Vanemad ja targemad?

Keskmise eluea tõus ei ole mööda läinud ka organisatsioonidest. Mõnes ettevõttes võivad kõrvuti töötada isegi nelja-viie põlvkonna liikmed. Vanuseline, nagu iga teine mitmekesisus, annab organisatsioonile palju juurde, kuid toob samas kaasa vajaduse mõista põlvkondade ootusi, vajadusi ja tööstiili. Kui sellega mitte arvestada, võib sinust märkimisväärselt vanem või noorem juht tekitada tarbetuid probleeme. Eelarvamused ja stereotüübid (nt lumehelbekesed ja arvutivõhikud) võivad seda kõike vaid võimendada.

Kas sellised arvamused on aga üldistuste tegemiseks ikka piisavad? Tihti ongi ainsaks tugipunktiks omaenda tähelepanekud ja tuttavatelt kuuldud jutud, sest vaatamata kitsamate uuringute rohkusele napib selles valdkonnas laiapõhjalisi akadeemilisi uuringuid ja empiirilist tõestust, sest adekvaatse metoodika väljatöötamine ongi siin päris keeruline.

London Business Schooli strateegiaprofessor Julian Birkinshaw püüdis koos teiste uurijatega seda lünka täita, küsitledes 20 riigis rohkem kui 10 000 juhti, kelle vanus ulatus 21 kuni 70 aastani. Eesmärk oli mõista, kas ja kuidas muutuvad juhtide juhtimisstiil ja –meetodid vanuse kasvades. Vanuse mõju juhtimisele joonistus kõige paremini välja siis, kui uuriti, mis juhtimistehnikat vastajad oluliseks peavad. Nooremad juhid (tüüpiliselt 20. ja 30. aastates) eelistasid juhtimises rohkem ühte või teist konkreetset juhtimistehnikat, lähenesid juhtimisele enesekesksemalt ning rõhutasid enesejuhtimise tähtsust. Vanemad juhid (50. ja 60. aastates) seevastu pidasid rohkem lugu kaasavast lähenemisest, kasutasid juhtimisel rohkem intuitsiooni, püüdsid olukorda analüüsida tervikuna ning andsid paremini tagasisidet.

Näiteks strateegilises mõtlemises pidas ärimudelite ja nende muutumise mõistmist oluliseks 32% noortest juhtidest, vanematest vaid 20%. Vanematest juhtidest seevastu pidas 55% tähtsaks ettevõtte tuumpädevust, noorematest juhtidest ainult 34%. Erisused torkasid silma selleski, kuidas turgu nähakse. Kui nooremana pööratakse tähelepanu toodete elutsüklile, siis elukogenumad juhid analüüsivad ettevõtte tugevaid ja nõrku külgi, võimalusi ja ohte. Noored väärtustavad rohkem eri müügimeetodeid, vanemad näevad müügi taga kliendi paremat mõistmist, aidates tal oma eesmärke saavutada.

Veelgi enam torkas east tingitud lähenemiste erinevus silma ettevõttesiseses kontekstis ehk viisis, kuidas asju aetakse ja kommunikeeritakse. Kuigi suhtlemist, teiste mõistmist ja tagasisidet pidasid oluliseks kõik generatsioonid, pöörasid vanemad juhid märkimisväärselt rohkem tähelepanu võimalikult laiale ringile sobiva lahenduse leidmisele ning tähtsustasid muudatuste läbiviimisel inimeste oodatavaid emotsioone ja reaktsioone. Noortele on tähtis endast hea mulje jätta ja saada tunnustust, kogenenumad juhid oskavad aga väärtustada koostööd, luues usalduslikke sidemeid ning nähes ette probleemkohti.

Juhi iga mõjutab veel viisi, kuidas teisi inimesi juhitakse. Noored tunnevad ennast kaugelt paremini tehnilistele lahendustele lootes, näiteks koolitusprogrammi planeerides. Vanemad toetuvad pigem kogemusega tekkinud intuitsioonile ja eelistavad personaalset suhtlust. Samuti rõhutavad vanemad juhid kursustel ja klassiruumis õpetatavate juhtimismeetodite asemel empaatiavõime arendamise suurt tähtsust. Ka delegeerimises on vanemad juhid paremad.

Vanemate juhtide keskendumine suuremale tervikpildile joonistub välja juhtimisotsuste tegemises. Kui noorematele on oluline näidata üles initsiatiivi, püüavad vanemad juhid juhtimisotsuste tegemisel näha nende mõju teistele. Seda võib tõlgendada kui noorte teekonda katsetamise-vigade kaudu, samas vanematel on see etapp juba läbi käidud ning kogetud, et tulemused sünnivad pigem tänu suhetele ja koostööle.

Kirjeldatud MIT uuring ei püüa vanemaid ja nooremaid juhte vastandada, pigem otsitakse vastuseid, kuidas organisatsioonid saaks juhtide ealist mitmekesisust paremini ära kasutada. Üks järeldusi on see, et enamik algajaid juhte näeb küll uues rollis vaeva, kuid ei saa eriti paremaks tegutsemiseks vajalikku juhendamist. Vanusega kaasnev kogemus annab selle õigel kasutamisel nooremate ees tuntava eelise, ent kahjuks kipub nii mõnigi vanem juht oma kogemust kasutama enese eksistentsi õigustamiseks.