodustatakse tiimid, kellele antakse nimekiri asjadest, mida neil on võimalik kõrbes ellujäämiseks kasutada. Kõigepealt on vaja otsustada, kas jääda ootama päästjate saabumist või hakata tegutsema. Teiseks tuleb nimekirjas loetletud asjad tähtsuse järjekorda panna. Seejärel võrreldakse tudengite vastuseid […]

Eelmise sajandi 1940. aastate lõpus hakkas sotsiaalpsühholooge Leon Festingeri, Stanley Schacterit ja Kurt Backi huvitama küsimus, kuidas tekivad sõprussuhted. Westgate’i uuringuna tuntuks saanud töös intervjueerisid nad Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (MIT) linnakus asuvas Westgate Westi majas noori abielupaare mõni kuu pärast sissekolimist. Eesmärgiks oli teada saada, mis sõprussidemed neil selle aja jooksul tekkisid. Tulemused olid rabavad selles […]

Kas sul on kunagi töö juures tekkinud mõni romantiline suhe? Kui ei ole, siis oled sa vähemuses, sest rohkem kui pooled sinu kolleegidest on kontoriromanssi kogenud, väidab karjääri- ja tööuuringuid tegev Vault.com. Kirja pani Veigo Kell. Mõistusega võttes me ilmselt kahtlustame, et romantiline afäär ja töö võivad moodustada ohtliku kombinatsiooni, kuid see asjaolu meid veel […]

Maailmakuulus inimmõtlemise ja -käitumise uurija Daniel Kahneman (vt ka Directori 2012. aasta mainumbrit) on oma raamatus „Thinking Fast and Slow“ kirjeldanud, kuidas meie aju kannab hoolt selle eest, et me näeksime maailma palju korrastatumana, lihtsamana, ettearvatumana ja sidusamana, kui see tegelikult on. Kirjutab Veigo Kell. Aju selline toimimine aitab tekitada illusiooni, et me mõistame kõikide seni toimunud […]

Kuuendal aastatuhandel eKr oli Mesopotaamia põrgulikult kuum ja niiske paik. Kuigi maapind oli viljakas, oli seal põllumajandust vähe – erinevalt vaid mõne päevatee kaugusel asuvatest aladest. Selle peamine põhjus peitus selles, et põlluharimiseks läks vaja keerulisi niisutussüsteeme. Nende väljaarendamine võttis aega kümneid inimpõlvi, aga kui sobivad viisid olid leitud, sai senisest puudusest eelis. Nüüd oli […]

Kui võtad töötajad omanikuks, tahavad nad ka kasumist osa saada. Aga võib-olla see polegi nii halb, arutleb Veigo Kell. Kujuta ette, et kõik su firma töötajad tulevad igal hommikul tööle tõelise entusiasmiga. Nad tõepoolest hoolivad oma tööst ning proovivad firma arengule igati kaasa aidata. Uute ideede rakendamisel – ja neid on palju – olete te […]